Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (
5.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi: Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisik peab võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuete loovutamisest usaldusisikule sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 5.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 kohaselt tuleb nõudeavaldused esitada kahe kuu jooksul alates pankrotiteate ilmumisest, seega nõudeavalduste esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 17.november 2009.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12.veebruaril 2010.a, nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.jaanuaril 2010.a. Kokku esitati võlausaldajate nõudeid 1 929 603 krooni (123 324,11 euro) suuruses summas ja tunnustati neid nõuete kaitsmise koosolekul 719 095,15 krooni (45 958,56 euro) suuruses summas. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 03.05.
lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt: Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. 1.1. 1.2. Teises järgus kuuluvad vastavalt
lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 45 958,57 eurot. Nr. Võlausaldaja
lg-le 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha välja maksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades
Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. 2. Andmed pankrotivara (sh pandieseme) ja selle müügist saadu kohta Käesolevaks ajaks on võlgniku pankrotimenetlus kestnud ligi 3,5 aastat. Vastavalt
lg-le 1 on füüsilisest isikust võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Hetkel on võlgnik pankrotihalduri andmetel töötu ning pankrotipessa selletõttu tema töötasu ei laeku. Eeltoodust tingituna pankrotivara moodustamist hetkel ei toimu. Pankroti väljakuulutamise hetke seisuga oli võlgniku rahajääk 27,57 eurot. Võlgniku Nordea panga saldo on hetkel 125,99 eurot. Käesolevaks hetkeks on pankrotivara suurenenud pangaintresside näol kokku summas 0,04 eurot. 4 Tsiviilasi nr 2-09-38761 Kokku moodustab eelpool loetletud pankrotivara käesoleva aruande koostamise kuupäeva seisuga 153,60 eurot. 3. Andmed Pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 3.1. vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole käesolevas menetluses esitatud; 3.2. massikohustused (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida
loeb masskohustuseks; vt.
lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 1 009,12 eurot: Kulu liik Riigilõiv Ametliku Teadaande avaldamise eest, välja maksmata (haldur tasus oma vahenditest) Pangakulu Sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja maksmata) Tulumaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja maksmata) Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise pankrotihalduri tasult (välja maksmata) Arvestuslik sotsiaalmaks arvestuslikust pankrotihalduri brutotasust (vt. Lisa 2 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta") Kokku 3.3. Summa (eurodes) 32,59 0,65 284,73 177,57 17,26 496,32 1 009,12 pankrotimenetluse kulud (
lg 1 p 4 ja § 150) summas 3 143,76 eurot: Kulu liik Summa (eurodes) Ajutise halduri menetluskulud (käibemaksuga, jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) 298,88 Pankrotimenetluse jooksvad bürookulud (käibemaksuga, arvestuslik, vt. Lisa 2 punkt 2, välja maksmata) 422,89 Raamatupidamisteenus pankrotimenetluses (välja maksmata) 250,00 Ajutise pankrotihalduri tasu (jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) 667,99 Arvestuslik pankrotihalduri brutotasu (vt. Lisa 2 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta") 1 504,00 Kokku 3 143,76 Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 4 152,88 eurot. Käesolevas menetluses puudub pankrotivara, mille arvelt katta eelnimetatud kulutusi, mis haldur on teinud oma ülesannete täitmiseks. Pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on jäänud vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 4 152,88 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole esitatud. 9.2. Teises järgus kuuluvad vastavalt
6 Tsiviilasi nr 2-09-38761 Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega võrdne tunnustatud nõuete suurusega (vt tabel). Nr. Võlausaldaja
1 p. 3). Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna
§-le 143 lg-le 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale.
lg 7 võib võlausaldajate üldkoosoleku otsusel jätta pankrotitoimkond moodustamata, kui võlausaldajaid on vähem kui viis. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul tegi haldur ettepaneku jätta pankrotitoimkond moodustamata. Käesolevaga esitab haldur kohtule raugemisaruande ja taotluse S J (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna S J (pankrotis) menetluses puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Haldur teatab, et antud menetluse kulud on kokku summas 4 152,88 eurot, kuid reaalselt saab haldur teha väljamakseid kulude katmiseks tulenevalt
§-st 146 lg-st 1 ainult summas 153,60 eurot. Haldurile ei ole teada, et leiduks võlausaldajaid, kes oleks valmis tasuma edaspidiste pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt rahasumma deposiiti. Vastavalt
lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesolevas aruandes on alljärgnevalt kajastatud
lg 2 ja 3 andmed, millised on vajalikud esitada juhul, kui haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. 11. Võlgniku kohustustest vabastamine 7 Tsiviilasi nr 2-09-38761 Käesolevaga esitab haldur taotluse S J (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Haldur on pankrotimenetluse käigus tuvastanud, et võlgnik ei ole toime pannud ühtegi
lg-s 2 sätestatud tegu, mis oleks aluseks võlgniku kohustustest vabastamise algatamisest keeldumisele.
lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus raugemisaruande kinnitamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. K J (isikukood XXXXXXXXXXXX) on andnud oma kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks ja usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Halduril puuduvad vastuväited nimetatud isiku nimetamisele usaldusisikuks. 10.04.2013.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (Lisa 3) otsustati, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, on üldkoosolek nõus K J nimetamisega võlgniku usaldusisikuks. 12. Menetlusabi taotlus Käesolevas menetluses puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Antud pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 4 152,88 eurot. Võlgniku pangakontol olnud raha jäägi summas 153,60 eurot arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid täies ulatuses hüvitada. Seetõttu on õigustatud kulude katmine ja halduri tasu maksmine riigi vahenditest summas kokku 3 999,28 eurot (koos sotsiaalmaksuga) vastavalt
§-le 65 lg-le 11.
lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Alates 01.01.2010.a kehtiva pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestab, et kui võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesoleval juhul tulevad loetletud isikutest kõne alla üksnes pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 krooni. Justiitsministeerium, prof. Paul Varul, Eesti Pankrotihaldurite Koda, ekspertnõukogu maksejõuetusõiguse ja tsiviiltäitetoimkond, Eesti Advokatuuri Juhatus ning Kohtutäiturite Täiskogu Juhatus jõudsid ühisele kokkuleppele Kohutäituri seaduse eelnõu 462 SE menetlemisel 8 Tsiviilasi nr 2-09-38761 muudatusettepaneku osas. Muudatusettepaneku loetelu punkt 20 selgitab järgmist: kui kohus määrab halduri tasu ja kulutuste katteks
Tagastamatu menetlusabina võib määrata kuni 6200 krooni (397 eurot). Kui halduri tasu ja kulutused on suuremad, võib määrata lisaks menetlusabi, mis mõistetakse riigi tuludesse. Arvestades eelpool toodut, ei piirdu riigipoolne menetlusabi ainult 397 euroga juhul, kui seda ületav osa mõistetakse välja riigi tuludesse. Võlgniku rahalistest vahenditest ei ole võimalik halduri tasu ja halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikke kulutusi hüvitada. Puuduvad ka muud laekumised pankrotivarasse. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata lisaks menetlusabi halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, mis mõistetakse riigi tuludesse. Eeltoodut arvestades palub pankrotihaldur lahendada võlgniku menetlusabi taotlus sisuliselt ning määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest summas 3 999,28 eurot, millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele S J’lt (pankrotis). Käesolevas aruandes on kajastatud kõik
Lähtudes eeltoodust teeb haldur
§§-de 65 lg 11, 157 p 2, 158, 171 ja 172 alusel ettepaneku: 1) lõpetada füüsilisest isikust võlgniku S J (pankrotis), isikukood XXXXXXXXXXXX, pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; 2) kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 4 152,88 eurot, sealhulgas pankrotihalduri tasu 1 504,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 496,32 eurot; 4) rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 999,28 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank), millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele S J’lt (pankrotis); 4) palun algatada võlgnik S J kohustustest vabastamise menetlus vastavalt
§-le 171; 5) vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest füüsilisest isikust võlgniku S J pankrotihaldurina; 6) määrata S J usaldusisikuks
KOHTU PÕHJENDUSED 1. Pankrotimenetluse lõpetamisest. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning S J (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist lõpetada kooskõlas
lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. 2. Pankrotimenetluse kuludest. Vastavalt
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja
lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik S J kanda.
lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti 9 Tsiviilasi nr 2-09-38761 välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 2.2. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud. Kuna halduri tasu ja kulutusi pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes
lg 11 ja pankrotihalduri menetlusabi taotlusest, rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 999,28 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank), millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele S J’lt (pankrotis) 3. Kohustustest vabastamine menetlus.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldaja on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlik ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud, kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 10.04.2013.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, on üldkoosolek nõus K J nimetamisega võlgniku usaldusisikuks. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud, ning kohustab K Jt täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ning vabastada pankrotihaldur tema kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassar kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.