Obsah (9)

§ 153§ 146§ 164§ 143§ 158§ 65§ 651§ 66§ 154

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2012, Kuressaare Kohtunik Kristel Pedassaar Tsiviilasja number 2-09-38521 Tsiviilasi OÜ Restvik (pnkrotis) pankrotimenetlusa

§ 153

lg.1 p.2 AS Swedbank 2 70,83 70,83

§ 153

lg.1 p.2 Norby Telecom AS 3 953,56 953,56

§ 153

lg.1 p.2 Maksu-ja tolliamet 4 5364,18 5364,18

§ 153

lg.1 p.2 Danske Bank A/S Eesti filiaal 5 1103,86 1103,86

§ 153

lg.1 p.2 AS G4S Eesti 6 10816,05 10816,05

§ 153

lg.1 p.2 Swedbank Liising AS 7 2876,02 2876,02

§ 153

lg.1 p.2 UK 2-09-38521 8 9 10 MÜ KM Inchcape Motors Estonia OÜ Kokku 120,28 2621,85 914,80 351 451,23 120,28 2621,85 914,80

§ 153

lg.1 p.2

§ 153

lg.1 p.2

§ 153lg.1 p.2 351 451,23 3.

Kinnitada pankrotihalduri 31.01.2012.a esitatud aruanne järgmisel kujul: I. ANDMED PANKROTIVARA MÜÜGIST JA MUUL VIISIL LAEKUNUD VARA KOHTA

1. Panditud vara Pandiga koormatud kinnisvara koosnes 19 kinnisasjast. Kinnistud müüdi enampakkumistel ja müügist laekus kokku 402 000 krooni (sisaldab käibemaksu), millest pandieseme müügist laekus 376 800 krooni ehk 25 692,48 eurot (sisaldab käibemaksu). Pandieseme müügist laekunud summa käibemaksuta osa moodustab seega 314 000 krooni.
2. Pantimata vara Võlgnikul aruande kohaselt muu vara puudus.
3. Muul viisil pankrotivarasse laekunud raha Lisaks suurenes pankrotivara pangaintresside näol kokku summas 70,65 eurot. Muul viisil pankrotivarasse laekunud raha puudub.
4. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara pole, samuti ei ole võlgnikul teistelt isikutelt saadaolevat vara. Kokku on seisuga 31.08.2012.a pankrotipessa laekunud 25 763,13 eurot. II. ANDMED VÄLJAMAKSETE KOHTA PANKROTIVARAST Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid rahalisi nõudeid ei ole käesolevas menetluses esitatud; massikohustused (s.o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb massikohustuseks; vt.

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 6027,64 eurot: Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult (välja makstud) 474,54 Sotsiaalmaks halduri esialgselt tasult (välja makstud) 69,26 Muud maksud pankrotimenetluses, sh maamaks, käibemaks vara müügilt (välja makstud) 5421,94 Kuulutused AT-s ja mujal (välja makstud) 57,68 Pangakulu, valuutakursi vahe (välja makstud) 4,22 Kokku: 6027,64 pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 2685,53 krooni: Ajutise halduri menetluskulud (jõustunud kohtumäärus) 287,41 Ajutise halduri tasu (jõustunud kohtumäärus) 1438,01 Halduri esialgne tasu (jõustunud kohtumäärus) (välja makstud) 231,24 Pankrotimenetluse bürookulud (käibemaksuta summa) 383,47 Transpordikulu (sõidud Pärnumaale seoses pankrotivara ülevaatustega) (välja makstud) 89,76 Raamatupidamisteenus (välja makstud) 255,64 Kokku: 2685,53 Kokku on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid (massikohustused pluss pankrotimenetluse kulud) tehtud summas 8713,17 eurot. III. ANDMED JAOTISTE ALUSEL VÄLJAMAKSTUD RAHA KOHTA NÕUETE RAHULDAMISJÄRKUDE KAUPA 2 2-09-38521 OÜ Restvik (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõuete kogumaht 5 833 766,99 krooni ehk 372 845,67 euro, millest pandiga oli tagatud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud AS-i Swedbank nõue summas 5 424 332,90 krooni ehk 346 678,06 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses on väljamakse tehtud üksnes hüpoteegipidajast võlausaldajale AS-le Swedbank summas 17 048,43 eurot, mis moodustab 85% pandieseme müügist saadud rahast. IV. ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on viinud pankrotiprotsessi läbi vastavalt seadusele koostöös võlausaldajatega. V. ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE LÄBIVAATAMISE KOHTA, SAMUTI HAGIDE KOHTA, MIDA HALDUR KAVATSEB VEEL ESITADA Seega vaidlusi nõuete tunnustamise üle ei olnud. Kõik kohtulikud menetlused on lõppenud ja haldur rohkem hagiavaldusi kohtusse ei esita. VI. MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED JA TEKKIMISE AEG Maksejõuetuse põhjuseks on majanduslangus ning KarS § 380 lg 1, § 381¹ lg 2, § 385¹ ja § 389² lg 1 sätestatud kuritegu. Maksejõuetuse tekkimise aeg detsember 2007.a. – jaanuar 2009. a. VII. IGA VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD NÕUDE OSA, MILLE ULATUSES VÕLAUSALDAJAL JÄÄB PANKROTIMENETLUSES RAHA SAAMATA Jrk. VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD RAHULDAMATA Rahuldamisjärk nr. NIMI NÕUDE SUURUS JÄÄNUD NÕUDE (eurodes) SUURUS (eurodes) 1 326 609,80 326 609,80

§ 153

lg.1 p.2 AS Swedbank 2 70,83 70,83

§ 153

lg.1 p.2 Norby Telecom AS 3 953,56 953,56

§ 153

lg.1 p.2 Maksu-ja tolliamet 4 5364,18 5364,18

§ 153

lg.1 p.2 Danske Bank A/S Eesti filiaal 5 1103,86 1103,86

§ 153

lg.1 p.2 AS G4S Eesti 6 10816,05 10816,05

§ 153

lg.1 p.2 Swedbank Liising AS 7 2876,02 2876,02

§ 153

lg.1 p.2 UK 8 120,28 120,28

§ 153

lg.1 p.2 MÜ 9 2621,85 2621,85

§ 153

lg.1 p.2 KM 10 Inchcape Motors 914,80 914,80

§ 153lg.1 p.2 Estonia OÜ Kokku 351 451,23 351 451,23 4.

Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Kinnitada OÜ Restvik (pankrotis), registrikood 11133046, pankrotimenetlusega seoses tehtud väljamaksed summas 8713,17 eurot, sh halduri tasu summas 231,24 eurot ja tasult arvestatud sotsiaalmaks 69,26 eurot. Pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmata osa seoses vahendite puudumisega moodustab halduri tasu summas 3271,79 eurot (sisaldab tulumaksu) ja sotsiaalmaks halduri tasult 1086,74 eurot.
2. Mitte vabastada pankrotihaldur Terje Eipre´t OÜ Restvik (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest kuni juhatuse liikme Ilmar Laan suhtes toimuva kriminaalmenetluse lõpuni. 3 2-09-38521
3. Määrata osaühingu RESTVIK (pankrotis) dokumentide hoidjaks seoses võlgniku juhatuse liikmete suhtes toimuva kriminaalmenetlusega pärast kriminaalasja menetluse lõppemist dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige Ilmar Laan,
4. Käesoleva määruse ärakiri saata teadmiseks Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Sisulised asjaolud ja pankrotihalduri aruanne 1. Andmed võlgniku kohta, pankrotimenetluse käigust Pärnu Maakohus kuulutas OÜ Restvik (registrikood 11133046) pankroti välja 17.09.2009.a määrusega ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Kuulutus võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.09.2009.a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.10.2009.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks Terje Eipre, samuti valiti 3-liikmeline toimkond koosseisus: 1) M K, 2) A L, 3) P L Pankrotitoimkonna esimeheks valiti hilisemal pankrotitoimkonna koosolekul Margus Kerm. Üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku tegevus ja likvideerida osaühing pankrotimenetluse lõpuks. Nõuete esitamise tähtaeg saabus 17.11.2009.a ning nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.02.2010.a pankrotihalduri büroos. Nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.01.2010.a. Kokku esitati kaitsmisele võlausaldajate nõudeid 6 011 376,99 krooni suuruses summas ja tunnustati neid nõuete kaitsmise koosolekul 5 833 766,99 krooni ehk 372 845,67 euro suuruses summas. Pärast seda, kui pandi ese oli müüdud, koostas haldur jaotusettepaneku ja avaldas 15.11.2010.a vastavalt

§ 143

lg-le 5 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 15.09.2011.a määrusega. Jaotusettepaneku kinnitamise määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2011.a määrusega, millega jäeti AS Swedbank määruskaebus rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 15.09.2011.a kohtumäärus muutmata. Seoses asjaoluga, et pankrotivara on müüdud ning haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks, samuti seoses sellega, et pankrotimenetluse kulud ning massikohustused ületavad kulude katmiseks ettenähtud vahendeid, esitab haldur kohtule OÜ Restvik (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande kooskõlas

§ 158lg-ga 3 ning teeb ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks.

Vastavalt

§ 158

lg-le 4 lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (sh iga pandieseme müügist saadu kohta), pankrotivara valitsemisest 2.
2. Võlgniku pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga olid võlgniku pangakontode jäägid osalt miinuses, osalt nullis. 4 2-09-38521 2.
3. Kassa jääk oli 0 (null) Eesti krooni. 2.
4. Haldur on realiseerinud kogu võlgniku kinnisvara. Pandiga koormatud ja tänaseks realiseeritud kinnisvara koosnes 19 kinnisasjast, sh elamumaa, transpordimaa ning ärimaa sihtotsatarbega kinnistud asukohaga Eametsa küla, Sauga vald, Pärnumaa. Kinnisvara arendusprojekt nägi algselt ette nii elamuarenduse (ühepereelamud) kui ka 50meetrise välibasseiniga veekeskuse kompleksi rajamist, mille taolisi leidub Euroopas vaid Horvaatias ning Portugalis. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel oli projekti tasuvusajaks planeeritud 6 aastat. Projekti staadiumis oli võlgnikul väidetavalt saavutatud kokkulepe Eesti Olümpialiiduga, kes soovis valminud keskust Eesti ujujate olümpiakoondise kasutusse saada. Uue välibasseini vastu tundsid väidetavalt huvi ka Soome ja Rootsi spordiliidud ning tippsportlased. Arendusprojekti finantseeris AS Swedbank mitmete investeerimislaenude näol. Arendusprojekti lubas võlgniku sõnul toetada ka Sauga vallavalitsus Euroopa Liidu projektirahadest. Seoses majanduslangusega projekt ei käivitunud. Kuna nimetatud kinnisvaraarendus oli osalt väga spetsiifilise otstarbega, samuti ei olnud elamumaadele rajatud ehitisi ning täielikult väljaehitamata olid ka teed, siis ei õnnestunud pankrotivara müüa kiiresti ja algselt prognoositava hinnaga. Kinnistud müüdi enampakkumistel ja müügist laekus kokku 402 000 krooni (sisaldab käibemaksu), millest pandieseme müügist laekus 376 800 krooni ehk 25 692,48 eurot (sisaldab käibemaksu). Pandieseme müügist laekunud summa käibemaksuta osa moodustab seega 314 000 krooni. Lisaks suurenes pankrotivara pangaintresside näol kokku summas 70,65 eurot. 2.4 Võlgniku sõidukid Maanteeameti liiklusregistri info kohaselt võlgniku nimele sõidukeid või muid liiklusvahendeid registreeritud ei ole. Vastutavaks kasutajaks on võlgnik märgitud ATV Kawasaki, reg. aasta 2007, osas. Ühtlasi on mootorratta omanik Danske Bank teatanud liisingulepingust tulenevast nõudest OÜ Restvik vastu. Mootorratas sõideti kasutuskõlbmatuks Fred Martensi poolt, kes teadis, kus on ATV võtmed ja võttis ATV oma kasutusse omavoliliselt. Peamiselt oli ATV Ilmar Laan kasutuses. Ilmar Laan kinnitab, et ei tea, kuhu avariist järelejäänud ATV osad on jäänud. Liisinguandjale kuulunud vara (sõiduauto) on enne pankrotiavalduse esitamist võlgniku poolt pangale tagastatud. Kokku on seisuga 31.08.2012.a pankrotipessa laekunud 25 763,13 eurot. 2.
5. Nõuded ostjate vastu Bilansis olid pankroti väljakuulutamise seisuga kajastatud nõudeõigused kolmandate isikute vastu, mille osas puuduvad aga piisavad raamatupidamise algdokumendid ja halduril pole õnnestunud neid sisse nõuda. Andmed debitoorsete nõuete kohta pärinevad võlgniku juhatuse liikmelt peamiselt suulises vormis ja olid ebaselged nii nõude suuruse kui nõude tekkimise aluse osas. Menetluse kestel haldurile võlgniku poolt esitatud dokumendid ei ole piisavad nõuete olemasolu tõendamiseks ja sissenõudmiseks. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Lähtudes eeltoodust, on käesoleval ajal ammendatud võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks. 2.
6. Pankrotivara valitsemine Suure osa halduri tegevusest on võtnud võlgniku raamatupidamise korrastamisega seonduv, sh raamatupidamisdokumentide juhatuse liikmelt kättesaamisega tegelemine, samuti töötajate nõuetega seonduv, töölepingute lõpetamine, hüvitise taotluse koostamine ja esitamine Eesti Töötukassasse. Töötukassa on avalduse alusel töötajatele väljamaksed teinud. Aega on võtnud ka kirjavahetuse pidamine võlgniku juhatuse liikmega ning korduvate teabepäringute esitamine, sh seoses juhatuse liikme suhtes alustatud kriminaalmenetlusega. Haldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni (peamiselt raamatupidamise algdokumente, nagu lepingud ja vähesed esitatud arved ja kviitungid), samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Haldur kogus andmeid võlgniku vara väärtuse kindlakstegemiseks. Haldur on otsustanud kinnistutega seotud teenuselepingute (elekter, valve jms) jätkamise või lõpetamise, et tagada vara säilimine. Pankrotivara valitsemise ning vara müümise ja säilimise 5 2-09-38521 tagamise eesmärgil pidi haldur korduvalt sõitma Pärnu maakonda, kus asus võlgniku kinnisvara. Haldur on tutvunud esitatud nõudeavaldustega ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Samuti taotles haldur Töötukassast töötajatele tööandja maksejõuetusega seotud hüvitised. Haldur on osalenud pankrotitoimkonna koosolekutel, kus on otsustatud vara müümise tingimusi ning muid pankrotimenetluse seisukohalt olulisi küsimusi. Haldur on koostanud kuriteokaebuse politseisse, mille alusel alustati võlgniku juhatuse liikme Ilmar Laan suhtes kriminaalmenetlust. Menetlejaks on Lääne Prefektuur. Haldur on andnud uurijatele menetluse seisukohalt tähtsust omavate asjaolude kohta lisainfot. Kriminaalasja menetlus ei ole tänaseks lõppenud. Lisaks eeltoodule pidas haldur kirjavahetust võlausaldajatega, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, realiseeris vara, väljastas arveid, pidas jooksvat raamatupidamist ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Tänaseks on vajalikud pankrotimenetluse toimingud tehtud ning pankrotivara realiseeritud.
7. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146) 3.1.

Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: 3.1.1 vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid rahalisi nõudeid ei ole käesolevas menetluses esitatud; 3.1.2 massikohustused (s.o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb massikohustuseks; vt.

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 6027,64 eurot: Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult (välja makstud) 474,54 Sotsiaalmaks halduri esialgselt tasult (välja makstud) 69,26 5421,94 Muud maksud pankrotimenetluses, sh maamaks, käibemaks vara müügilt (välja makstud) Kuulutused AT-s ja mujal (välja makstud) 57,68 Pangakulu, valuutakursi vahe (välja makstud) 4,22 Kokku: 6027,64 3. pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 2685,53 krooni: Ajutise halduri menetluskulud (jõustunud kohtumäärus) 287,41 Ajutise halduri tasu (jõustunud kohtumäärus) 1438,01 Halduri esialgne tasu (jõustunud kohtumäärus) (välja makstud) 231,24 Pankrotimenetluse bürookulud (käibemaksuta summa) 383,47 Transpordikulu (sõidud Pärnumaale seoses pankrotivara ülevaatustega) (välja makstud) 89,76 Raamatupidamisteenus (välja makstud) 255,64 Kokku: 2685,53 Kokku on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid (massikohustused pluss pankrotimenetluse kulud) tehtud summas 8713,17 eurot. Vastavalt

§ 65lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu arvestamisel lähtutakse

§-dest 65 ja 651 regulatsioonist.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu alammäär OÜ Restvik (pankrotis) pankrotivara müügist on kokku laekunud 402 000 krooni (koos käibemaksuga) ja 335 000 krooni ehk 21 410,40 eurot ilma käibemaksuta. Pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt on

§ 651

lg 1 kohaselt: 2556 krooni + 11 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (21410,40 – 12801) x 11 %) ehk 947,03 eurot = 3503,03 eurot. 6 2-09-38521 Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 3503,03 eurot. Halduri tasule lisandub sotsiaalmaks 33% ehk tasu koos sotsiaalmaksuga kokku 4659,03 eurot. Halduri esialgne tasu tasaarvestatakse halduri lõpliku tasuga. Seega täiendavalt kuuluks haldurile väljamaksmisele 3271,79 eurot (3503,03 - 231,24) ning tasumisele täiendav sotsiaalmaks 33% ehk 1086,74 eurot. OÜ Restvik (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur võõrandanud võlausaldaja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistud kokku summas 314 000 krooni ehk 20 068,26 eurot (käibemaksuta summa). Tulenevalt

§ 153

lõikest 2 tohib pankrotihaldur teha

146 lõikes 1 nimetatud väljamakseid pandieseme müügist laekunud raha arvelt maksimaalselt 15% ehk käesoleval juhul 314 000* 15% = 47 250 krooni ehk 3019,83 eurot. Ülejäänud pandieseme müügist saadud summa kuulub pandipidajale väljamaksmisele ehk 314 000- 47 250 = 266 750 krooni, s.o 17 048,43 eurot. Käesoleval juhul ei kata 15% pandieseme müügist saadud raha, millele lisanduvad muud laekumised pankrotivarasse, isegi kohtumäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu ning halduri tasu alammääras ja tasumisele kuuluvaid makse, rääkimata olulisest osast menetlusega seotud kuludest ja massikohustustest. Vastavalt

§ 66

lg-le 1 on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Oluline on arvestada, et pankrotivarast, mille koosseisu kuuluvad kinnistud, tuleb tasuda maamaks. Pankrotivara moodustamise kohustuse täitmiseks ja enampakkumise teadete avaldamiseks tuleb samuti kanda kulusid, kanda tuleb ka igakuised raamatupidamiskulud, halduri ülekannete teostamisega lisandub pangakulu. Seoses asjaoluga, et haldur tegutseb läbi oma büroo, kaasnevad ka bürookulud (sisaldab muuhulgas kantseleitarvete, ruumide kasutamise, kontoriseadmete kulu). Seoses teises maakonnas asuva pankrotivara valitsemisega on haldur kandnud ka transpordikulusid. Seega jäävad käesolevas menetluses pankrotihalduril saamata või tema enda kanda märkimisväärne summa pankrotimenetluse kuludest alljärgnevalt: Halduri lõplik tasu alammääras 3271,79 Sotsiaalmaks halduri lõplikult tasult 1086,74 Puudujääv summa 4358,53 Vaatamata sellele, et pankrotitoimkond ja kohus on kinnitanud halduri esialgse tasu summas 20 000 krooni, mis moodustab alla poole halduri lõplikust tasust alammääras, ei ole sedagi olulises ulatuses võimalik raha puudumise tõttu välja maksta. Halduri töö tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks on käesolevas menetluses saanud tasustatud ei rohkem ega vähem kui 231,24 euro ehk 3618,12 eesti krooni (brutotasu) suuruses summas. Seega jääb halduril ligi 3 aastat kestnud menetluse läbiviimise eest tasu enamuses saamata. Raha puudumise tõttu on võrreldes jaotusettepanekuga osaliselt muutunud ka väljamakstud kulude koosseis, kuna pandipidajale väljamakse tegemise tõttu tuli osa kohtumäärusega kinnitatud halduri esialgsest tasust tagastada. Haldur leiab, et asjaolu, et pankrotivara hulgas ei ole pankrotimenetluse kulude täitmiseks piisavalt vara, ei ole risk, mida haldur kui kohtu poolt määratud ning seadusest tulenevaid ülesandeid täitev ametiisik peaks kandma. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei või

§ 153

lg 2 sätestatud nõue jääda täitmata, vaatamata asjaolule, et selle tõttu väheneks haldurile seadusega ettenähtud tasu (alammääras) ning kulude hüvitis. Haldur leiab, et selline olukord, kus kohtutäitur saab hüpoteegiga koormatud kinnistute võõrandamise eest tasu kõigepealt enne pandipidaja nõuete rahuldamist ja haldur sama menetluse läbiviimise eest tasu ei saa, pole kooskõlas põhiseadusega ning kohtleb sarnaste õiguselukutsete esindajaid ebavõrdselt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-71-11 tehtud määruse punktis 12 märkinud, et halduri õigus saada tehtud töö eest õiglast tasu on üldtunnustatud põhimõte ja sätestatud

§ 65

.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 5 esimene lause 7 2-09-38521 sätestab, et kohus määrab haldurile tasu

§ 65

¹ lg 1 nimetatud alammääras.

§ 65

lg 5 kolmanda lause järgi võib kohus alammäärast väiksema tasu määrata siis, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt

§ 65

¹ lg 4 ei või tasu suurus olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.

§ 65

lg 1 ja lg 5 ning § 65¹ koosmõjust tuleneb, et halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest, mille suurus ei saa ühelgi juhul olla väiksem kui 1% halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Seda on eraldi rõhutanud ka Riigikohtus kohtuasjas nr 3-2-1-7111 tehtud määruse punktis 12 osundades, et

§ 65

¹ lg 4 sätestab kohtu diskretsiooni piiri, millest väiksemat tasu ei või haldurile määrata. Lisaks tasule on halduril

§ 66

tulenevalt õigus nõuda ka oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Arvestades asjaolu, et pankrotiseadus sätestab halduri õiguse tasule ja halduri tasu suuruse sätestab seadus (st halduril puudub õigus saada oma ülesannete täitmise eest seaduses sätestatud erinevat tasu) ning halduri õiguse kulude hüvitamisele, peab seadus tagama ka halduri õiguse seaduses sätestatud tasu reaalselt saada. See tähendab, et pankrotiseaduse erinevate sätete kohaldamise tulemusena ei saa tekkida olukorda, kus haldurile määratakse tasu ja kohus kinnitab ka halduri poolt tehtud kulutused, kuid seda tasu ja kulutuste hüvitist haldurile reaalselt (nt

§ 153lg 2 tuleneva piirangu tõttu) välja ei maksta.

Olukord, kus halduril jääb pankrotiseaduses sätestatud tasu ja kulutuste hüvitis reaalselt kätte saamata, rikub ebaproportsionaalselt halduri PS § 29 ja § 32 tulenevaid põhiõigusi. Kuigi see PS § 29 sõnaselgelt ei tulene, hõlmab PS § 29 sätestatud põhiõigus ka õigust õiglasele töötasule. Seda kinnitavad muuhulgas (

1. a)Euroopa sotsiaalharta art 4 lg 1, mis sätestab õiguse töötasule, mis tagab töötajale ja ta perekonnale rahuldama elustandardi, (
2. b)Inimõiguste ülddeklaratsiooni art 23, mille kohaselt on igal töötajal õigus õiglasele ja soodsale töötasule, mis tagab temale ja tema perekonnale inimväärse elamise ning (
3. c)ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti art 7 punkt a alapunkt II, mille järgi on töötajatel õigus õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas õigus töötasule, mis tagab rahuldava elamise neile endile ja nende perekondadele. PS § 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tulu saamise eesmärgilt toimuvaid tegevusi3, sh ka tegutsemist pankrotihaldurina. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõtluspiiranguks on piirangud isiku tegevuseks, mille eesmärk on üldjuhul tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuste osutamise, vara realiseerimise vms. Haldur on seisukohal, et PS § 31 tagatud ettevõtlusvabaduse õigusvastaseks piiranguks tuleb lugeda ka seda, kui halduril jääb pankrotiseadusega ette nähtud tasu saamata pankrotiseadusest endast tulenevate piirangute tõttu. See tähendab, et pankrotiseaduse erinevate sätete kohaldamine nende koosmõjus ei tohi kaasa tuua olukorda, kus halduril jääb õiglane tasu saamata. Haldur on seisukohal, et

§ 153

lg 3 tulenev piirang rikub halduri PS § 29 ja 32 tulenevaid põhiõigusi olukorras, kus halduril ei ole nimetatud piirangu tõttu võimalik pankrotivara arvel oma kohtu poolt määratud tasu ja kohtu poolt kinnitatud kulutuste hüvitamise nõuet rahuldada. Antud pankrotimenetluses on tegemist just sellise olukorraga.

§ 153

lg 3 sätestatud piirangu rakendamise tõttu jääb halduril saamata: 1) Halduri tasu 3271,79 euro ulatuses 2) Riigil sotsiaalmaks 1086,74 euro ulatuses. Eelnevast nähtub, et halduril jääb seadusega tagatud tasu praktiliselt kogu ulatuses saamata ning haldur oli pankrotimenetlus sunnitud käbi viima ebamõistlikult madala tasu eest. Seda vaatamata asjaolule, et OÜ-l Restvik (pankrotis) oli vara ning pankrotihalduri tegevuse tulemusena laekus pankrotivarasse 25 763,13 eurot. Eeltoodut arvestades leiab haldur, et käesolevas pankrotimenetluses tekkinud olukord, kus halduril jääb ajutise halduri tasu, halduri tasu ja hüvitis tehtud kulutuste eest faktiliselt saamata

§ 153

8 2-09-38521 lg 2 tuleneva piirangu tõttu, on vastuolus PS § 29 ja § 31 osas, milles selle kohaldamine ei taga haldurile kohtu poolt määratud tasu ja kohtu poolt kinnitatud kulutuste hüvitamist olukorras, kus pankrotivara oli piisavalt ka nimetatud kulutuste kandmiseks. 4. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa OÜ Restvik (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõuete kogumaht 5 833 766,99 krooni ehk 372 845,67 euro, millest pandiga oli tagatud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud AS-i Swedbank nõue summas 5 424 332,90 krooni ehk 346 678,06 eurot. Vastavalt seadusele rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõude suurusega. Vastavalt

§ 154

lg-le 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha välja maksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades

§ 146lõikes 1 nimetatud väljamakseid.

Käesolevas pankrotimenetluses on väljamakse tehtud üksnes hüpoteegipidajast võlausaldajale AS-le Swedbank summas 17 048,43 eurot, mis moodustab 85% pandieseme müügist saadud rahast.

1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 5.
2. Esimeses järgus tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõude suurus: Jrk. VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD TUNNUSTATUD RAHULDA nr. NIMI NÕUDE SUURUS NÕUDE SUURUS MATA JÄÄNUD (Eesti kroonides) (eurodes) NÕUDE SUURUS (eurodes) 1 AS Swedbank 5 424 332,90 346 678,06 326 609,80 Kokku: 5 424 332,90 346 678,06 326 609,80 Väljamakse AS-le Swedbank on tehtud 85% ulatuses pandiesemete müügist saadud rahast ehk kokku summas 266 750 krooni, s.o 17 048,43 eurot. Nõude rahuldamata osas läheb AS Swedbank nõue üle teise rahuldamisjärku. Teise rahuldamisjärku ei lähe üle AS Swedbank tunnustatud nõue osas, mille arvelt kaeti pankrotimenetluse kulusid ehk summas 3019,83 eurot (15% pandieseme müügist saadud rahast). 5.
3. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu pankrotivarast ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega enamasti võrdne tunnustatud nõuete suurusega v.a. töötajate nõuded, kellele on Töötukassa poolt tehtud hüvitiste väljamaksed ja AS Swedbank nõue. Jrk. VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD TUNNUSTATUD RAHULDAMATA nr. NIMI NÕUDE SUURUS NÕUDE SUURUS JÄÄNUD NÕUDE (Eesti kroonides) (eurodes) SUURUS (eurodes) 1 5 110 332,90 326 609,80 326 609,80 AS Swedbank 2 1108,25 70,83 70,83 Norby Telecom AS 3 14920 953,56 953,56 Maksu-ja tolliamet 4 83931,23 5364,18 5364,18 Danske Bank A/S Eesti filiaal 5 17271,72 1103,86 1103,86 AS G4S Eesti 6 169234,39 10816,05 10816,05 Swedbank Liising AS 7 45000 2876,02 2876,02 UK 8 1882 120,28 120,28 MÜ 9 2-09-38521 9 10 41023 2621,85 2621,85 KM 14313,5 914,80 914,80 Inchcape Motors Estonia OÜ Kokku 5 499 016,99 351 451,23 351 451,23 Kokku on seega teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ Restvik (pankrotis) pankrotimenetluses 351 451,23 eurot. 5.3. Kolmandas järgus tunnustamisele kuuluvaid nõudeid ei esitatud (

§ 153lg 1 p 3).

Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga täiendav jaotamisele kuuluv vara, siis täiendavaid väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta.

1. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul puudub käesoleval ajal müümata ning müügiks kõlblik vara. Samuti pole teada, et oleks teistelt isikutelt saada mingit võlgnikule kuuluvat vara.
2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Haldur ei ole menetluses hagisid esitanud ning ei plaani hagisid esitada.
3. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud punktis
5. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgniku poolt koostatud viimasele, 2007.a majandusaasta aruandele tuginedes lõpetas võlgnik
6. aasta kasumiga üle 400 000,- krooni, võlgniku omakapital moodustas 646 530,- krooni. Seega võib öelda, et ilmselt ei olnud võlgnik 2007.a lõpu seisuga veel muutunud maksejõuetuks. Arvestades pankrotimenetluse ajal tuvastatud vara ning sissenõutavaks muutunud kohustuste mahtu, võib aga väita, et hiljemalt 2009.a alguseks oli võlgnik muutunud maksejõuetuks. 03.12.2008 saatis AS Swedbank Liising võlgnikule teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnikku võlgnevuse suurusest ja laenulepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Võlgnik võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges võlausaldaja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Laenukohustus AS Swedbank ees kuulus vastavalt laenulepingule täies ulatuses täitmisele hiljemalt 16.01.2009.a. vaatamata tagasimaksetähtpäeva saabumisele ei tasunud võlgnik pangale laenupõhiosa makset summas 247 233, 69 EUR ja intressimakset summas 8559,50 EUR (ca 4 002 295,30 Eesti krooni). Põhinõudele lisandus edasistel kuudel ka viivis. Kuna majandustegevus puudus võlgnikul sisuliselt juba 2008.aastast ja 2009.a jaanuaris muutusid peaaegu üheaegselt sissenõutavaks nii AS Swedbank Liising kui AS Swedbank nõue üle 4 miljoni krooni ulatuses, siis oli 2009.a alguseks ilmselgelt välja kujunenud võlgniku maksejõuetus. Võlgnikul olemasolev (kinnis)vara ei katnud ilmselgelt 2009.a alguses sissenõutavaks muutunud kohustusi, mida tõendavad kinnisvara eksperthinnangutega määratud vara turuhinnad ning asjaolu, et täitemenetluses võlgniku varale ostjat ei leidunud. Võlgniku juhatuse liige ei ole olnud pankrotimenetluse ajal kuigi koostööaldis, ei ole esitanud käesoleva ajani korrektset raamatupidamisaruandlust ning väidab jätkuvalt, et kuna tema oma osaluse maha müüs, ei pea ta juhatuse liikme kohustusi täitma ja et tema käes raamatupidamise dokumente pole. Seega oma osa maksejõuetuse tekkimisel oli kindlasti üldisel majanduslangusel, mis tabas raskelt kinnisvarasektorit, kuid oma osa maksejõuetuse tekkimises võis olla ka võlgniku juhatuse liikme Ilmar Laan kuriteotunnustega tegudel, mille uurimiseks on haldur esitanud kuriteokaebuse. Pankrotimenetluses sai haldurile teatavaks, et Ilmar Laan üritas fiktiivsete arvetega ning teadvalt ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamisega petta Eesti Vabariigilt välja tagastamisele kuuluvat käibemaksu. Eeltoodule viitab maksu- ja tolliameti 05.10.2009.a kiri, millest nähtub, et Ilmar Laan esitas endaga seotud äriühingu Saarte Majandusarenduse OÜ poolt OÜ-le Restvik 2009.a juulis arve 10 2-09-38521 summas 12 500 000 krooni, millest käibemaks moodustas 2500 000 krooni, kuigi alust arve esitamiseks polnud ja esitas seega teadvalt ebaõige sisuga maksudeklaratsioonid, millega soovis saavutada OÜ-le Restvik käibemaksutagastamist. Vastavalt maksu- ja tolliameti 05.10.2009.a selgitusele on Ilmar Laan tunnistanud fiktiivsete arvete esitamist. Haldur on esitanud muuhulgas eeltoodud episoodi kohta Ilmar Laan vastu kuriteokaebuse KarS § 3892 lg 1 alusel (maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam). Kuna teadaolevalt tühistas Ilmar Laanega seotud äriühing Saarte Majandusarenduse OÜ ise pärast maksuameti poolseid kontrolltoiminguid fiktiivse arve, võib olla Ilmar Laane tegu käsitletav süüteokatsena KarS § 25 mõttes.
7. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur on koostanud kuriteokaebuse politseisse, mille alusel alustati võlgniku juhatuse liikme Ilmar Laan suhtes kriminaalmenetlust KarS § 380 lg 1, § 381¹ lg 2, § 385¹ ja § 389² lg 1 sätestatud kuritegude tunnustel. Menetlejaks on Lääne Prefektuur. Haldur on andnud uurijatele menetluse seisukohalt tähtsust omavate asjaolude kohta lisainfot. Kriminaalasja menetlus ei ole tänaseks lõppenud. Toimik on antud 2011.a lõpus üle uurijalt ringkonnaprokuratuurile (lisa 1). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 158 lg 1 ja lg 3, 162 lg 2 ja 3; §-st 165 lg 3 , palub haldur:
8. kinnitada käesolev aruanne;
9. kinnitada OÜ Restvik (pankrotis), registrikood 11133046, pankrotimenetlusega seoses tehtud väljamaksed summas 8713,17 eurot, sh halduri tasu summas 231,24 eurot ja tasult arvestatud sotsiaalmaks 69,26 eurot. Pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmata osa seoses vahendite puudumisega moodustab halduri tasu summas 3271,79 eurot (sisaldab tulumaksu) ja sotsiaalmaks halduri tasult 1086,74 eurot;
10. mitte vabastada pankrotihaldur Terje Eipre´t OÜ Restvik (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest kuni juhatuse liikme Ilmar Laan suhtes toimuva kriminaalmenetluse lõpuni;
11. seoses võlgniku juhatuse liikmete suhtes toimuva kriminaalmenetlusega määrata pärast kriminaalasja menetluse lõppemist dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige Ilmar Laan, Kohtu seisukoht

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leidis, et see on oma põhisisus põhjendatud ning osaühingu RESTVIK (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub võimalus vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotihalduri aruande kohaselt osa maksejõuetuse tekkimisel oli kindlasti üldisel majanduslangusel, mis tabas raskelt kinnisvarasektorit, kuid oma osa maksejõuetuse tekkimises võis olla ka võlgniku juhatuse liikme Ilmar Laan kuriteotunnustega tegudel, mille uurimiseks on haldur esitanud kuriteokaebuse. Haldur on koostanud kuriteokaebuse politseisse, mille alusel alustati võlgniku juhatuse liikme Ilmar Laane suhtes kriminaalmenetlust KarS § 380 lg 1, § 381¹ lg 2, § 385¹ ja § 389² lg 1 sätestatud kuritegude tunnustel. Menetlejaks on Lääne Prefektuur. Kriminaalasja menetlus ei ole tänaseks lõppenud. Toimik on antud 2011.a lõpus üle uurijalt ringkonnaprokuratuurile. 2007.a majandusaasta aruandele tuginedes lõpetas võlgnik 2007. aasta kasumiga, arvestades pankrotimenetluse ajal tuvastatud vara ning sissenõutavaks muutunud 11 2-09-38521 kohustuste mahtu, võib aga väita, et hiljemalt 2009.a alguseks oli võlgnik muutunud maksejõuetuks; seega maksejõuetuse tekkimise aeg on pankrotihalduri aruande kohaselt 2008. a. Osaühingu RESTVIK (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõuetena Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 161,76 eurot, P&R Investment OÜ nõue 298 978,69 eurot ja Ivo Suuk’i esimese rahuldamisjärgu nõue 387 807,31 eurot, millest ühelegi ei ole võlgnik vastuväidet esitanud ning mille osas jääb võlausaldajatel raha saamata. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Vastavalt

§ 66

lg-le 1 on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus nõustub halduriga, et asjaolu, et pankrotivara hulgas ei ole pankrotimenetluse kulude täitmiseks piisavalt vara, ei ole risk, mida haldur kui kohtu poolt määratud ning seadusest tulenevaid ülesandeid täitev ametiisik peaks kandma. Kohus leiab, et tuleb kinnitada OÜ Restvik (pankrotis), pankrotimenetlusega seoses tehtud väljamaksed summas 8713,17 eurot, sh halduri tasu summas 231,24 eurot ja tasult arvestatud sotsiaalmaks 69,26 eurot. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158lg 4, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade.

Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada. Mitte vabastada pankrotihaldur Terje Eipre´t OÜ Restvik (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest kuni juhatuse liikme Ilmar Laan suhtes toimuva kriminaalmenetluse lõpuni. Dokumentide hoidjaks tuleb seoses võlgniku juhatuse liikmete suhtes toimuva kriminaalmenetlusega pärast kriminaalasja menetluse lõppemist määrata osaühingu RESTVIK (pankrotis dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige Ilmar Laan, Kristel Pedassaar Kohtunik 12