) § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Punkti 1 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. G.R. sünnitunnistusele on isana kantud M.R. ning sellega on isadus tuvastatud. Kohus selgitab, et avaldajal on võimalik isadust hagimenetluse korras vaidlustada.
lg 1 esimese lause kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Seega on nii K.E.il kui ka lapsel G.R.´l (seadusliku esindaja K. E.i kaudu) võimalik esitada kohtuse hagi isaduse vaidlustamiseks. Lisaks ei ole hagejal võimalik nõuda elatist mehelt, kes ei ole lapse isana sünnitunnistusele kantud.
alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.
järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Esmaseks tingimuseks elatise nõudmise hagi rahuldamisel on asjaolu, et isik, kellelt elatist nõutakse, oleks lapse vanem või siis muu lapse alaneja või üleneja täisealine sugulane. Kuivõrd H.H. ei ole lapse isana sünniakti kantud, siis hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole võimalik ka elatise nõude hagi rahuldamist saavutada. Lisaks märgib kohus, et
Seega elatise nõudes on hagejaks laps ja kostjaks vanem, kellelt elatist nõutakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel tuleb K.E.i hagi H.H. vastu menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et isikul on õigus uuesti hagiavaldusega kohtusse pöörduda pärast takistuste kõrvaldamist, mis tingisid hagiavalduse tagastamise. 3. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hagi esitaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.