Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada viie päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (
Kohtu põhjendused 02.12.2015 Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil leppisid B. ja C. kokku kompromissi sõlmimises. Kompromissi kohaselt paluvad pooled kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lõike 1 p 4 kohaselt. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt
. Pooled lühendavad kokkuleppel
lõike 2 alusel
lõikes 4 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele viie päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Matti Reinsalu ja eestkosteasutused Vändra alev ning Paikuse vald leiavad, et kompromiss on lapse huvides ja tuleb kinnitada.
lõike 1 järgi kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust v. raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel 2
lõike 6 järgi kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust v. kokkulepet. Lõike 7 järgi kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises v. järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet v. kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu v. keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust v. kokkulepet 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
lõikest 8 tulenevalt võib lapsega suhtlemist kindlaks määrava kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes
lõike 7 p 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetluskulud
lõike 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a alaealise lapse A. riigi õigusabi kulu ja B.i riigi õigusabi kulu, mis jäävad riigi kanda. Alaealisele lapsele on antud riigi õigusabi ilma kohustuseta riigi õigusabi tasu ja kulusid riigile hüvitada. B.ile on antud riigi õigusabi kohustusega riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada 25 % ulatuses.
lg 4 ja 5 kohaselt mõistab kohus asja lõpetamise korral menetlusabi saanud isikult menetluskulud riigituludesse. B. on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks. Ta viibib lapsehoolduspuhkusel ja kasvatab üksi kolme alaealist last ning tema majanduslik olukord ei võimalda tal riigi õigusabi tasu ja kulude tasumist.
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesoleval juhul leiab kohus, et kompromissi sõlmimise ja B.i majandusliku olukorra tõttu on põhjendatud B.i vabastamine riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.