← Eesti

2-13-1741/5

Obsah (5)§ 550§ 477§ 371§ 372§ 168

2-13-1741 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2013 Põlva Tsiviilasja number 2-13-1741 Tsiviilasi S. V. nõusoleku saamiseks eestkostetava nime

§ 550

lg 1 p 6 järgi lahendatakse hagita menetluses nõusoleku andmist eestkostetava nimel tehingu tegemiseks.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega saab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel kohaldada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist reguleerivaid sätteid.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja taotles esialgu kohtult nõusoleku saamist eestkostetavale kuuluvate kinnistute müügiks või nendel oleva kasvava metsa raieõiguse müügiks. 28.01.2013 esitatud avaldusega taotleb avaldaja hoopis kohtult nõusolekut hooldus- ja raietöödeks eestkostetavale kuuluvatel kinnistutel. Perekonnaseaduse (PKS) §-des 187 ja 188 on loetletud tehingud, mille tegemiseks eestkostetava nimel on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut. Hooldus- ja raietööd eestkostetavale kuuluvatel kinnistutel ei lähe mitte ühegi PKS §-des 187 ja 188 sätestatud tehingu alla, mille tegemiseks eestkostetava nimel vajaks eestkostja kohtu nõusolekut. Hooldus- ja raietööde tegemine eestkostetavale kuuluvatel kinnistutel pole eestkostetavale kuuluvate kinnistute võõrandamine, milleks on PKS § 187 p 1 järgi eestkostjal vaja kohtu nõusolekut, sest metsa hooldamisega ei lähe kinnistu omand üle teisele isikule. Ei ole välistatud, et avaldaja soovib metsa hooldamisel kasutada kolmandate isikute abi. Kuid ka sellise tehingu sõlmimiseks ei ole eestkostjal vaja saada kohtu nõusolekut, sest sellega ei käsutata eestkostetava kinnisasja ega anta seda ka teise isiku kasutusse. Eestkostetavale kuuluvate kinnistute kolmandate isikute kasutusse andmisega oleks tegemist siis, kui avaldaja võõrandaks eestkostetava nimel kolmandatele isikutele kasvava metsa raieõigust eestkostetavale kuuluvatel kinnistutel, kuna see annaks kolmandale isikule õiguse käsutada ja kasutada vabalt raiumisel tekkivat metsamaterjali. Avaldajal pole vaja kohtu nõusolekut eestkostetavale kuuluvatel kinnistutel oleva metsa raiumisel tekkiva metsamaterjali müümiseks, sest metsamaterjal on eestkostetavale kuuluv vallasasi, mille müümiseks pole PKS §-de 187 ja 188 järgi eestkostjal vaja kohtu eelnevat nõusolekut. PKS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Järelikult on eestkostja kohustatud hooldama ka eestkostetava metsakinnistuid vastavalt kehtivale metsaseadusele.

(3)2 2-13-1741 Kuna eestkostjal pole vaja PKS §-de 187 ja 188 järgi kohtu eelnevat nõusolekut eestkostetavale kuulvatel kinnistutel hooldus- ja raietööde tegemiseks, siis pole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Seetõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 371

lg 2 p 2 alusel ning see esitajale tagastada

§ 372lg 4 alusel.

Vastavalt

§ 168lg-le 1 jäävad avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Kuna antud määrusega keeldutakse avaldusse menetlusse võtmisest, siis on avaldajal

§de 150 lg 1 p 2 ja 150 lg 4 järgi õigus nõuda avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks peab avaldaja esitama kohtule vastavasisulise avalduse, kus tuleb märkida kellele ja millisele pangakontole tuleb riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis Kohtunik

(3)3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.