← Eesti

2-13-1354/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise a

) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

§ 84

lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

§ 84

lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ 94

lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kohtuistungil kostja võttis õigeks, et tema on A.i isa (õigeksvõtt protokollitud), puudub kohtul alus kahelda kostja isaduses. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et A. põlvneb C.ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Elatise nõudes menetlus jätkub. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas ja põlvnemisasjas poolte endi kanda. Hagejale on antud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastatud riigilõivu tasumisest põlvnemise tuvastamise nõudes. TsMS § 190 lg.3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg.3. TsMS § 190 lg.7.1 järgi tuleb riigilõiv kostjalt riigituludesse välja mõista summas 250 eurot. Vastavalt TsMS § 179 lg.5 tuleb riigilõivu tasumiseks anda tähtaeg 15 päeva lahendi jõustumisest. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-13-1354 /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.