) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2013.a 160 EUR).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajadusi. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud
Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lapsele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole tõendanud, et teine laps jääb elatise väljamõistmisel miinimummääras vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja teenib palka. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 10 kuuga on laekumisi olnud kokku 8442.11 eurot, milles töötasu 7082.35 eurot. Seega on kostjal olemas vahendid elatise maksmiseks. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealise lapse ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud
lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna antud juhul ei ela kostja koos lapsega ega ole pöördunud hageja ema poole nõudega võimaldada ülalpidamist anda muul viisil, on esitatud nõue seaduslik ja põhjendatud. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-36-08) ei saa vanemalt , kellest põlvnemine kohtus tuvastati nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist , kuid saab kohtus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Põlvnemise tuvastamise ja elatise hagi esitatud kohtule 31.01.2013.a. Kuivõrd haginõue ulatub 31. jaanuarisse 2013.a , siis peab kohus tulenevalt 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.