KOHTUMÄÄRUS Osaline lõpplahend Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-13-778 Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2017, Pärnu Tsi

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on ühte menetlusse liidetud R. B. (endise perenimega P.a) hagi A. O. ja T. S.i (endise perenimega P.) vastu kulutuste hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks; R. B. hagi A. O. ja T. S.i vastu kaasomandi lõpetamiseks ning A. O. ja T. S.i vastuhagi R. B. vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2. R. B. ja T. S. esitasid kohtule kinnitamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kompromisslepingu, mis on kostja T. S.i poolt 11.12.2017 digitaalselt allkirjastatud ja samal päeval R. B. poolt paberkandjal allkirjastatud. Kompromisslepingus on hageja ja kostja T. S. kokku leppinud kaasomandi lõpetamises hüvitise maksmise vastu ning vastastikustest nõuetest loobumises. R. B. ja T. S. kinnitavad, et alates kompromissi sõlmimisest ei ole neil teineteise vastu hagiavalduses ja vastuhagis kirjeldatud asjaoludest ning hagi tagamisest tulenevaid rahalisi ega asjaõiguslikke nõudeid. Kompromissleping sisaldab omandiõiguse muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikke tahteavaldusi ja kinnistamisavaldust. Vastavalt kompromissis kokkulepitule on hageja tasunud kohtu kontole summa 22 166,67 eurot, mille pooled paluvad 7 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist kanda kostja T. S.i kontole. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel vähendasid määruse peale edasikaebamise tähtaega kolme päevani.
3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kostja T.

S.i osas asjas menetluse. Kohus teeb korraldused hageja poolt kompromissi täitmiseks kohtu deposiiti tasutud summa 22 166,67 euro kandmiseks kostja T. S.i kontole. Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatud kompromissi tingimuste numeratsioon erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kinnitatavad kompromissi sisulised tingimused märgitakse kohtumääruse resolutsiooni kokkuleppe kinnitamise punkti alapunktidena. 3

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. tühistab Pärnu Maakohtu 28.01.2013 kohtumäärusega on tagatud R. B. hagi T. S.i vastu kulutuste hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning seatud kohtulik hüpoteek R. B. kasuks T. S.ile kuuluvale 7/24 mõttelisele osale kinnistust (registriosa number xxxxxx) hüpoteegisummaga 34 726,16 eurot. Kuna kohus kompromissi kinnitab ja lõpetab asjas T. S.iga seotud osas menetluse, tuleb hagi tagamise abinõu tühistada ning kohtulik hüpoteek kustutada. Menetluskulude jaotus 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja neid ei jaotata. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra Riigilõivu ja tagatise tagastamine

1. R. B. taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. T. S. taotleb vastuhagi esitamisel enda ja A. O. eest nõutavast enam tasutud riigilõivu tagastamist ning kompromissi sõlmimise tõttu T. S.i vastuhagilt nõutavast riigilõivusummast poole tagastamist.
2. Riigilõivu tagastamiseks andmete kontrollimisel selgus, et kohus on R. B. hagid ebaõigseti menetlusse võtnud, jätte tähelepanuta, et hagihind on määratud valesti ning tegelikkuses on hageja tasunud riigilõivu nõutavast vähem.

§ 136

lg 4 kohaselt kohus võib tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega saab kohus ka kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusega vajadusel määrata õige hagihinna ja nõuda riigilõivu täiendavat tasumist. 8.1. R. B. esitas 09.01.2013 esimese hagiavalduse A. O. ja T. S.i vastu kulutuste hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks, mille eest tasus riigilõivu kokku 850 eurot: 14.12.2012 tasus 425 eurot viitega T. S.i vastu esitatud hagile ja 250 eurot A. O. vastu esitatud hagile, kohtumääruse alusel tasus hageja 24.01.2013 täiendavalt 175 eurot (kohus lähtus samuti ekslikust hagihinnast, kus kostjate vastu esitatu nõuded olid liidetud). Hagiavalduse esitamisel on hagihinnaks märgitud 50 000 eurot. Hagi e-toimiku kaudu esitamisel oli sellise hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 (01.01.2013 jõustunud redaktsioonis) kohaselt 850 eurot, hageja selle summa tasus. Tegelikkuses sisaldab hagiavaldus kahte erinevat, teineteisest sõltumatut hagi kahe erineva kostja vastu. T. S.i ja A. O. vastu esitatud nõuded ei ole käsitatavad ühes hagis sisalduvate nõuetena, mis hagihinda arvutades

§ 134lg 1 kohaselt liidetakse.

Kummagi kostja vastu esitatud hagile tuleb määrata oma hind ning selle järgi maksta eraldi riigilõivu mõlema hagi eest. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. T. S.i kui kaasomaniku vastu kulude hüvitamise nõude hinnaks oli hagi esitamisel 37 320,18 eurot (põhinõue 33 471,34 € + sissenõutavaks muutunud riigilõiv, mille summat hageja 24.01.2013 avalduses vähendas summani 1254,82 € +

§ 133lg 2 alusel ühe aasta viivis 2594,02 €). Sellise hinnaga hagilt (kuni 50 000 eurot) tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 850 eurot. 4

§ 132

lg 4 p 4 kohaselt 3500 € ning kummagi nõude eest tulnuks tasuda riigilõivu 250 eurot. R. B. on tasunud kaasomandi lõpetamise nõuete eest riigilõivu kokku 250 eurot. Kuna kohus on kaasomandi lõpetamise hagid menetlusse võtnud, tuleb arvestada kummagi kostja eest tasutuks 125 eurot. Kompromissi sõlmimisel omab tähtsust ainult T. S.i vastu esitatud nõuetelt tasutud riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt on hageja T. S.i vastu esitatud nõuetelt riigilõivu kokku tasunud nõutavast vähem 462,50 eurot (=(850 + 250) – (512,50 + 125)). 9. Lisaks omab riigilõivu osalisel tagastamisel tähtsust see, et kohus on selles asjas 05.09.2014 kohtuotsusega (vaheotsus aegumise kohaldamiseks) jätnud R. B. hagi T. S.i vastu kulutuste hüvitamiseks aegumise tõttu osaliselt rahuldamata (kinnistusisestele teedele tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 1838,30 eurot, sokli soojustamise kulutuste hüvitamiseks summas 966,35 eurot ning drenaaži ja haljastuse kulutuste hüvitamiseks summas 717,01 € (summad koos käibemaksuga)). Samuti 06.11.2014 määrusega võttis kohus vastu R. B. osalise loobumise kulutuste hüvitamise nõudest ja lõpetas tsiviilasjas menetluse T. S.i vastu esitatud kulude hüvitamise nõude osas summas 18 676,66 eurot. Sama määrusega kohus täpsustas, et 05.09.2014 kohtuotsusega on T. S.i vastu esitatud kulude hüvitamise nõue jäetud rahuldamata summas 2329,28 eurot. Kohus jätkas T. S.i vastu kulutuste hüvitamise nõude menetlust summas 12 456,40 eurot. Vaheotsuses ja 06.11.2014 määruses kohus märkis, et menetluskulude jaotuse otsustab kohus asja lõplikul lahendamisel. Kompromissis R. B. ja T. S. leppisid kokku, et kulud jäävad kompromissiosaliste endi kanda. See hõlmab ka kulusid, mis jäävad poolte kanda vaheotsusega hagi osaliselt rahuldamata jätmisel ja nõudest osalisel loobumisel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning T.

S.i vastu esitatud nõude 05.09.2014 hagi rahuldamata jätmise osas kannab menetluskulud hageja.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisti.

§ 168

lg 4 järgi juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kompromiss ei võimalda T. S.il nõuda hagejalt enda kulude hüvitamist, kuid hageja kanda jäävad 06.11.2014 hagist loobumisega seotud hageja kulud, sh riigilõiv. Seda tuleb arvestada kompromissi korral tagastatava riigilõivu suuruse määramisel. 10. Vähem tasutud riigilõivu hüvitamise kohustus on hagejal

§ 179

lg 1 ja § 146 lg 1 p 1, lg 2 ja kompromissis sätestatud menetluskulude jaotuse kohaselt. Kohus mõistab vähemtasutud riigilõivu hagejalt riigituludesse välja. Kohus leiab, et praeguses asjas saab tasaarvestada hageja kohustuse hüvitada riigituludesse 462,50 eurot T. S.i vastu esiatatud nõuetelt vähemtasutud riigilõivu ning hageja õiguse nõuda kompromissi tõttu osaliselt riigilõivu tagastamist. Kohus peab kompromissi tõttu riigilõivu tagastamisel võimalikuks lähtuda riigilõivu summast, mille hageja oleks pidanud tasuma siis, kui ta oleks esitanud T. S.i vastu kohe samas ulatuses 5

§ 150

lg 2 p 1 alusel osaliselt tagastamisel, ehk hagejale oleks võimalik tagastada kompromissi sõlmimise tõttu maksimaalselt 400 eurot. Kuivõrd aga R. B. on tegelikult T. S.i vastu esitatud nõuete eest tasunud 1100 euro asemel riigilõivu 637,50 eurot (=512,50 € + 125 €), tekiks hagejal 400 euro tagastamise õigus üksnes juhul, kui ta tasuks riigituludesse täiendavalt riigilõivu 462,50 eurot (hagide esitamisel tasuda tulnud riigilõivu ja tegelikult tasutud lõivu vahe). Kohus tasaarvestab hageja riigilõivu tagastamise nõude summas 400 eurot kohustusega hüvitada vähemtasutud riigilõiv summas 462,50 eurot riigituludesse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad nõuded kattuvas ulatuses ning hagejal tuleb hüvitada riigituludesse vähem tasutud riigilõivu katteks 62,50 eurot.

§ 179

lg-te 5 ja 9 kohaselt kohus määrab tasumise tähtaja ja märgib, et menetluskulude riigituludesse hüvitamisega viivitamisel tuleb R. B.l maksta viivist. A. O. vastu esitatud nõuete hagihinna muutmise ja täiendava riigilõivu nõudmise küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega.

1. R. B. taotleb ka 24.01.2013 tasutud hagi tagamise tagatise summast 2335,00 eurot tagastada T. S.iga seotud osa 1748,72 eurot (s.o 5% T. S.i omandiosale seatud kohtuliku hüpoteegi summast 34 974,303 €). T. S. on kompromissis kinnitanud, et ei esita hagi tagamisest tulenevat kahjunõuet seoses selle faktilise puudumisega ja ta annab nõusoleku selles summas tagatise tagastamiseks R. B.le. Kuivõrd kohus koos poolte kompromissi kinnitamisega tühistab hagi tagamise abinõu, tuleb hagi tagamise tagatis näidatud osas R. B.le tagastada.
2. Kostja T. S. taotleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot. Samuti taotleb T. S. tagastada talle R. B. vastu kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 100 eurot. 08.03.2014 esitasid A. A. ja T. S. ühise hagiavalduse R B. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Mõlema kostja vastuhagi hinnaks on 3500 eurot, millelt nõutav riigilõiv oli 250 eurot, seega kahe hagi pealt kokku tuli tasuda 500 eurot. T. S. tasus 28.02.2014 mõlema kostja eest kokku riigilõivu 600 eurot. Seega on T. S. tasunud riigilõivu 100 eurot nõutavast enam ning see summa tuleb

§ 150lg 1 p 1, lg 4 ja T.

S.i taotluse alusel T. S.ile tagastada. Samuti tuleb kompromissi sõlmimise tõttu

§ 150lg 2 p 1 kohaselt T.

S.ile tagastada pool tema kaasomandi lõpetamise hagi eest nõutavast riigilõivusummast, seega 125 eurot. 13.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata 3 päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 6