← Eesti

2-13-778/144

Obsah (13)§ 661§ 429§ 477§ 430§ 428§ 386§ 173§ 168§ 136§ 179§ 134§ 132§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-13-778 Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2018, Pärnu Tsiviilasi R.B. (end P.

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses oli ühte menetlusse liidetud R.B. (endise perenimega P.) hagi A. O. ja T. S. (endise perenimega P.) vastu kulutuste hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks; R.B. hagi A. O. ja T. S. vastu kaasomandi lõpetamiseks ning A. O. ja T. S. vastuhagi R.B. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pärnu Maakohus 29.12.2017 määrusega kinnitas R.B. ja T. S. vahelise kompromisslepingu ning lõpetas T. S. osas menetluse. A. O. vastu esitatud nõuete ja tema esitatud vastuhagi osas menetlus jätkus. Vastuhagi menetluse lõpetamine loobumisega
  2. A. O. esitas 03.08.2018 avalduse vastuhagist loobumiseks. 02.10.2018 toimunud kohtuistungil A. O. kinnitas, et jääb vastuhagist loobumise juurde. Kohus ei ole A. O. hagist loobumise kohta veel määrust teinud, A. O. vastuhagist loobumine kompromissis sõnaselgelt ei sisaldu. Seetõttu kohus teeb A. O. vastuhagist loobumise vastuvõtmise kohta eraldi otsustuse ja määruse resolutsioonis lõpetab vastuhagi osas menetluse hagist loobumise tõttu.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 477

lg 1 alusel kohaldatakse hagita menetluses hagimenetluse sätteid.

§ 429lg 2 kohaselt kohus protokollis avaldusest loobumise.

Avaldusest loobumine ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab avaldaja loobumise vastu ja lõpetab menetluse A. O. vastuhagis R.B. vastu kaasomandi lõpetamiseks R. B. taotletust teisel viisil. Kompromissi kinnitamine

  1. R.B. ja A. O. 02.10.2018 kohtuistungil allkirjastasid paberil kirjaliku kompromisslepingu ning esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Kompromisslepingus on A. O. ja R.B. kokku leppinud, et kaasomand lõpetatakse A. O.le hüvitise maksmise vastu, R. B. loobub kulude hüvitamise nõudest ning tsiviilasjas menetluse lõpetatakse. Pooled kinnitavad, et alates kompromissi sõlmimisest ei ole neil teineteise vastu hagiavalduses ja vastuhagis kirjeldatud asjaoludest ning hagi tagamisest tulenevaid rahalisi ega asjaõiguslikke nõudeid. Kompromissleping sisaldab omandiõiguse ja valduse üleandmise kokkuleppeid, omandiõiguse muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikke tahteavaldusi ja kinnistamisavaldust. Vastavalt kompromissis kokkulepitule on hageja tasunud kohtu näidatud Rahandusministeeriumi kontole summa 26 000,00 eurot, mille pooled paluvad 3 tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist kanda A. O. kontole. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel vähendasid määruse peale edasikaebamise tähtaega kolme päevani.
  2. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kohus teeb 3

(6)Tsiviilasi nr 2-13-778 korraldused hageja poolt kompromissi täitmiseks kohtu deposiiti tasutud summa 26 000,00 euro kandmiseks A. O. kontole.
  1. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise tühistamine
  2. Hageja palub seoses hagi tagamise aluse äralangemisega tühistada 28.01.2013 määrusega hagi tagamiseks A. O.le kuuluvale 10/24 mõttelisele osale kinnistust (registriosa number xxxxxx) R.B. kasuks seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 11 802,09 eurot.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodu alusel kohus tühistab Pärnu Maakohtu 28.01.2013 kohtumäärusega on tagatud R.B. hagi A. O. vastu kulutuste hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning seatud kohtulik hüpoteek R.B. kasuks A. O.le kuuluvale 10/24 mõttelisele osale kinnistust (registriosa number xxxxxx) hüpoteegisummaga 11 802,09 eurot. Kuna kohus kompromissi kinnitab ja lõpetab asjas menetluse, tuleb hagi tagamise abinõu tühistada ning kohtulik hüpoteek kustutada. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja neid ei jaotata. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra Riigilõivu ja tagatise tagastamine

  1. R.B. taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
  2. Riigilõivu tagastamiseks andmete kontrollimisel selgus, et kohus on R.B. hagid ebaõigseti menetlusse võtnud, jättes tähelepanuta, et hagihind on määratud valesti ning tegelikkuses on hageja tasunud riigilõivu nõutavast vähem. Kohus on seda selgitanud juba R. B. ja T. S. vahelise kompromissi kinnitamisel 29.12.2017 määruses. 11.

§ 136

lg 4 kohaselt kohus võib tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega saab kohus ka kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusega vajadusel määrata õige hagihinna ja nõuda riigilõivu täiendavat tasumist. 11.1. R.B. esitas 09.01.2013 esimese hagiavalduse A. O. ja T. S. vastu kulutuste hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks, mille eest tasus riigilõivu kokku 850 eurot: 14.12.2012 tasus 425 eurot viitega T. S. vastu esitatud hagile ja 250 eurot A. O. vastu esitatud hagile, kohtumääruse alusel tasus hageja 24.01.2013 täiendavalt 175 eurot (kohus lähtus samuti ekslikust hagihinnast, kus kostjate vastu esitatu nõuded olid liidetud). Hagiavalduse esitamisel on hagihinnaks märgitud 50 000 eurot. Hagi e-toimiku kaudu esitamisel oli sellise hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 (01.01.2013 jõustunud redaktsioonis) kohaselt 850 eurot, hageja selle summa tasus. Tegelikkuses sisaldas hagiavaldus kahte erinevat, teineteisest sõltumatut hagi kahe erineva kostja vastu. T. S. ja A. O. vastu esitatud nõuded ei ole käsitatavad ühes hagis sisalduvate nõuetena, mis hagihinna arvutamisel

§ 134lg 1 kohaselt liidetakse.

Kummagi kostja vastu esitatud hagile tuleb määrata oma hind ning selle järgi maksta eraldi riigilõivu mõlema hagi eest. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. R. B. esimeses hagiavalduses A. O. kui kaasomaniku vastu esitatud kulude hüvitamise ja viivise 4

(6)Tsiviilasi nr 2-13-778 nõude osas oli hagihind 12 679,82 eurot (põhivõlg 11 325,49 eurot + sissenõutav viivis 476,60 eurot + ühe aasta viivis 877,73 eurot) ning sellelt nõutav riigilõivusumma oli 550 eurot. Kuna 24.01.2013 täiendava riigilõivu makset hageja kostjate vahel summaliselt ei eristanud, arvestas kohus selle summa tasutuks võrdsetes osades mõlema kostja vastu esitatud hagi eest. Seega A. O. vastu esitatud hagi eest tasuti nõutava 550 euro asemel 337,50 eurot (250 eurot + 87,50 eurot). 11.2. 22.07.2013 R.B. esitas uue hagi A. O. ja T. S. vastu kaasomandi lõpetamiseks, näidates tsiviilasja hinnaks 3500 eurot ja tasudes sellele vastavalt riigilõivu 250 eurot. Ka selles hagiavalduses on tegelikult esitatud kaks erinevat kaasomandi lõpetamise hagi kahe erineva kostja vastu, kummagi hagi esemeks on kaks erinevat kaasomandiosa. Seega on nii T. S. kui A. O. vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõude hind

§ 132

lg 4 p 4 kohaselt 3500 eurot ning kummagi nõude eest tulnuks tasuda riigilõivu 250 eurot. R.B. on tasunud kaasomandi lõpetamise nõuete eest riigilõivu kokku 250 eurot. Kuna kohus on kaasomandi lõpetamise hagid menetlusse võtnud, tuleb arvestada kummagi kostja eest tasutuks 125 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja A. O. vastu esitatud nõuetelt riigilõivu kokku tasunud nõutavast vähem 337,50 eurot (=(550 + 250) – (337,50 + 125)). 12. Lisaks omab riigilõivu osalisel tagastamisel tähtsust see, et kohus on selles asjas 06.11.2014 määrusega võtnud vastu R.B. osalise loobumise kulutuste hüvitamise nõudest ja lõpetas tsiviilasjas menetluse A. O. vastu esitatud kulude hüvitamise nõude osas summas 3158,95 eurot. Kohus jätkas A. O. vastu kulutuste hüvitamise nõude menetlust summas 8166,54 eurot. 06.11.2014 määruses kohus märkis, et menetluskulude jaotuse ka osaliselt loobutud nõude osas otsustab kohus asja lõplikul lahendamisel. Kompromissis R.B. ja A. O. leppisid kokku, et kulud jäävad kompromissiosaliste endi kanda. See hõlmab ka kulusid, mis jäävad poolte kanda R. B. nõudest osaliselt ja A. O. vastsuhagist loobumise korral.

§ 168

lg 2 kohaselt jäävad hagist ja vastuhagist loobumisega seotud kulud, sh riigilõiv, poolte endi kanda. Kompromissis kokkulepitud kulude jaotus ei võimalda A. O.l ja R. B.l nõuda vastastikku teineteiselt enda kulude hüvitamist

§ 168lg-te 2 ja 4 alusel.

Kompromissi korral tagastatava riigilõivu suuruse määramisel tuleb aga arvestada, et R. B. kanda jäävad 06.11.2014 hagist loobumisega seotud hageja kulud, sh riigilõiv. 13. Vähem tasutud riigilõivu hüvitamise kohustus on hagejal

§ 179

lg 1 ja § 146 lg 1 p 1, lg 2 ja kompromissis sätestatud menetluskulude jaotuse kohaselt. Kohus mõistab vähemtasutud riigilõivu hagejalt riigituludesse välja. Kohus leiab, et praeguses asjas saab tasaarvestada R. B. kohustuse hüvitada riigituludesse 337,50 eurot A. O. vastu esitatatud nõuetelt vähemtasutud riigilõivu ning hageja nõude kompromissi tõttu osaliselt riigilõivu tagastamist. Kohus peab kompromissi tõttu riigilõivu tagastamisel õigeks lähtuda riigilõivu summast, mille hageja oleks pidanud tasuma siis, kui ta oleks esitanud A. O. vastu kohe samas ulatuses nõudeid, mille osas menetlus lõpetatakse kompromissiga. Hagejal ei saa olla õigust taotleda riigilõivu tagastamist nõude osa eest, mida ei lõpetatud kompromissiga ja millest loobumise põhjuseks ei olnud kostja poolt nõude täitmine pärast hagi esitamist. Menetluses olevas summas hüvitise ja lisanduva viivise nõuetega (hüvitise nõue 8166,54 eurot + viivis 428,10 eurot + ühe aasta viivis 653,32 eurot) hagi hinnaks olnuks 9247,96 eurot, sellise hinnaga (kuni 10 000 eurot) hagi esitamisel tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 450 eurot. Kaasomandi lõpetamise nõude eest tuli lisaks tasuda 250 eurot. Seega tulnuks hagejal A. O. vastu esitatud ja menetluses olevatelt nõuetelt igal juhul tasuda riigilõivu kokku 700 eurot ning sellest summast on põhjendatud lähtuda riigilõivu

§ 150

lg 2 p 1 alusel osaliselt tagastamisel, ehk hagejale oleks võimalik tagastada kompromissi sõlmimise tõttu maksimaalselt 350 eurot. Kuivõrd aga R.B. oli tegelikult A. O. vastu esitatud nõuete eest kohustatud tasuma kokku riigilõivu 800 eurot, ta on tasunud riigilõivu 462,50 eurot (=337,50 eurot + 125 eurot), tekiks hagejal 350 5

(6)Tsiviilasi nr 2-13-778 euro tagastamise õigus üksnes juhul, kui ta tasuks riigituludesse täiendavalt riigilõivu 337,50 eurot (hagide esitamisel tasuda tulnud riigilõivu ja tegelikult tasutud lõivu vahe). Kohus tasaarvestab hageja riigilõivu tagastamise nõude summas 350 eurot kohustusega hüvitada vähemtasutud riigilõiv summas 337,50 eurot riigituludesse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad nõuded kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusel on kohustuste saldo 12,50 eurot (=350 eurot - 337,50 eurot) R. B. kasuks ning hagejale tuleb selles summas riigilõivu seoses kompromissi sõlmimisega tagastada.
  1. R.B. taotleb ka 24.01.2013 tasutud hagi tagamise tagatise summast 586,28 eurot (s.o tagatise jääk). Kogu hagi tagamise eest makstud tagatisest on hagejale osa tagastatud juba T. S.ga sõlmitud kompromissi kinnitamisel. A. O. on kompromisslepingus kinnitanud, et ei esita R. B. vastu hagi tagamisest tulenevat kahjunõuet seoses kahjunõude faktilise puudumisega, ja ta annab nõusoleku selles summas tagatise tagastamiseks R.B.le. Kuivõrd kohus koos poolte kompromissi kinnitamisega tühistab hagi tagamise abinõu, tuleb hagi tagamise tagatis näidatud osas R.B.le tagastada.
  2. Kostja A. O. taotleb tagastada temale pool vastuhagi eest tasutud riigilõivust. 08.03.2014 esitasid A. O. ja T. S. ühise hagiavalduse R.B. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Mõlema kostja vastuhagi hinnaks on 3500 eurot, millelt nõutav riigilõiv oli 250 eurot, seega kahe hagi pealt kokku tuli tasuda 500 eurot. T. S. tasus 28.02.2014 mõlema kostja eest kokku riigilõivu 600 eurot. Pärnu Maakohtu 29.12.2017 määrusega kohus tagastas T. S.le 600 euro suurusest riigilõivust 100 eurot kui hagi esitamisel nõutavast enamtasutud riigilõivu. Sama määrusega kohus tagastas seoses kompromissi sõlmimisega T. S.le tema poolt vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot, s.o pool T. S. vastuhagilt nõutavast 250 euro suurusest riigilõivust. Kuna A. O. loobus esitatud vastuhagist tuleb

§ 150lg 2 p 2 kohaselt A.

O.le tagastada pool tema kaasomandi lõpetamise vastuhagi eest nõutavast riigilõivusummast, seega 125 eurot. 16.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata 3 päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.