2-13-225/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Jaanika Juurik Hagi õigeksvõtmisel

1. juuni 2013.a, kell 16.00 põhineva kohtuotsuse Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei kaudu avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-225 Tsiviilasi M.M.i hagi H.M.i vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.M., isikukood x, elukoht x Kostja: H.M., isikukood x, elukoht x
2. mai 2013.a, Pärnu Kohtuistungi toimumise aeg ja koht RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442, § 467 lg 2, § 632 lg 1 Rahuldada hagi. Lahutada M.M.i ja H.M.i xx xx xxxxa Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abieluakt nr x). M.M.il säilib abielu ajal kantud perekonnanimi „M.“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Tsiviilasi nr 2-13-225 Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3. Hageja nõue ja selle põhjendused. 03.01.2013.a esitas M.M. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse H.M.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt M.M.i ja H.M.i vahel sõlmitud abielu registreeriti xx. xx xxxx. a. Pärnumaa Perekonnaseisuametis (abielutunnistus x). Poolte abielust lapsi sündinud ei ole. Küll aga on hagejal poeg varasemast kooselust. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. M.M. soovib abielu lahutamist kohtu vahendusel, kuna kostja ei ole seni nõustunud abielu lahutamisega. Oma nõuded esitab ja põhjendab hageja alljärgnevalt. Abielulised suhted lõppesid poolte vahel x. Sellest ajast arvates omavahelist suhtlemist praktiliselt ei toimu. Abielu jätkumist peab hageja võimatuks ning senist kooselu ebaõnnestunuks erimeelsuste tõttu fundamentaalsetes küsimustes. Perekonna hoidmise ja lapse heaolu nimel on hageja aastaid püüdnud abielu säilitada, kuid tänaseks veendunud selle võimatuses. Otsus abielu lahutada ei ole olnud hetkeline, vaid mitmeid aastaid väldanud protsess, mis on viinud vältimatu ja ainuvõimaliku lahenduseni. Kostja on seni suuliselt korduvalt väitnud, et keeldub abielu lahutamisest ega nõustu lahutamisega mitte ühelgi tingimusel. Hageja lõputud korduvad palved lahendada asi kohtu vahenduseta, ei ole tulemusi andnud. Pikemaid selgitusi ei ole kostja jaganud ega avaldanud lahutamisega mittenõustumise põhjuseid. Eeltoodud põhjustel taotleb hageja abielu lahutamist kohtuotsusega. PKS § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1, PKS § 65 lg 2 palub hageja lahutada M.M.i ja H.M.i abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx. a. Pärnumaa Perekonnaseisuametis (abielutunnistus x) ning jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
4. Kostja võttis hagi õigeks 27.05.2013.a toimunud kohtuistungil.
5. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Poolte abielu on sõlmitud xx xx xxxxa Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 2