← Eesti

2-12-56146/7

Obsah (7)§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-12-56146 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2013.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-12-56146 Tsiviilasi AS Krediidikassa h

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus, kompromissi kinnitamise käigus tegi kindlaks, et hageja on teinud ilmse trükivea kompromissi punktis 1.1, kus on märgitud intressinõudeks 384,36 eurot, kuid tegelik 2 intressinõue oli hagiavalduses 284,36 eurot. Samuti erineb selle tõttu 100 euro võrra kompromissi punktis 1.1 tasumisele kuuluv kogusumma, mis peaks olema 1700 eurot. Kohus leidis, et hageja on maksnud riigilõivu 50 eurot rohkem, kui riigilõivuseaduse lisas 1 hagihinnaga kuni 1500 eurot e-toimiku kaudu hagi esitamisel oleks pidanud, s.o hageja maksis 150 euro asemel 200 eurot. Lähtuvalt sellest vähendab kohus kompromissi punktis 1.1 toodud riigilõivu katteks tasutava summa suurust, milleks on 100 euro asemel 75 eurot. Kohus leiab, et kostja ei pea tasuma hageja poolt ekslikult rohkem tasutud riigilõivu, sest hagejal on õigus enamtasutud osa riigilt tagasi saada. Eeltoodu tõttu muutub ka tasumisele kuuluv kogusumma kokkuleppe 1.1., mis 1700 euro asemel on nüüd 1675 eurot. Maksegraafikus teeb kohus muudatuse viimase makse juures, kus punkti 1.1.17 kohaselt on 16.06.2014.a kostja tagasimakse suuruseks 75 eurot. Kohus leiab, et nimetatud muudatused kokkuleppes ei kahjusta poolte huve ja on seetõttu lubatavad. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled leppisid kompromissi sõlmimise käigus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 661lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja välistada.

Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja palus tagastada ½ tema poolt tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr 221015269783 Swedbank.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et Julianus Inkasso OÜ on tasunud riigilõivu nõude esitamisel hagimenetluses 27.12.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 summas 200 eurot. Kohus märgib, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust 50 eurot rohkem- tulenevalt riigilõivuseaduse lisast 1 on hagihinnaga (käesolevalt 1249,72 eurot) kuni 1500 eurot riigilõiv 150 eurot, kui hagi esitatakse e-toimiku kaudu. Käesolevalt on hagi esitatud e-toimiku kaudu. Hagejal on õigus esitada

§ 150lg 1 p 1 alusel avaldus enam tasutud riigilõivu, s.o 50 euro, tagastamiseks.

Kuna hagi hinnale vastavaks riigilõivuks oli 150 eurot, on hagejal

§ 150

lg 2 p 1 alusel õigus kompromissi kinnitamisel saada tagasi 75 eurot, mis tuleb hagejale tagastada. 3 Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.