) § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Eeltoodu alusel ning tuginedes
lg 3 küsis kohus 04.02.2013.a määrusega kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks. Kostja on määruse kätte saanud 12.03.2013.a, kuid seisukohta kohtualluvuse osas esitanud ei ole. Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000.a määruse nr 44/2001 art 16 lg 2 sätestab, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja K.K.e elukoht on Soome Vabariigis. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21.11.2012 otsuses nr 3-2-1-123-12 asunud seisukohale, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. K.K. on 04.02.2013.a kohtumääruse kätte saanud, kuid kohtule vastanud ei ole.
lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja elukohaks ei ole Eesti Vabariik ning AS Krediidikassa hagi K.K.e vastu menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest asi kuulub menetlemisele liiklmesriigi kohtus, kus on kostja elukoht.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.