← Eesti

2-12-55364/6

Obsah (8)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 150

2-12-55364 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2013.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-12

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Profiteia Invest OÜ esitas 28.12.2012.a kohtule hagiavalduse Mxxxxxx Lxxxxxx vastu põhivõlgnevuse 171,28 eurot, viivise ja lepptrahvi kokku 171,28 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Sama hagiavaldusega esitas hageja nõude ka Mxxxx Vxxxx vastu. 16.01.2013.a Tartu Maakohtu määrusega kohus eraldas Mxxxx Vxxxx hagi iseseisvasse menetlusse. Kohus jätkas käesolevas tsiviilasjas Mxxxxxx Lxxxxxxxvastu hagiavalduse menetlemist. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Menetlusdokumendid on vastu võetud kostja poolt isiklikult 18.01.2013.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Creditmarket OÜ ja kostja on sõlminud krediidilepingu, mille alusel on Creditmarket OÜ kostjale välja maksnud 171,28 eurot. Kostja pidi krediidisumma tagastama 31.05.2008.a, kuid ei ole seda teinud. Krediidilepingu p. 7.2.3 kohaselt on kostja kohustatud maksma leppetrahvi kogusummas 102,77 eurot. Creditmarket OÜ on kostjaga krediidilepingu lõpetanud ning 05.10.2012.a on hageja omandanud nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või 2 2-12-55364 kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest, s.o VÕS § 113 kehtestatud määras.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud kuni hagiavalduse esitamiseni viiviseid summas 2146,57 eurot, kuid on vähendanud viivise nõuet põhinõudeni, s.o 171,28 eurot. EKP intress enne 01.07.2012.a oli 1,00% ning enne 01.01.2013.a oli 0,75%. Kohus arvestas perioodi 28.12.2012.a – 28.02.2013.a viiviste suuruseks 2,27 eurot (põhivõlg 171,28 eurot x 0,022% x 4 päeva) + (põhivõlg 171,28 eurot x 0,021% x 59 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud proportsionaalses osas (tulenevalt ühise hagi esitamisega kahe erineva isiku vastu). Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 125 eurot. Käesolevalt on hagihinnaks 355,83 eurot. Hagi on esitatud avaliku e-toimiku kaudu. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnaga kuni 500 eurot riigilõivu tasuda 75 eurot. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

150 lg 4 kohaselt peab hageja tegema sellekohase avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.