← Eesti

2-11-61401/13

Obsah (7)§ 206§ 430§ 431§ 432§ 168§ 145§ 190

Tsiviilasi nr 2-11-61401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2012.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-61401 Tsiviilasi Menet

§-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 26. jaanuariks 2012.a. Menetlusdokumendid toimetati Kxxx Lxxxxxx isiklikult kätte 15.02.2012.a.. Menetlusdokumendid saadeti 04.01.2012.a Hxxxx Kxxxxxxxx e-posti teel, kuid HxxxxxKxxxxxx menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud ei ole. Menetlusdokumendid saadeti 04.01.2012.a TxxxxxLxxxxxxx e-posti teel, kuid Txxxxlxxxxx menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud ei ole. 23.03.2012.a saabus e-posti teel kostja Hxxxx Kxxxxxx kiri, milles ta soovib jõuda hagejaga kohtuvälisele kokkuleppele ning maksegraafiku koostamist. 23.03.2012.a saatis kohus Hxxxx Kxxxxxxxx kirja, milles selgitab, et hageja on suunanud nõude nii laenusaaja Hxxxx Kxxxxxx kui ka käendajate vastu. Samuti selgitab, et kui kostja soovib hagejaga jõuda kompromissini, siis peab hagejaga ühendust võtma. 02.04.2012.a teavitas hageja esindaja kohut, et kuna Hxxxx Kxxxxxxxon soovinud kompromissi sõlmimist, siis hageja alustas kostjaga kompromissiläbirääkimisi ning soovib kaasata ka teised kostjad. Hageja palus 10.04.2012.a kohtuistungi ärajätmist ning lubas kohut teavitada kompromissiläbirääkimiste tulemusest. 3 18.07.2012.a saabus kohtusse hageja esindaja avaldus koos lisadega, milles teavitab, et pooled on sõlminud 19.06.2012.a kompromissilepingu ning paluvad kohtult kompromissilepingu kinnitamist ja antud tsiviilasja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 206

lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Asjas on kolm kostjat ja kuigi sõlmitud kompromissleping ei määra igakordse osamakse tegijat (47 osamakset), on võimalik jätta igakordse osamakse tegija otsustamine kostjate endi teha. Kompromissis on kolm kostjat kinnitanud, et kui Hxxxx Kxxxxxxx jääb makse tegemata, on kohustatud makse teostama käendajad. Sellisena on kompromissis sisalduvad kohustused kõigile osalistele üheselt arusaadavad. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt

§ 431

lõpetab asja menetluse.

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus:

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud

§ 145

järgi.

§ 190

lg.3, lg.4 järgi tuleks hagejalt nüüd riigilõiv 479.33 eurot täies ulatuses välja mõista. Kohus on seisukohal, et kuna Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest

§ 145

järgi vabastatud mööndusteta ehk olenemata menetlusetapist, siis ei tule hagejalt riigilõivu ka menetluse lõpetamise korral välja mõista. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 168lg 3; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 145.

Kohtunik Ü. Raag 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.