Obsah (4)

§ 101§ 108§ 113§ 94

Tsiviilasi nr 2-11-32687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2012. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-32687

) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul ei põhjenda kostja vastuväited selle kohta, et temale kuulunud korteris olid radiaatorid maha keeratud, mistõttu kütmist ei toimunud, samuti selle kohta, et korteris ei elanud keegi, nõude rahuldamata jätmist. Tulenevalt KOS § 13 lg-st 1 on õigustatud kaasomandi majandamise kulude sh küttekulu jagamine eluruumi üldpinna ruutmeetrite alusel. Elamu xxxxxx korteriomanikud ei ole sõlminud kokkulepet majandamise kulude jagamiseks teistsugusel alusel. Hageja on ka selgitanud, etxxxxxxx elamu korterites ei ole võimalik kütet täielikult kinni keerata nagu kostja seda väidab.

1. aastal on korteritesse paigaldatud radiaatorid termostaatidega, mille abil saab reguleerida temperatuuri toas. Kohus märgib, et enda küttesüsteemist nn välja lülitamiseks on vajalik kaasomanike ostusküttesüsteem, kuulub mõtteliste osadena kõigile korteriomanikele ja selle valitsemise üle otsustavad kaasomanikud korteriomandi seaduse ja asjaõigusseaduse sätete alusel. Asjaolu, et kostjale kuulunud korteris ei elanud keegi, ei saa olla aluseks kostjalt küttekulude mitte nõudmiseks. Seega on kostjal tasumata tema korteriomandi kütteks arvestatud soojusenergia eest. Hageja on kuni 31.12.
2. a arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras (8 % aastas) ja alates 01.01.
3. a lähtudes korteriomanike üldkoosoleku otsusega kehtestatud määras (20 % aastas).

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
3. aasta
4. jaanuari ja
5. juulit oli 1,00 %. 3 Elamu Rohu 6 korteriomanike üldkoosoleku 21.03.
6. a otsusega on kehtestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlglastele viivisemääraks 20 % võlgnetavalt summalt aastas. KOS § 15 lg 3 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Kostja on vaidlustanud ka hageja poolt nõutava viivisemäära, mis on kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja väitel ei kutsutud teda üldkoosolekule ega teavitatud otsusest. Kostjale on arusaamatu, kuidas on otsus viivisemäära kohta vastu võetud kolmandiku korteriomanike häältega. Kohus leiab, et nimetatud kostja vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Korteriomanike poolt võlgnetavate summade eest arvestatav viivisemäär kehtestati Elamu xxxxxx korteriomanike üldkoosoleku 21.03.
7. a otsusega. Nimetatud otsuse kehtivus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas korteriomanike koosoleku otsus on tehtud seaduses ettenähtud nõudeid järgides või mitte. Kostja ei ole esitanud nõuet korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Kohus märgib ka, et selline nõue tuleb esitada korteriomanike mitte elamu valitseja, kes on käesolevas asjas hagejaks, vastu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla korteriomandi majandamise kulude eest summas 963,38 eurot ja summade tasumisega viivitamise eest viivise 22.12.
8. a seisuga summas 137,49 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 255,64 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 47,93 eurot ja hagimenetluses 207,71 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 4