lg 1 on sätestatud, et menetlusabina võib kohus isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude tasumisest ( punkt 1) või võib tasuda neid igakuiste osamaksetena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (punkt 2). Nimetatud säte reguleerib menetlusabi andmist menetlusosalise enda riigile tasumisele kuuluvate menetluskulude osas. Kostja poolt riigile tasumisele kuuluvaid või riigi kasuks väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid käesolevas asjas ei esine. Taotluse sisust saab teha järelduse, et kostja soovib menetlusabi menetluskulude kandmiseks, mida tal hagi rahuldamise korral tuleks hüvitada vastaspoolele. Menetlusabi andmise korras ei saa kohus nende tasumisest kostjat vabastada. Isegi siis, kui kostjale oleks käesolevas asjas menetlusabi antud, ei välista see ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (
Olukorras, kui kostja näiteks kohtuotsusega mittenõustumise korral sooviks esitada apellatsioonkaebust, kaasneks sellega kostjal menetluskuluna riigilõivu tasumise kohustus. Selle menetluskulu kandmiseks on kostjal võimalik menetlusabi taotleda. Menetluse praeguses staadiumis on aga ennatlik otsustada kostjale menetlusabi andmist apellatsioonkaebuse esitamisel. Seda pole kostja oma taotluses soovinud ja pole teada, kas kostja apellatsioonkaebust üldse esitab. Menetlusabi saamise vajaduse tekkimisel saab kostja seda taotleda edaspidi.
lg 1 kohaselt on menetlusabi andmisest keeldumise määrus vaidlustatav määruskaebe menetluse korras.
§-s 466 lg 3 on sätestatud, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud kohtulahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.