← Eesti

2-11-61172/10

Obsah (5)§ 3§ 29§ 31§ 23§ 30

2-11-61172 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruaril 2012, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-61172 Tsiviilasi OÜ HMS S

§ 3lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, Ts

MS § 661 lg 1, 2).

  1. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri Indrek Naur (a/a 1106039233) kasuks ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) Välja mõista OÜ-lt HMS Service (registrikood 11331438) Indrek Naur (a/a 1106039233) kasuks välja ajutise halduri tasu summas € 371 ning pankrotimenetlusega seotud kulu summas € 71,
  3. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
  4. Määrus saata menetlusosalistele, registrile ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud OÜ HMS Service (likvideerimisel) väljakuulutamiseks. esitas
  6. 2011 kohtule avalduse enda pankroti Avalduse kohaselt on avaldaja likvideerimismenetluses tuvastatud, et äriühingul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Äriühingu majandustegevus on lõppenud ning äriühing on püsivalt maksejõuetu. Avalduse esitamise ajaks on võlgasid 37952,72 eurot, varade väärtus ca 271,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes ÄS § 210 ja Pankrotiseaduse § 1 lg. 2, 9 lg. 1, 13 lg. 1, 15 lg. 1, palub võlgnik.
  7. Algatada OÜ HMS Service (likvideerimisel) pankrotimenetlus.
  8. Välja kuulutada OÜ HMS Service (likvideerimisel) pankrot.
  9. detsembri 2011.a. määrusega määras kohus OÜ HMS Service ajutiseks halduriks Indrek Nauri.
  11. 2012 esitas ajutine haldur aruande, mille kohaselt võlgniku rahaliste vahendite olemasolu teadasaamiseks tehtud päringutele saabunud vastustest on selgunud, et võlgnikul on arvelduskonto SEB Pangas, kuid selle saldo on 0,00 € (Lisa 2): Võlgniku suhtes on alustatud viis

(5)täitemenetlust (Lisa 3). Ajutine haldur tuvastas, et pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks müüdav või sissenõutav vara puudub. Võlgniku viimase
  1. majandusaasta aruande kohaselt (lisa 6) oli võlgniku peamiseks tegevusalaks sanitaartehnilised tööd, vee-ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööd ning küttesüsteemide ja võrkude ehitus ja renoveerimine. 2010.aastal pidas juhatus võlgnikku jätkuvalt tegutsevaks ettevõtteks.(aruande lk 4). Võrreldes 2009.aastaga vähenesid võlgniku varad ja kohustused, äriühing tegutses kahjumiga ja omakapital oli miinuses. 2011 aastal (Lisa 7) vähenesid vara, kohustused ja suurenes negatiivne omakapital. 2 Aasta Varad € Kohustused € Omakapital € 2009 21 418 63 514 - 42 096 2010 13 061 47 406 - 34 345 2011 271,32 39 617,52 - 39 346,20
  2. müügitulu võrreldes
  3. vähenes 4 korda. 2011.aastal müügitulu puudus. Aasta Müügitulu € 2009 73 012 2010 15 933 2011 0 Võlgniku selgituste (Lisa 8) kohaselt olid 2009-2010 majandusaasta tulenevalt üldisest majanduslikust olukorrast ja partnerite ebastabiilsusest rasked, kuna ehitus-ja kinnisvarasektori, kus võlgnik tegutses, käibed vähenesid kõige rohkem võrreldes teiste majandussektoritega.
  4. aasta aruandes märgitud materiaalne põhivara (tööriistad ja haagis Tiki Treiler) olid seoses vargustega juhatuse poolt maha kantud ja haagis müüdud (Lisa 9). Haagise müük jäi likvideerija selgituste kohaselt registris vormistamata. Võlgniku poolt esitatud dokumentide kohaselt olid 2010.aastal võlgniku kohustuste suurus € 47 407, mis võrreldes 2012 aastaga on suurenenud (2012 - € 51125,17). Võlgniku selgituste kohaselt on nad suutnud osa võlgasid katta isiklikest vahenditest. Ajutisele haldurile esitatud nimekirja (lisa 10) järgi on võlgnikul 13 võlausaldajat kogusummas € 37 452,
  5. Nimekiri on ebatäpne, kuna Maksu-ja Tolliameti avaliku registri andmetel (lisa 5) on kohustuse suurus riigi ees koos intressidega € 39 081,50, mis teeb võlgade tegelikuks suuruseks € 51 125,
  6. Kokkuvõttes võlgnikul vara puudub ja kohustuste suurus on € 51 125,
  7. Juhatuse liikme selgituste kohaselt oli maksejõuetuse põhjuseks majandussurutis, mis 2010.a kumuleerudes äripartnerite lepingurikkumistega viis selleni, et võlgnikul ei olnud täitmisel lepinguid ja puudusid võimalused täita endapoolseid kohustusi. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuritegu, vaid käibe langus, mille tingis majanduse üldine jahenemine. Esialgsel hinnangul ei pea ajutine haldur võlgniku tehinguid tagasivõidetavateks. Ajutine haldur leiab, et juhatuse liige oleks pidanud oma tegevuses olema hoolikam. Juhatuse kohustuseks on tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 5¹ esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Likvideerija esitab pankrotiavalduse 2 aastat peale negatiivse netovara tuvastamist, mis ei ole lubatav ja mille rikkumine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Õigeaegsel arvandmetest arusaamisel (suur kahjum) oleks saadud 3 2-10-44855 välja töötada kriisikava. Oleks tulnud konservatiivselt hinnata äriühingu majandusolukorda, eelkõige oli vaja vaadata üle tulude ja kulude baas ning arvestada, et igapäevane majandustegevus oli pikal perioodil kahjumis. Kriisikava oleks ette pidanud nägema tulude baasi suurendamist ja kulude vähendamist. Juhatuse liikmel puudusid juhatuse liikmele omased planeerimis- ja kontrolli funktsiooni täitmise oskused. Analüüsides ajutise halduri käes olevaid andmeid ja tuginedes riigikohtu poolt lahendis RKL 3-11-49-11 antud tõlgendustele, leiab ajutine haldur, et võlgniku juhatuse suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 385 ¹.

§ 29

lõige 1 alusel kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused märgatavalt ületavad vara suurust ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise-ja nõudmise nõuete esitamiseks.

§ 29

lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eespool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks € 2000 kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada

§ 31lg 1 alusel.

Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutisel halduril on käesoleva aruande koostamisele läinud 8 töötundi (sh päringute koostamine 1, dokumentide analüüs 3 ja ajutise halduri aruande koostamine 4 tundi)

§ 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Seega on ajutise halduri tasu suuruseks €

  1. Pankrotimenetlusega seotud kuluna palub ajutina haldur arvestada kohtuistungil osalemise transpordikulu kokku summas € 71,84 (praamipilet 11,18 x 2 + reisija pilet 2,24 x 2 + kütusekulu € 45). Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Eeltoodut tulenevalt ja juhindudes pankrotiseaduse §§ 1 lg 1 ja 29 ajutine haldur palub:
  2. Tulenevalt

§ 29

lg 2 lõpetada HMS Service OÜ (likvideerimisel) registrikood 11331438 ) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub tagasivõitmise-ja nõudmise võimalus. 4 2. Tulenevalt

§ 23

lg 1 tunnustada Indrek Naur´i õigust saada ajutise halduri tasu € 768 ja pankrotimenetlusega seotud kulusid € 71,84.

§ 23

lg 4 kohaselt mõista riigi vahenditest Indrek Naur (a/a 1106039233) kasuks välja ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks ja ajutise halduri tasu € 371 ja pankrotimenetlusega seotud kulud summas € 71,84 mõista välja HMS Service OÜ-lt (likvideerimisel, registrikood 11331438).

  1. Saata kohtumäärus peale jõustumist täitmiseks riigi vahenditest ajutise halduri tasu väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (Turu 2 Tartu 51014).
  2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Anda dokumendid hoiule juhatuse liikmele Margus Õunpuu´le ( Juhul, kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti, siis:
  3. Tulenevalt

§ 31

lg 1 kuulutada välja HMS Service OÜ (likvideerimisel) registrikood 11331438 ) pankrot;

  1. Välja mõista võlausaldaja või kolmanda isiku poolt kohtu deposiiti tasutud summast Indrek Naur (a/a 1106039233) kasuks ajutise halduri tasu summas € 768 ja pankrotimenetlusega seotud kulud summas € 71,
  3. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et HMS Service (likvideerimisel) suhtes on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 30

lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 51 125,17 €. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ei ole näinud võimalusi tagasivõitmiseks. Suurematele võlausaldajatele tehtud päringutest ilmnes, et nad ei ole valmis maksma pankrotimenetluse kulude ettemaksu. Pankrotiseaduse § 29 lg. 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse 5 2-10-44855 lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. HMS Service (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus juhatuse liikme Margus Õunpuu (isikukood 37707140019). Pankrotiseadus § 23 lõike 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

§ 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks alljärgnevalt:

  1. aruande koostamisele läinud 8 töötundi (sh päringute koostamine 1, dokumentide analüüs 3 ja ajutise halduri aruande koostamine 4 tundi). Seega on ajutise halduri tasu suuruseks €
  3. Pankrotimenetlusega seotud kuluna palub ajutine haldur arvestada kohtuistungil osalemise transpordikulu kokku summas € 71,84 (praamipilet 11,18 x 2 + reisija pilet 2,24 x 2 + kütusekulu € 45). Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub kohtul riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks ja ajutise halduri tasu € 371 ja pankrotimenetlusega seotud kulud summas € 71,84 mõista välja HMS Service OÜ-lt (likvideerimisel, registrikood 11331438). Kohtu hinnangul on esitatud taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Külli Mõlder kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.