Kuna kostjal käesoleval ajal Eestis elukohta ei ole, ei allu antud üldise kohtualluvuse sätete kohaselt hagi Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti maakohtule. Kohtule pole teada, et kostja näol oleks oleks sellise Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (
). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu. Hagile lisatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.3 kohaselt lahendatakse poolte vaidlused kokkuleppe mittesaavutamisel kohtu korras, lähtudes liitumislepingus eraldi kokku lepitud kohtualluvusest või kui sellekohane kokkulepe puudub, siis Harju Maakohtus. Kuivõrd liitumislepingus pole kohtualluvust käsitletud, peaks asi alluma Harju Maakohtule. Kohus leiab, et asja kohtualluvuse määramisel ei ole selline poolte kokkuleppe kohtule siduv. Üldtingimuste p 10.3 on VÕS §-st 42 lg 3 p 10 tulenevalt on tühine ja TsÜS §-st 84 lg 1 tulenevalt ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud hagi menetlemine eeldab, et kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Harju Maakohtus, mis võib asuda kaugel tema tegelikust elukohast. Nii see ka tegelikult on, sest kostja elukoht käesoleval ajal on väljaspool Eesti Vabariigi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Üldine kohtualluvus, mille puhul hagi esitatakse kohtule füüsilisest isikust kostja elukoha järgi, tagab kostjale võimaluse oma õiguste ja kohustuste aktiivseks realiseerimiseks, andes kostjale võimaluse õigusi realiseerida mitte kaugel oma elukohast, kohustamata teda tegema olulisi kulutusi kohtusse ilmumiseks ja õigusabi kasutamiseks. Kostja, kes peab kohtusse ilmumiseks sõitma kaugele ja kulutama oma õiguste kaitsmise huvides hulgaliselt tööaega või kandma kulutusi esindaja palkamiseks, võib nimetatud asjaolude koormavuse tõttu loobuda aktiivsest osalemisest oma kohtuasja arutamisel. Seega kahjustab tüüptingimus (üldtingimuste p 10.3) kostjat (tarbijat) ebamõistlikult ja rikub oluliselt tema kui lepingupoole õiguste ja kohustuste tasakaalu.
sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel
§-s 72 lg 1 loetletud alusel. Antud asjas tuleb kaaluda
§-s 72 lg 1 p 3 sätestatu kohaldamist, mille kohaselt Harju Maakohus lahendab asja, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Hageja on juriidiline isik ja pole mingit alust arvata, et tal ei oleks võimalik oma õigusi Vene Föderatsioonis kaitsta. Hagi esitamine Vene Föderatsiooni kohtusse toob eeldatavalt üksnes hageja poolele kaasa vajaduse kasutada tõlketeenust. Pole alust arvata, et Eestiga võrreldes Vene Föderatsioonis asja ajades oleks õigusabiteenus Eestiga võrreldes oluliselt kallim. Kohtu arvates ei allu hagi Eesti kohtule ka rahvusvahelise kohtualluvuse järgi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) artikli 21 punktis 1 on sätestatud, et kui käesolev 2
lg 1 p 13 alusel.
Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu.
§-st 150 lg 1 p 3 tulenevalt on hagejal võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule vastavasisulise kirjaliku avalduse, näidates ära, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.