2-11-60052/11

2-11-60052 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-60052 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Exxx Nxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: Kxxxx Uxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: KxxxxxxxNxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Exxx Nxxxxxxxxx avaldus eestkostetavate nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks RESOLUTSIOON Rahuldada Exxx Nxxxxxxxx avaldus eestkostetavate nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Anda ExxxxNxxxxxxxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxx6) nõusolek tehingu tegemiseks Kxxxxxx Nxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) nimel: 1.võõrandada Kxxxxxx Nxxxxxxxxxxxxkuuluv korteriomand (kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxx, katastrinumber 57602:002:0133) asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx järgmise tingimusega:
2. Kxxxxxx Nxxxxxxxxxx kuuluva kinnisasja võõrandamise tehingu tulemusena saadu arvel omandab Kxxxxxx Nxxxxxxxx Nxxx kinnistust (kinnistusregistriosa number xxxxxx, praegu Exxx Nxxxxxxxxxja teiste kaasomanike kaasomandis) vähemalt ¼ osa. Menetluskulude jaotus Jätta eestkostetavate nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamise kulud avaldaja Nxxxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord Exxx Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Exxx Nxxxxxxxx esitas 16.01.2012.a kohtule avalduse kinnisasja võõrandamiseks nõusoleku saamiseks. E.Nxxxxxxxx taotles, et kohus annaks talle nõusoleku oma alaealise lapse Kxxxxxx Nxxxxxxxxx nimel kinnistu müügiks. Avaldaja soovib müüa lapsele kuuluva korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(registriosa number xxxxxxx) ja tehingust saadu arvel omandada väärtuslikuma kinnisasja. Avaldaja elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, laps elab Txxxxx. Korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistusregistriosa number xxxxxxx (katastritunnusega 57602:002:0133)ainuomanik on alates 20.06.2008 Kxxxxxx Nxxxxxxxxx(tl.14). Kohalikule omavalitsusele teadaolevalt Kxxxxxx Nxxxxxxxx ei ela selles korteris (tl.8). PkS § 120 järgi hooldusõiguslik vanem on lapse esindaja. § 120 lg.7 järgi kui vanema esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Arvestades tehingu tähendust lapse jaoks, ei pea kohus võimalikuks piirduda teise vanema nõusoleku eeldusega, vaid kontrollib seda vahetult. Kohus saatis järelepärimise alaealise Kxxxxxx Nxxxxxxxx teisele vanemale, emale Kxxxx Uxxxxx. Kxxxx Uxxx teatas nõusolekust tehing teha, esitades tingimuse (tl.19). Kohus pidas kohtuistungi alaealise seaduslike esindajate – vanemate- ärakuulamiseks. Avaldaja selgitas kohtulikul ärakuulamisel, et tal on soov lapsele kuuluv korteriomand võõrandada. Pole veel selge, kas müüa või vahetada. Eesmärgiks on saadud vahendite arvel (kas ostes või vahetades) omandada lapsele osa sellest kinnistust, mille kaasomanik on avaldaja Exxx Nxxxxxxxx koos oma õdede-vendadega. Kaasomanikud on nõus tegema neile kuuluva Nxxx kinnistu osaga tehingu, võõrandades osa Nxxx kinnistust praegu Kxxxxxxxxx kuuluva korteriomandi vastu. Alaealise teine vanem Kxxxx Uxxx on sellisest plaanist teadlik ja ei vaidle vastu. Ta on nõus, et Kxxxxxxxxx saab vähemalt ¼ osa Nxxx kinnistust ja sel eesmärgil võõrandatakse praegune korteriomand. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PkS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Seetõttu on Kxxxxxx Nxxxxxxxxxx kuuluva korteriomandi müügiks vajalik saada nõusolek kohtult. Nõusoleku andmisel korteriomandi müügiks tuleb kohtul hinnata, kas tehing on eestkostetava huvides või võib tema huve kahjustada. Kohus on seisukohal, et lapsele kuuluva kinnisasja võõrandamise asjaolud on välja selgitatud piisava põhjalikkusega ja lapse seaduslikel esindajatel- tema vanematel- on selge ettekujutus kavandatavatest tehingutest. Korteriomandi asukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on mõjutatud nii kinnisasja hind kui ka võimalike ostuhuviliste ring. Seetõttu ei ole põhjust kritiseerida kava korteriomand kas müüa või vahetada ja saada tehingu käigus lapse omandusse osa kinnisasjast, mille kaasomanik on praegu Exxx Nxxxxxxxxx See on Nxxx kinnistu (kinnistusregistriosa numberxxxxxxx)xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kaasomanikeks on ¼ võrdsetes osades Exxx Nxxxxxxxx, Exxx Nxxxxxxxx, Kxxxxx 2 Nxxxxxxxx ja Mxxxxx Nxxxxxxxx. Avaldajale on teada, et lapsele kuuluv korteriomand on võimalik võõrandada mõnele Nxxxxkinnistu kaasomanikule. Sellise tehingu tulemusena saab laps Nxxx kinnisasja kaasomanikuks oma isa Exxx Nxxxxxxxx kõrval. Kaaludes võimalikke tehinguväärtusi, on tõenäoline, et korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võib vastata umbes ¼ Nxxx kinnistust (kinnistusregistri andmed suuruse kohta) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seetõttu on käesoleva nõusoleku andmisel sisuliselt tegemist nõusoleku andmisega kaheks tehinguks: esmalt võõrandada Kxxxxxx Nxxxxxxxxxx kuuluv korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja seejärel omandada saadu arvel vähemalt ¼ osa Nxxx kinnistust. Selline omandi üleminek saab toimuda kahe müügitehingu kaudu (korteriomandi müük ja seejärel Nxxxxkinnisasja osa ostmine) või ühe vahetustehingu kaudu. Seetõttu sõnastab kohus nõusoleku andmise nõusolekuna võõrandamistehinguks määratud tingimusel. Kui tehing toimub müügitehinguna, tuleb tehingust laekuv raha paigutada lapse arvele, arvestades PkS §-s 186 sätestatut. Kohus leiab, et kavandatav tehing kohtu määratud tingimuse täitmisega on lapse huvides ja tehinguks tuleb nõusolek anda. Perekonnaseaduse § 186: