Obsah (4)

§ 89§ 97§ 100§ 71

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 16. märts 2012 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-60045 Hagi ese I K ha

§ 89lg 2 p 1 alusel (koondamine) (lisa 1).

Töötajale töö lõppemisel lõpparvet välja ei makstud, seejuures ei ole tööandja andnud ka dokumenti lõpparve arvestusliku koosseisu kohta. Töötaja esitas tööandjale 30.11.2011 kirjaliku nõudeavalduse lõpparve saamiseks, samuti töötukassale esitatavate dokumentide väljastamiseks (lisa 2). Töötaja osundas avalduses, et tööandja juhatuse liige Ülle Rahnu on 15.11.2011 asutanud uue äriühingu Saaremaa Infoliin OÜ (mis on registreeritud Pärnu Maakohtu registriosakonnas 17.11.2011), registrikoodiga

1. Viidatud uus äriühing tegutseb täpselt samades ruumides nagu kostja, kasutab kostja töövahendeid ja andmebaasi ning isegi kostja kasutuses olnud infotelefoni numbrit 45 36363 (lisa 3 ja lisa 4). Seega ei ole kostja tegevuse lõppemine seotud ärioludest tulenenud ebaõnnega, vaid kostja juhatuse liikme soovimatusega sõlmida ja pikendada kostja huvides teenuse osutamise lepinguid ning mitte täita kohustusi võlausaldajate, sh töötaja ees. Tööandja esindaja luges ülalnimetatud avalduse läbi, kuid keeldus kättesaamise kohta allkirja andmast. Töötaja esindaja edastas dokumendi täiendavalt e. kirjana aadressile ynfo@gmail.com, mille saabumist teenusepakkuja serverisse kinnitab viidatud serveri teade(lisa 5). Käesoleval juhul on kostja juhatuse liige oluliselt rikkunud ÄS § 187 lg 1 juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest on jätnud kostja tegevuse juhtimise ning on asunud tegutsema uue äriühingu huvides, andes alusetult uue äriühingu kasutusse kostja arvutid, infotelefoni andmebaasi ja infotelefoni numbri
2. Eeltoodut saab vajadusel tunnistajana tõendada Saaremaa Infoliin OÜ praegune telefonioperaator T M, kes töötas kuni 28.11.11 Saaremaa Teabeliin OÜ-s kuni koondati. Tööandja väljastas töötajale lisaks teatele töölepingu lõppemise kohta dokumendi „Tööandja tõend kindlustatule“ ja töölepingu lehe koopia, millelt nähtub lõpetamiskanne. Lõpparve arvestust ei ole töötajale antud ja lõpparvet ei ole hagejale kuni hagiavalduse esitamiseni välja makstud. Töölepingu seadus lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda

§ 89lg 2 p 1 alusel tööandja tegevuse lõppemisel (koondamine).

Viidatud töö lõppemine eeldab objektiivsete asjaolude olemasolu. Selliseks objektiivseks põhjuseks ei saa aga olla tööandja esindaja ja omaniku tahe jätta võlausaldajate, sh töötajate ees kohustused täitmata ning jätkata sama ärilist tegevust samade vahenditega uue ettevõtja koosseisus. Isegi juhul, kui töö jätkamist takistavad objektiivsed asjaolud, mh pankrotieelne seisund, kuulub juhatuse hoolsuskohustuse hulka soorituste tegemine, mis hoiaks ära kahju tekkimise kolmandatele isikutele, sh töötajatele. Käesoleval juhul on kostja töölepingu üles öelnud töötajaga, kes on kostja heaks töötanud üle kümne aasta, sisuliselt päevapealt, teatades et raha ei ole ja seetõttu ei ole võimalust hüvitust maksta. Samas on kostja esindaja tõenäoliselt teinud väljamakseid juhatuse liikme tasuks jm kreeditoride huvides.

§ 97

lg 1 võib Tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda

97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Viidatud lõike 2 p 4 kohaselt, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat peab tööandja ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. lk 3

§ 100

lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja valduses on „Tööandja tõend kindlustatule“, millelt nähtuvad töötaja 2011 töötasud september (315,70 €), oktoober (252,75 €) ja november 278,02 € eest, kokku summa 846,47€. Septembris oli 30 kalendripäeva, oktoobris 31 ja novembris kuni töölepingu ülesütlemiseni 28 kalendripäeva, kokku 89 kalendripäeva. Seega moodustub ühe kalendripäeva tasuks 846,47/89=9,51 € Seega on hagejal õigus saada etteteatamistähtajast puudujääva aja eest hüvitust 90 kalendripäeva tasu ulatuses, so 855,98 €

§ 100

. lg 1 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja valduses oleva „Tööandja tõend kindlustatule“ dokumendi kohaselt moodustab hageja kolme kuu keskmine töötasu summas 282,16 € ja hageja 2011 november töötasu moodustub summas 278,02 €

§ 71

sätestab kasutamata puhkuse hüvitamise, mille kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja soovib esitada kasutamata puhkuse eest hüvitise rahalise suuruse peale kostja raamatupidamisarvestuse saamist saamata puhkuse ja lõpparve arvestuse kohta. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja:

1. Tööandja ei ole hagejale esitanud puhkuse ja lõpparve arvestust hoolimata kostjale saadetud e. kirjast, mille tõttu taotleb hageja kohtu abi hageja puhkusearvestuse väljanõudmiseks tööandjalt.
2. Juhul kui kostja jätab tähtaegselt hagile vastamata, palub hageja teha asjas tagaseljaotsus ning hagi täies ulatuses rahuldada, määrates menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludest Hageja leiab, et menetluskulud peab asjas kandma pool, kes on põhjustanud asjatu kohtuvaidluse. Käesoleval juhul on asjatu kohtuvaidluse põhjustanud kostja, sest kostja on jätnud täitmata oma vahetult seadusest tulenevad kohustused hageja ees. Tulenevalt eelnevast palub hageja:
3. mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud hüvitis etteteatamisajast puudu jäävate kalendripäevade eest 90 kalendripäeva ulatuses, summas 855,98 €
4. mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata koondamishüvitus keskmise palga suuruses summas 282,16 €
5. mõista kostjalt välja hageja kasuks november 2011 töötasu summas 278,02 €
6. mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud puhkusetasu (rahalise suuruse täpsustab hageja peale arvestuse saamist).
7. kõik menetluskulud asjas palub hageja määrata kostja kanda KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagile sisuliselt vastuväiteid ei esitanud. Kostja teatas, et OÜ Saaremaa Teabeliin esitas 28.
8. 2011.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale pankrotiavalduse. Pankrotimenetluse algatamiseks on kohus määranud deposiidi summa. Pärnu Maakohtu Kuressaaare kohtumaja ei ole veel antud tsiviilasjas 2-11-58117 kohtulahendit teinud. lk 4 I K on juba sama nõude esitanud OÜ Saaremaa Teabeliin ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoole, kellele on OÜ Saaremaa Teabeliin raamatupidamine esitanud ka arvestuse I Ke saamata jäänud tasude kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud hagi ja lisatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas Saaremaa Teabeliin OÜ-s (kostja) alates
10. 2000 tähtajatu töölepingu alusel, täistööajaga, telefonioperaatorina.
12. 2011 ütles tööandja töölepingu erakorraliselt

§ 89lg.

2 p. 1 alusel üles seoses koondamisega. Töölepingu ülesütlemisest hagejale ette ei teatatud. Kuna

§ § 97 lg. 1 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ja hageja oli ülesütlemise ajaks töötanud üle kümne aasta, pidi tööandja talle töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 päeva (

§ 97lg.

2 p. 4).

§ 100lg.

5 järgi, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Seega on hageja õigustatud saama hüvitist 90 kalendripäeva eest, mis keskmise töötasu 9,51 e juures on 855,90 €.

§ 100lg.

1 järgi töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja keskmine töötasu on 282,16 e, mille ulatuses kostja on kohustatud talle maksma hüvitist. Hageja väitel on talle välja maksmata novembrikuu töötasu 278,02 €. Kuna kostja ei ole töötasu väljamaksmist tõendanud, rahuldab kohus hageja nõude. Kuna puhkusetasu nõuet ei ole hageja täpsustanud, ka ei ole kostja kohtule esitanud puhkusetasu arvestust, jätab kohus selle nõude rahuldamata, mis ei välista selle nõude esitamist pankrotimenetluses. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder