← Eesti

2-09-44218/70

Obsah (6)§ 173§ 175§ 2§ 172§ 176§ 177

2-09-44218 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 2.oktoober 2017.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-44218 Tsiviilasi D L võlgniku kohustustest

kohaselt välja maksta võlausaldajatele. Seega on võlgnik rikkunud

§ 173lg 3 ja lg 5.

Kuivõrd tegemist on äärmiselt lihtsate arvutustega, siis ei saa võlgnik olla ka ekslikult jätnud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvad summad usaldusisikule üle andmata ning võlgniku tegu on tahtlik ja süüline. Kuivõrd võlausaldajatele on jäetud välja maksmata summad, mis seaduse kohaselt tulnuks neile üle kanda, on võlausaldajate huve kahjustatud.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja palub kohtul jätta rahuldamata taotlus vabastada D L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. 6.2. AS Koduliising (OÜ KODULIISING õigusjärglane) on seisukohal /II kd lk 50/, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata kuna võlgnik on rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi, eelkõige § 173 lg 1, mille kohaselt kohustub võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldajal puuduvad andmed, et võlgnik oleks seda teinud, samuti ei selgu see ka usaldusisiku aruandest. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik on vanaduspensionär, ei vabasta teda

§-s 173 nimetatud kohustuste täitmisest. 6.3. Svea Finance AS (endise ärinimega Svea Finantseerimise OÜ) /II kd lk 72/ palub jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Võlgnik ei ole pärast pankrotimenetluse lõppemist mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud ega seda ka otsinud. Asjaolu, et võlgnik saab vanaduspensioni, ei saanud olla võlgnikule takistuseks lisasissetuleku hankimisel. Pensioniikka jõudmine ei tähenda automaatselt töövõimetuks muutumist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks vaimse või füüsilise puudega, millisel juhul oleks võib-olla mõistlikult tulutoova tegevuse leidmine ja sellega tegelemine tavapärasest keerukam. Võlgnik oleks pidanud olema aktiivne ja otsima lisasissetuleku võimalust, mille leppima minimaalsega (vanaduspensioniga). Sellega (oma tegevusetusega) rikkus võlgnik süüliselt

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust.

Võlgnik oli seadusest tulenevalt kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või vähemalt seda otsima (mida antud juhul ei tehtud). Oma tegevusetusega kahjustas võlgnik võlausaldajate (sh Svea Finance AS huve) kuivõrd võlausaldajate nõuded jäid täitmata. Võlausaldaja Svea Finance AS nõue on jäänud täies ulatuses täitmata. 6.4. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts on seisukohal /II kd lk 34/, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks tuleks jätta rahuldamata. Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima, et võlad tasuda. Antu juhul ei ole võlgnik teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi väljamakset ja võlgnik ei ole täitnud ERA Liisingu Inkassoteenused AS hinnangul ka

§ 173toodud kohustusi.

ERA Liisingu Inkassoteenused AS on seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning keelduda võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 6.

  1. ITM Inkasso OÜ nõustub, et kohus vabastaks võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest /II kd lk 36/. 4 2-09-44218 6.
  2. Osaühing Aktiva Finants (KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS õigusjärglane) leiab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise ajal täitnud temale

§ 173tulenevaid kohustusi, mis on eelduseks võlgniku võlgadest vabastamisel.

Võlgnik ei ole teinud võlgnevuse katteks ühtegi makset. Samuti puudub võlausaldajal igasugune informatsioon, mida on võlgnik teinud oma majandusliku olukorra parandamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku avaldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. 6.7. AS SEB Pank võlausaldajana on seisukohal, et võlgnik ei ole toime pannud

§ 175lg 2 tegusid, ega sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

Samas ei ole võlgnik teinud kogu menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust. Võlgnik ei ole tasunud kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul AS SEB pangale summasid võlgnevuse kustutamiseks. Võlgnik ei ole näidanud üles tahet minimaalseski osas tema suhtes olevaid nõudeid vähendada. Eeltoodut arvestades ja vastavalt

§ 173

lg 1 sätetele on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, palub võlausaldaja lõpetada D Li kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda isiku kohustustest vabastamisest. Ülejäänud võlausaldajad: osaühing Eprotex, BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha24 OÜ), Osaühing Priivato ei ole kohtunõudele vastanud ning Risicum Capital Estonia OÜ (viimase ärinimega Avartia Estonia OÜ) on äriregistrist kustutatud. Suulist ärakuulamist üksi võlausaldaja ei soovinud. Kohtu sisukoht 7.

§ 173

sätestab võlgniku järgmised kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama; eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud

§-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka varem kui viie, kuid mitte vähem kui kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, eelkõige siis, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Absoluutsed keeldumisalused on sätestatud

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus

§ 175

lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. 5 2-09-44218 Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud Pärnu Maakohtu 31.10.2011. a määrusega. Võlgniku usaldusisik on esitanud kohtule 19.03.2017.a. aruande ja võlgnik 9.03.2017 taotluse end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Seega on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui viis aastat. Tegemist on

§ 175

lg-s 1 reguleeritud olukorraga, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus peab selle sätte järgi kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollima, kas esinevad

§ 175

lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole need alused tuvastamist leidnud. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos ning ta ei ole rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Samuti on võlgnik vande all andnud kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Usaldusisiku aruandest, mille andmete õigsust võlgnik kinnitab, nähtub et viie aasta jooksul (võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest alates kuni usaldusisiku aruande esitamiseni) on võlgniku sissetulek aastate lõikes olnud määras, millele ei ole saanud seadusest tulenevat sissenõuet pöörata. Võlgnik on käesoleval ajal X aastane vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on peamiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav vanaduspension /vt I kd lk võlgniku konto väljavõtted 2012-2016 lk 190, Maksu-ja Tolliameti väljavõtted/. Nimetatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on saanud 2015 ja 2016 a mõnel kuul ka väikest töötasu XXXX, kuid kokkuvõttes ei ole võlgniku sissetulek ületanud määra, millele oleks saanud seadusest tulenevat sissenõuet pöörata. Konto väljavõttest nähtub, et võlgnikku on perioodiliselt toetanud pojad L ja M L, aeg-ajalt on toimetulekutoetust maksnud ka XXXXXXXXXX. Võlgniku seletuse kohaselt on tema tervis väga halb ja see ei võimalda tal ka lisasissetulekut otsida. Tal on kuulmispuue, liikumisega raskusi, on käinud mitmel seljaoperatsioonil, lisaks muud tervisehädad. Ta ei ole tahtlikult maksete tegemist vältinud, lihtsalt sissetulek ei võimalda võlgu maksta. Nimetatud asjaolu kinnitab XXXXXXXX 31.08.2017 võlgniku ravilugu /II kd lk 109/, mille kohaselt on võlgnikul XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et olukorda kus pensionieas võlgnik on küll teinud veidike kergemat tööd, kuid tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole saanud otsida tulutoovamat tegevust või tööd, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud ning ka tõendanud oma tervisliku ja majandusliku olukorraga. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 6 2-09-44218 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et arvestades D L rasket majanduslikku olukorda on põhjendatud tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.