← Eesti

2-07-30890/25

Obsah (13)§ 65§ 153§ 143§ 163§ 146§ 651§ 154§ 148§ 140§ 157§ 162§ 66§ 165

2-07-30890 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2012.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30890 Tsiviilasi Osaühing VIIKING PR

§ 65

lg 5, 51 alusel kinnitada lõpparuanne ka halduritasu osas lõpparuandes esitatud suuruses, so. summas 8161,75 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2693,38 eurot ja lõpetada AS Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetlus. 2.Võlausaldaja tunnustatud nõuded, mille ulatuses nad ei ole raha saanud: Esimeses järgus, s. o. pandiga tagatud nõudeid tunnustati summas 2 504 411,00 Eesti krooni, ehk 160 061,04 eurot ja rahuldamata jäänud nõude suurus on välja toodud alljärgnevas tabelis. 1 2-07-30890 Jrk. nr. VÕLAUSALDAJA NIMI 1 AS Swedbank Kokku: TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (Eesti kroonides) TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 2 504 411,00 2 504 411,00 160 061,04 160 061,04 RAHULDA MATA JÄÄNUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 121 938,97 121 938,97 Kuigi ka Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue tunnustati esimese järjekoha nõudena, asub Eesti Vabariigi kasuks kinnistule seatud hüpoteek järjekohalt tagapool AS Swedbank kasuks seatud hüpoteegist, mistõttu kuulub Eesti Vabariigi nõue rahuldamisele pärast AS Swedbank nõuet. Kuna aga pandieseme (kinnistu) müügist saadud rahast ei jätku isegi AS Swedbank nõude täies ulatuses rahuldamiseks, on Eesti Vabariigi nõue kajastatud täies ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena punktis 5.2. Teise rahuldamisjärku läheb nõude rahuldamata osas ehk summas 121 938,97 eurot (160 061,0438122,07) üle ka AS Swedbank nõue. Väljamakse AS-le Swedbank on tehtud 85% ulatuses pandiesemete (kinnistu ja kommertspandiga koormatud vallasvara) müügist saadud rahast ehk kokku summas 38 122,07 eurot. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu pankrotivarast ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega enamasti võrdne tunnustatud nõuete suurusega v.a. töötajate nõuded, kellele on Töötukassa poolt tehtud hüvitiste väljamaksed ja AS Swedbank nõue (vt p 5.1tabel), Jrk. nr. VÕLAUSALDAJA NIMI TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (Eesti kroonides) 1 AS Swedbank Maksu- ja Tolliamet, Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu AS Transiitveod (pankrotis) AS Kestvuspuit OÜ KIWI MT Kaubandus AS Sambla DSV Transport AS AS G4S Lääne-Eesti AS Hansa Liising Eesti Söeturustuse OÜ Kilekeskus OÜ Swedeco OÜ kk TT 1 907 930,29 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 RAHULDAMATA JÄÄNUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 121 938,97 121 938,97 TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 2 443 754 156 184,35 156 184,35 633 634 7 635 40 496,59 487,97 40 496,59 487,97 11 241 53 331,75 6 595,02 6 764,28 718,43 3 408,52 421,50 432,32 3 408,52 421,50 432,32 18 690,15 48 403,10 21 936,28 3 324,05 40 936 63 020 1 194,52 3 093,52 1 401,98 212,45 2 616,29 4 027,71 1 194,52 3 093,52 1 401,98 212,45 827,34* 1 215,50* 718,43 2 2-07-30890 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 69 197 4 422,49 AA 64 642 4 131,38 MM 73 711 4 710,99 RR 61 368 3 922,13 TT 188 740 12 062,68 KK 21 811,33 1 394,00 MM 50 275 3 213,16 EE 18 810 1 202,18 JJ 66 297 4 237,15 HH 57 358 3 665,84 AA 22 091 1 411,87 MM 128 574 8 217,38 Viking Window AS 28 470,73 1 819,61 Haret AS Kokku 6 118 539,98 391 045,98 *nõue on osaliselt või täies ulatuses rahuldatud Eesti Töötukassa poolt 1 564,48* 1 314,88* 1 832,83* 1 108,90* 9 305,47* 688,27* 2 516,59* 0* 2 393,71* 1 791,22* 0* 8 217,38 1 819,61 364 587,30 Kokku on seega teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluses 364 587,30 eurot. Kolmandas järgus tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid summas kokku 122 355,96 Eesti krooni ehk 7 819,97 eurot ja raha puudumise tõttu väljamakseid võlausaldajatele pankrotivarast ei tehtud. RAHULDAMATA TUNNUSTATUD TUNNUSTATUD Jrk. VÕLAUSALDAJA JÄÄNUD NÕUDE NÕUDE SUURUS NÕUDE SUURUS nr. NIMI SUURUS (Eesti kroonides) (eurodes) (eurodes) Elion Ettevõtted AS 1 4 183,53 267,38 267,38 STARK Bønnelycke 2 Trælast by DT 7 552,59 118 172,43 7 552,59 Group A/S Kokku: 122 355,96 7 819,97 7 819,97 Vabastada pankrotihaldur Terje Eipre OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest äriühingu äriregistrist kustutamisel. Määrata OÜ Viiking Projekt (pankrotis) dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Toomas Klemmer (ik 36705042747, ). Kinnitada OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 30 175,36 eurot, sealhulgas pankrotihalduri lõplik tasu 8 161,75 eurot (sisaldab tulumaksu 1 682,01 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makset 151,95 eurot), Lõplikust tasust on välja maksmata 1 127,84 eurot (sisaldab tulumaksu 234,48 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makset 11,28 eurot). Lõplikule tasule lisandub sotsiaalmaks 2 693,33 eurot, millest väljamaksmata osa on 372,19 eurot; Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldada pärast määruse jõustumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada Pärnu Maakohtu registriosakonnale, võlgnikule, vastuväite esitanud võlausaldaja esindajale ja pankrotihaldurile. 3 2-07-30890 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. 1. Andmed võlgniku kohta, pankrotimenetluse käigust ja lõpparuanne Pärnu Maakohtu 29.augusti 2007.a. määrusega algatati AS Transiidiveod pankrotiavaldus alusel OÜ Viiking Projekt pankrotimenetlus ning ajutiseks pankrotihalduriks määrati Terje Eipre. Võlgniku pankroti kuulutas kohus välja 12.oktoobril 2007.a. kohtumäärusega ning nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.oktoobril 2007.a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas 07. novembril 2007.a. Üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre ning valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond Üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku tegevus ja likvideerida osaühing pankrotimenetluse lõpuks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 19. märtsil 2008.a, kuulutus nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja ja koha kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.märtsil 2008.a. Kokku esitati võlausaldajate nõudeid 7 347 125,99 krooni suuruses summas ja nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid 6 818 686,50 krooni suuruses summas. Haldur esitas vastuväite Maksu- ja Tolliameti pandiõigusele ja rahuldamisjärgule ning AS Hansa Liising Eesti ja Raul Volman nõudele täies ulatuses. Maksu- ja tolliamet ning AS Hansa Liising Eesti pöördusid nõude tunnustamiseks kohtusse. Kohtuvaidluse tulemusel tunnustas kohus AS Hansa Liising Eesti nõuet osaliselt, s.o. 18 690,15 krooni suuruses summas. Kohtuvaidlus Maksu- ja tolliametiga lõppes poolte kompromissiga, mille tulemusel tunnustati Maksu- ja tolliameti nõuet pandiga tagatud esimese järgu nõudena summas 2 443 754,00 krooni. Kohus kinnitas kompromissi 15.septembri 2010.a määrusega. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogumaht 6 837 376,65 eesti krooni ehk 436 988,01 eurot. Vastavalt

§ 143

lg 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale 60 päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest arvates, kuid mitte varem kui on lõppenud nõuete tunnustamise vaidlused kohtus.

§ 143

lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluses on tunnustatud pandiga tagatud nõuet, ei koosta haldur jaotusettepanekut enne, kui pandi ese on müüdud. Käesoleval juhul müüdi hüpoteegiga koormatud kinnistu asukohaga Valuste tee 6, Lihula 17.mail 2011.a enampakkumisel. Peale seda, kui pandi ese oli müüdud, koostas haldur jaotusettepaneku ja avaldas 17. juunil 2011.a vastavalt

§ 143

lg-le 5 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 28.augusti 2011.a määrusega. 4 2-07-30890 Seoses asjaoluga, et pankrotivara on müüdud ning haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks, on haldur koostanud OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande. Vastavalt

§ 163lg-le 1 avaldas haldur 24.

novembril 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda ja et lõpparuandele võib esitada vastuväite 10 päeva jooksul alates teate avaldamisest. Vastavalt

§ 163

lg-le 3 otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

  1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (sh iga pandieseme müügist saadu kohta), pankrotivara valitsemisest 2.
  2. Võlgniku pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga olid võlgniku pangakontode jäägid osalt miinuses, osalt nullis. 2.
  3. Kassa jääk oli 0 (null) Eesti krooni. 2.
  4. Kinnistusregistri andmete kohaselt kuulusid võlgnikule kaks kinnisasja: 2.3.
  5. Võlgnikule kuulus korteriomand, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa nr 1482532, katastritunnusega 41201:004:0021, asukohaga Lihula vald, Lihula linn, Ristiku 1- 20 üldpinnaga 38,6 m
  6. Korteriomand müüdi
  7. juulil 2008.a summas 3 195,58 eurot. 2.3.
  8. Võlgnikule kuulus kinnistu, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa nr 1076732, katastritunnusega 41201:007:0141, asukohaga Läänemaa, Lihula vald, Lihula linn, Valuste tee
  9. Kinnistu pindala on 38 795 m2 ning sihtotstarbeks tootmismaa 100% ulatuses. Registriosa neljandasse jakku olid kantud hüpoteegid summas 2 400 000 krooni AS Hansapank kasuks ning summas 2 800 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kuna võlgniku vara oli väga spetsiifiline, siis oli ette näha, et pankrotivara ei ole võimalik müüa kiiresti ja kõrge hinnaga. Kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga andis pankrotihaldur tootmiskompleksi koos sellel asuvate tootmisseadmete ja muu varaga üürile. Pankrotipessa laekus üüritulu 297 000,00 krooni ehk 18 981,75 eurot. Üürniku maksejõuetuse tõttu üürileping lõpetati. 17.mail 2011.a võlgniku pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel müüdi võlgnikule kuuluv kinnistu 38 350 euroga. 2.4 Võlgniku sõidukid: Haldurile Eesti Autoregistrikeskuse poolt esitatud andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris mootorsõidukeid registreeritud ei olnud. Võlgnik oli märgitud vastutavaks kasutajaks alljärgnevatele mootorsõidukitele: 1) Peugeot 406 Sedaan, VIN-kood VF38BRFNF81548151; 2) Toyota Land Cruiser 120 universaal, VIN-kood JTEBZ29J600057238; 3) Ford Mondeo Turnier universaal, VIN-kood WF0WXXGBBW3K
  10. 5 2-07-30890 Mootorsõidukite omanikuks oli AS Hansa Liising Eesti. Võlgnik oli kõigi kolme sõiduki liisingumaksetega võlgnevuses. Liisingufirma esitas nõude autode välistamiseks pankrotivarast ja autode valduse üleandmiseks. Autod on tänaseks üle antud ja seega ei kuulu sõiduautod pankrotivara hulka. 2.
  11. Lisaks suurenes pankrotivara saadud üüritulu 17 694,83 euro ja üüritulule lisatud käibemaksu 1 286,92 euro võrra kokku summas 18 981,75 eurot. 2.
  12. Võlgnikule kuulunud seadmete müügist laekus 6 499,49 eurot, millele lisandus käibemaks 1 169,91, seega kokku 7 669,40 eurot. Seadmed ehk kogu võlgniku vallasvara oli koormatud kommertspandiga. 2.
  13. Lisaks suurenes pankrotivara pangaintresside näol kokku summas 100,68 eurot. Kokku laekus pankrotivara müügist pankrotipessa 68 297,41 eurot. 2.
  14. Nõuded ostjate vastu Haldur on tegelenud debitoorsete nõuete sissenõudmisega, kuid paraku olid võlgnikud peamiselt välismaised isikud või oma tegevuse lõpetanud äriühingud, mistõttu debitoorsete nõuete katteks laekumisi ei toimunud. Hagimenetluste alustamine välisriigis asuvate deebitoride vastu ei olnud nendega seotud kulusid arvestades mõistlik. Kokku moodustab pankrotivara maht käesolevas menetluses 68 297,41 eurot. Pandieseme müügist laekus 44 849,49 eurot (käibemaksuta summa). Lähtudes eeltoodust, on käesoleval ajal ammendatud võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks. 2.
  15. Pankrotivara valitsemine Pankrotihaldur tagas pankrotimenetluse kestel võlgniku vara säilimise ja tegeles vara realiseerimisega. Haldur pidi korraldama vara osas turvateenuse lepingu sõlmimise, kuna korduvalt üritati Valuste tee 6, Lihulas asuvasse tootmishoonesse sisse murda. Müügiperioodi ajal oli tootmishoone mõnda aega üüril ning pankrotipessa laekus sellest üüritulu 297 000,00 krooni ehk 18 981,75 eurot. Üürniku maksejõuetuse tõttu üürileping lõpetati. Haldur sõlmis võlgniku nimel teenuselepinguid, osales üürisuhtes üürilepingu poolena, korraldas raamatupidamist, pidas kirjavahetust võlausaldajatega ning muude isikutega, sh politseiga seoses võlgniku koostööpartneri suhtes algatatud kriminaalmenetlusega, korraldas üldkoosolekuid ning pankrotitoimkonna koosolekuid, samuti andis pankrotitoimkonnale teavet järelevalve korras. Haldur osales ka mitmes nõude tunnustamisega seotud kohtumenetluses, millest viimane lõppes 2010.a septembris. Haldur taotles võlgniku 13-le töötajale hüvitisi Töötukassast ja tegeles töötajate nõuete komplekteerimise ning hüvitiste arvestustega. 6 2-07-30890 Haldur tutvus ja analüüsis võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Haldur kogus andmeid võlgniku vara väärtuse kindlakstegemiseks. Lisaks eeltoodule pidas haldur kirjavahetust võlausaldajatega, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, realiseeris vara, väljastas arveid, pidas jooksvat raamatupidamist ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse.
  16. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146) 3.1.

Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: 3.1.1 vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid rahalisi nõudeid ei ole käesolevas menetluses esitatud; 3.1.2 massikohustused (s.o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb massikohustuseks; vt.

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 9 346,97 eurot: Kulu liik Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult (jõustunud kohtumääruse alusel tasutud) Tulumaks ajutise halduri tasult (jõustunud kohtumääruse alusel tasutud) Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult (tasutud) Sotsiaalmaks halduri lõplikult tasult (osaliselt välja makstud) Tulumaks halduri lõplikult tasult (osaliselt välja makstud) Kogumispensioni makse halduri lõplikult tasult (osaliselt välja makstud) Tulumaks pankrotitoimkonna tasudelt (tasutud) Sotsiaalmaks pankrotitoimkonna tasudelt (tasutud) Muud maksud pankrotimenetluses (käibemaks, maamaks ) KOKKU EUR 537,82 351,39 32,59 2 693,33 1 682,01 151,95 108,14 169,88 3 619,86 9 346,97 3.1.3 pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 20 828,39 eurot: Kulu liik Ajutise halduri bürookulud (makstud jõustunud kohtumääruse alusel) Ajutise halduri tasu (makstud jõustunud kohtumääruse alusel) Halduri lõplik tasu (osaliselt välja makstud) Raamatupidamisteenus (osaliselt välja makstud) Pankrotitoimkonna tasud (välja makstud) Pandieseme säilitamisega seotud valve- ja elektrikulud (välja makstud) Kuulutused (välja makstud) Pangakulu (välja makstud) Pankrotimenetluse bürookulud (osaliselt välja makstud) Transpordikulu (transporditeenus, bensiin, amortisatsioon, parkimine) (välja EUR 287,79 1 245,77 6 327,78 4 235,43 406,73 760,35 197,83 17,10 6 250,48 1 099,13 7 2-07-30890 makstud) Kokku on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid pankrotimenetluse kulud) summas 30 175,36 eurot. KOKKU 20 828,3 9 (massikohustused pluss Haldur on lähtunud pankrotihalduri lõpliku tasu arvestamisel

§-dest 65 ja 651.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu alammäär OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivara, millelt kuulub arvestamisele halduri tasu, moodustab kokku 68 297,41 eurot ja see jääb § 651 lg 1 kohaselt järgmisesse vahemikku: Pankrotivara suurus eurodes 64 001–128 000 Halduri tasu alammäär eurodes 7 861 Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 7% Pankrotihalduri tasu alammäär OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivaralt on

§ 651

lg 1 kohaselt seega: 7 861 eurot + 7 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (68 297,41 – 64 001)*7% = 300,75 eurot) = 8 161,75 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 2 693,38 eurot. Halduri tasu ülemmäär OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivara, millelt kuulub arvestamisele halduri tasu, moodustab kokku 68 297,41 eurot ja see jääb § 651 lg 2 kohaselt järgmisesse vahemikku: Pankrotivara suurus eurodes 64 001–128 000 Halduri tasu ülemmäär eurodes 9 618 Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 7,5 % Pankrotihalduri tasu ülemmäär OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivaralt on

§ 651

lg 2 kohaselt seega: 9 618 eurot + 7,5 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (68 297,42 – 64 001)*7,5% = 322,23 eurot) = 9 940,23 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks 3 280,28 eurot. Haldurile on esialgse tasuna välja makstud kokku 7033,90 eurot (sisaldab tulumaksu ja kogumispensioni makset) ning lisaks sotsiaalmaks 2321,14 eurot. Esialgne tasu tasaarvestatakse halduri lõpliku tasuga, milleks haldur palub kinnitada 8 161,75 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2 693,38 eurot. 4. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 8 2-07-30890 OÜ Viking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõuete kogumaht 6 837 376,65 krooni, ehk 436 988,01 eurot, millest pandiga on tagatud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud AS-i Swedbank nõue summas 2 504 411 Eesti krooni, ehk 160 061,04 eurot ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 2 443 754 Eesti krooni ehk 156 184,35 eurot. Vastavalt seadusele rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõude suurusega. Vastavalt

§ 154

lg-le 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha välja maksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades

§ 146lõikes 1 nimetatud väljamakseid.

Käesolevas pankrotimenetluses on väljamakse tehtud võlausaldajale AS-le Swedbank summas 38 122,07 eurot. üksnes hüpoteegipidajast

  1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 5.
  2. Esimeses järgus, s. o. pandiga tagatud nõudeid tunnustati summas 2 504 411,00 Eesti krooni, ehk 160 061,04 eurot ja rahuldamata jäänud nõude suurus on välja toodud alljärgnevas tabelis. Jrk. nr. VÕLAUSALDAJA NIMI 1 AS Swedbank Kokku: TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (Eesti kroonides) TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 2 504 411,00 2 504 411,00 160 061,04 160 061,04 RAHULDA MATA JÄÄNUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 121 938,97 121 938,97 Kuigi ka Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue tunnustati esimese järjekoha nõudena, asub Eesti Vabariigi kasuks kinnistule seatud hüpoteek järjekohalt tagapool AS Swedbank kasuks seatud hüpoteegist, mistõttu kuulub Eesti Vabariigi nõue rahuldamisele pärast AS Swedbank nõuet. Kuna aga pandieseme (kinnistu) müügist saadud rahast ei jätku isegi AS Swedbank nõude täies ulatuses rahuldamiseks, on Eesti Vabariigi nõue kajastatud täies ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena punktis 5.
  3. Teise rahuldamisjärku läheb nõude rahuldamata osas ehk summas 121 938,97 eurot (160 061,0438122,07) üle ka AS Swedbank nõue. Väljamakse AS-le Swedbank on tehtud 85% ulatuses pandiesemete (kinnistu ja kommertspandiga koormatud vallasvara) müügist saadud rahast ehk kokku summas 38 122,07 eurot. 5.
  4. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

9 2-07-30890 Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu pankrotivarast ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega enamasti võrdne tunnustatud nõuete suurusega v.a. töötajate nõuded, kellele on Töötukassa poolt tehtud hüvitiste väljamaksed ja AS Swedbank nõue (vt p 5.1tabel), Jrk. nr. 1 VÕLAUSALDAJA NIMI TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (Eesti kroonides) RAHULDAMATA JÄÄNUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 121 938,97 121 938,97 TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (eurodes) 1 907 930,29 AS Swedbank Maksu- ja Tolliamet, Lääne 2 2 443 754 156 184,35 maksu- ja tollikeskuse kaudu AS Transiitveod 3 633 634 40 496,59 (pankrotis) 4 7 635 487,97 AS Kestvuspuit OÜ KIWI MT 5 11 241 718,43 Kaubandus 6 53 331,75 3 408,52 AS Sambla 7 6 595,02 421,50 DSV Transport AS 8 6 764,28 432,32 AS G4S Lääne-Eesti AS Hansa Liising 9 18 690,15 1 194,52 Eesti 10 Söeturustuse OÜ 48 403,10 3 093,52 11 Kilekeskus OÜ 21 936,28 1 401,98 12 Swedeco OÜ 3 324,05 212,45 13 XX 40 936 2 616,29 14 XX 63 020 4 027,71 15 XX 69 197 4 422,49 16 XXX 64 642 4 131,38 17 XX 73 711 4 710,99 18 XX 61 368 3 922,13 19 XX 188 740 12 062,68 20 XX 21 811,33 1 394,00 21 XXX 50 275 3 213,16 22 XX 18 810 1 202,18 23 XX 66 297 4 237,15 24 XX 57 358 3 665,84 25 XX 22 091 1 411,87 26 Viking Window AS 128 574 8 217,38 27 Haret AS 28 470,73 1 819,61 Kokku 6 118 539,98 391 045,98 *nõue on osaliselt või täies ulatuses rahuldatud Eesti Töötukassa poolt 156 184,35 40 496,59 487,97 718,43 3 408,52 421,50 432,32 1 194,52 3 093,52 1 401,98 212,45 827,34* 1 215,50* 1 564,48* 1 314,88* 1 832,83* 1 108,90* 9 305,47* 688,27* 2 516,59* 0* 2 393,71* 1 791,22* 0* 8 217,38 1 819,61 364 587,30 Kokku on seega teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluses 364 587,30 eurot. 10 2-07-30890 5.

  1. Kolmandas järgus tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid summas kokku 122 355,96 Eesti krooni ehk 7 819,97 eurot ja raha puudumise tõttu väljamakseid võlausaldajatele pankrotivarast ei tehtud. RAHULDAMATA TUNNUSTATUD TUNNUSTATUD Jrk. VÕLAUSALDAJA JÄÄNUD NÕUDE NÕUDE SUURUS NÕUDE SUURUS nr. NIMI SUURUS (Eesti kroonides) (eurodes) (eurodes) Elion Ettevõtted AS 1 4 183,53 267,38 267,38 STARK Bønnelycke 2 Trælast by DT 7 552,59 118 172,43 7 552,59 Group A/S Kokku: 122 355,96 7 819,97 7 819,97 Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga täiendav jaotamisele kuuluv vara, siis täiendavaid väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta.
  2. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul puudub käesoleval ajal müümata ning müügiks kõlblik vara. Samuti pole teada, et oleks teistelt isikutelt saada mingit võlgnikule kuuluvat vara.
  3. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur esitas kohtusse hagi Eesti Vabariigi vastu (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tagatise andmise tagasivõitmiseks hagihinnaga 2 800 000,00 krooni. Võlgniku omandis oli Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1076732 kantud kinnisasi aadressil Lihula vald, Lihula vallasisene linn, Valuste tee
  5. märtsi
  6. aasta kinnistamisavalduse alusel kanti
  7. aprillil
  8. aastal kinnistusraamatusse hüpoteek summas 2 800 000,00 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Hüpoteegikande kohaselt on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud Eesti Vabariigi nõuete kasuks. Eelmärgitud tehinguga ehk hüpoteegi seadmisega võlgniku omandis olevale kinnisasjale saavutas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) olukorra, kus võlgniku pankrotimenetluses rahuldatakse kinnisasja müümisel Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue

§ 153

lg 1 p 1 alusel enne teisi tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudeid st Eesti Vabariik saavutas võlgniku pankrotimenetluses eelisseisundi võrreldes teiste võlgniku võlausaldajatega. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 2 443 754,- krooni.

  1. septembril 2010.a kinnitas Pärnu Maakohus määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi (tsiviilasi nr 2-07-48158), mille tulemusel tunnustati Maksu- ja Tolliameti nõuet pandiga tagatud esimese järgu nõudena summas 2 443 754,00 krooni.
  2. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud punktis
  3. 11 2-07-30890
  4. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgnik alustas tegevust
  5. aastal ja tema põhitegevuseks oli moodulmajade valmistamine ekspordiks, põhiliselt Taani Kuningriiki. Võlgniku makseraskused põhjustas
  6. a aprillis saamata jäänud leping Taanist, mis oleks varustanud võlgniku tööga mitmeks aastaks. Loodetud lepingu sõlmimata jäämise tõttu tekkis olukord, kus puudusid vahendid pooleliolevate projektide lõpetamiseks ning samuti olemasolevate võlgade tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimise hetkeks võib pidada
  7. aasta teist kvartalit. Maksejõuetust süvendas asjaolu, et
  8. septembril
  9. a tühistas Maksu- ja Tolliamet võlgniku maksuvõla ajatamise otsuse, kuna võlgnik ei pidanud kokkulepitud maksegraafikust kinni.
  10. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteotunnustega tegu või raske juhtimisviga. Teateid kuritegude kohta haldur esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 162 lg 1, 2, 3; § 163 lg 3, 4 ja 5; §-st 165 lg 3 , p a l u b pankrotihaldur :
  11. kinnitada OÜ Viiking Projekt (pankrotis), registrikood 10702565, lõpparuanne;
  12. kinnitada OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 30 175,36 eurot, sealhulgas pankrotihalduri lõplik tasu 8 161,75 eurot (sisaldab tulumaksu 1 682,01 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makset 151,95 eurot), Lõplikust tasust on välja maksmata 1 127,84 eurot (sisaldab tulumaksu 234,48 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makset 11,28 eurot). Lõplikule tasule lisandub sotsiaalmaks 2 693,33 eurot, millest väljamaksmata osa on 372,19 eurot;
  13. vabastada pankrotihaldur Terje Eipre OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest;
  14. määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Toomas Klemmer (isikukood 36705042747, ). Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu vastuväide lõpparuandele (tl.63-65 II kd). Viiking Projekt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihaldur koostanud lõpparuande, mille kohta on 24.11.2011 ilmunud vastavasisuline teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) kui Eesti Vabariigi esindaja, soovib märkida, et lõpparuande punktis 3.1.3 on pankrotihalduri tasu arvutamisel võetud aluseks väärad andmed. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Viiking Projekt OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on märkinud tasu arvestamise aluseks olevaks pankrotivara suuruseks 68 297,41 eurot. Nimetatud summa moodustub võlgniku kahe kinnistu müügist saadud rahast 41 545,58 eurost, üüritulust 18 981,75 (sh käibemaks 1 286,92 eurot), seadmete müügist saadud rahast 7 669,40 eurost (sh käibemaks 1 169,91 eurot) ja pangaintressidest 100,68 eurost. PMTK leiab, et pankrotihalduri tasu arvutamisel tuleb arvesse võtta nimetatud summa käibemaksuta osa, sest käibemaksu ei saa pankrotivara hulka lugeda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-71-11 selgitanud: “Tulenevalt käibemaksu arvestamise ja kogumisekorrast ning eesmärgist on maksukohustuslasel käibemaksu puhul administreerimise kohustus. Käibemaks ei kuulu maksukohustuslase vara hulka. Seetõttu ei ole kohtu arvates võimalik arvestada käibemaksu pankrotivara osana. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik käibemaksu arvesse võtta ka 12 2-07-30890 pankrotihalduri tasu arvutamisel”. PMTK palub, et kohus võtaks eespool toodud asjaolusid pankrotihalduri tasu määramisel. Pankrotihalduri vastus PMTK vastuväitele (tl.68-70 II kd) Võlausaldaja on vaidlustanud lõpparuande osas, mis puudutab halduri lõpliku tasu arvestamise metoodikat, s.o kas halduri tasu tuleks arvestada pankrotivara väärtuselt käibemaksuga või käibemaksuta summas. Oma viimases vastuväites on võlausaldaja võtnud ka seisukoha halduri tasu osas, mille kohaselt ei ole põhjendatud pankrotihalduri tasu määramine suuremas summas kui alammääras. Pankrotihalduri tasu arvestamist puudutavas osas jääb haldur oma eelnevalt esitatud (05. detsembril 2011.a) seisukohtade juurde, kuid lisab, et vaatamata võlausaldaja poolt korduvalt viidatud Riigikohtu seisukohale ei nõustu haldur, et halduri tasu tuleb arvestada pankrotivarasse laekunud rahast ilma käibemaksuta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 02.12.2010 määruse nr 3-2-1-92-10 p-des 17-18 leidnud, et

§ 148

lg 1 p 1 tähenduses on käibemaksu näol tegemist massikohustusega, kuna see on tekkinud halduri tehtud tehingust tema ülesannete täitmisel. Eeltoodul tuginedes on haldur seisukohal, et tasu arvestamisel peaks võtma arvesse kõiki pankrotiseaduse §-s 148 nimetatud massikohustusi, sh käibemaksu. Haldur kordab, et halduri tasu arvestamine käibemaksuta müügihinnalt toob kaasa ebavõrdse kohtlemise erinevate iseseisvate õiguselukutsete vahel (st. notarite, kohtutäituritega võrreldes), see on vastuolus Saksamaa pankrotiseadusega, mis oli Eestis kehtiva pankrotiseaduse loomisel üheks olulisemaks eeskujuks ning see ei oleks kooskõlas ka Eestis kehtiva pankrotiseaduse

§ 65

lg-ga 2, mille järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Pankrotimenetluse kestel on pankrotihaldur taganud võlgniku vara säilimise ja tegelenud vara realiseerimisega ja haldamisega. Võlgnikule kuuluva kinnistu müük oli suhteliselt keeruline (väga spetsiifiline vara) ja kooskõlas pankrotitoimkonnaga leidis haldur sellele tootmiskompleksile (koos tootmisseadmetega) kuni müügini üürniku, mis suurendas pankrotivara. Pankrotipessa laekus üüritulu 297 000,00 krooni ehk 18 981,75 eurot. Üürniku maksejõuetuse tõttu üürileping lõpetati. Nimetatu põhjustel müüdigi kinnistu ligi kolm aastat hiljem pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Haldur pidi korraldama vara osas turvateenuse lepingu sõlmimise, kuna korduvalt üritati Valuste tee 6, Lihulas asuvasse tootmishoonesse sisse murda. Haldur sõlmis võlgniku nimel teenuselepinguid, osales üürisuhtes üürilepingu poolena, korraldas raamatupidamist, pidas kirjavahetust võlausaldajatega ning muude isikutega, sh politseiga seoses võlgniku koostööpartneri suhtes algatatud kriminaalmenetlusega. Haldur tutvus ja analüüsis põhjalikult võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Haldur kogus andmeid võlgniku vara väärtuse kindlakstegemiseks. Samuti analüüsis haldur võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi. Haldur korraldas ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku) ja vara enampakkumised, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise pidamise ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Lisaks eeltoodule, pidi haldur suhtlema palju pankrotitoimkonna liikmetega nii kirjalikult, kui suuliselt, vastama toimkonna liikmete küsimustele, viibima pankrotitoimkonna koosolekutel. Samuti esitas haldur toimkonna liikmetele kulude aruandeid ja vastavalt nende soovile pankrotimenetlusega seotud infot. Haldur osales ka mitmes nõude tunnustamisega seotud kohtumenetluses, millest viimane lõppes 2010.a septembris. Haldur suhtles võlgniku 13-le töötajaga ja taotles neile hüvitisi Töötukassast ning tegeles töötajate nõuete komplekteerimise ning hüvitiste arvestustega.

§ 65lg 1 sätestab, et, „Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb“.

§ 65

lg 5 13 2-07-30890 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul määrata haldurile alammäärast suurema tasu.

§ 65

lg-s 51 sätestab, et „Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks.“ Arvestades käesoleva menetluse mahtu, keerukust, kestust (kokku üle 4 aasta), pankrotihalduri kutseoskusi ja tegevust vara suurendamisel (üürimine ja nõude tunnustamisega seotud kohtumenetlustes osalemine), pankrotivara väärtust ja spetsiifilisust ja käesolevas menetluses teostatud kõikide erinevate tööde suuri mahte, ei ole käesoleval juhul

§ 651lõikes 1 nimetatud halduri tasu alammäära kohaldamine päris õiglane.

Lisaks eeltoodule teatab haldur, et Eesti Vabariigi nõude rahuldamisjärgu üle toimuvas kohtuvaidluses (tsiviilasjas nr 2-07-48158) esindas võlgnikku haldur, osaledes ka kohtuistungitel. Advokaat Merli Lorvi (praegu vandeadvokaat Merli Eichler) tegutseb pankrotihalduri büroos ja vandeadvokaat Terje Eipre oli Merli Lorvi patrooniks. Advokaat Merli Lorvi osavõtt kohtuistungitest koos halduriga täitis sellest tulenevalt õppe- ning kogemuste saamise eesmärki. Sellest tulenevalt ei ole käesolevas menetluses ka advokaadikulusid hüvitatud. Pankrotihaldur täiendab, et olenemata sellest, kas käesolevas vaidluses vastuväite esitanud võlausaldaja nõudmised rahuldatakse või mitte, ei ole võlausaldajal võimalik OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetluses võlanõude eest raha saada, sest võlgnikul puuduvad piisavad vahendid. Seega on haldur seisukohal, et võlausaldaja õigustatud huvi tuleks vastuväite esitamisel üldse eitada. Haldur leiab, et kostja ei arvesta menetluse ökonoomiat ja kuritarvitab kaebeõigust, mis on lahutamatult seotud mõistliku menetlusaja printsiibiga. Käesolevas menetluses on võlausaldaja asjatult pikendanud menetluse kulgu, sest reaalne õigustatud huvi vastuväite lahendamise vastu võlausaldajal puudub. Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kinnitada OÜ Viiking Projekt (pankrotis) lõpparuanne halduri poolt koostatud kujul ning kinnitada halduri lõplikuks tasuks 8 161,75 eurot (lisandub sotsiaalmaks 2693,38 eurot). Seega jääb haldur oma eelnevalt esitatud (vt

  1. detsembril 2011.a esitatud halduri seisukohad) taotluste juurde. PMTK seisukoht pankrotihalduri vastusele vastuväitele (tl. 87-89 II kd) Viiking Projekt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihaldur koostanud lõpparuande, mille kohta on 24.11.2011 ilmunud vastavasisuline teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) kui Eesti Vabariigi esindaja juhtis 02.12.2011 kirjaga nr 13-12/493-1 kohtu tähelepanu asjaolule, et lõpparuande punktis 3.1.3 on pankrotihalduri tasu arvutamisel võetud aluseks väärad andmed (pankrotivara hulka oli arvatud ka käibemaks). Pankrotihaldur esitas nimetatud vastuväitele oma seisukoha ning taotluse lõpparuande ja halduri tasu kinnitamiseks. Haldur ei nõustu PMTK arvamusega, et tema tasu arvutamisel tuleb arvesse võtta vaid pankrotivarasse laekunud raha käibemaksuta osa. Muuhulgas viitab haldur justiitsministeeriumi seisukohale. Kuigi selle dokumendi kohtule esitatud versioonil (halduri seisukoha lisa 1) puuduvad kirja rekvisiitide hulgast adressaat ja kuupäevad, on ilmselt tegemist justiitsministeeriumi 27.01.2010 vastusega nr 16-4/14910 Swedbank AS-ile (lisa). Kiri on avalikult kättesaadav justiitsministeeriumi dokumendiregistris veebilehel www.just.ee. Seega on tegemist justiitsministeeriumi eelmise aasta jaanuari seisukohaga, mille Riigikohus selle aasta
  2. oktoobri määrusega asjas nr 3-2-1-71-11 selgelt ümber lükkas. Tuginedes Riigikohtu eelnimetatud lahendile, millest nähtub üheselt, et käibemaksu ei saa halduri tasu arvutamisel arvesse võtta, jääb PMTK oma varem esitatud seisukoha juurde. PMTK leiab, et põhjendatud ei ole ka pankrotihalduri tasu määramine suuremas summas kui alammääras. Halduri töö maht ja vastutus ei ole PMTK arvates olnud suurem kui see on pankrotimenetlustes tavapäraselt. 14 2-07-30890 Pankrotihalduri töö piirnes suures osas võlgniku omandis olnud vara müügiga. Pankrotivara ei suurenenud tagasivõitmise hagi esitamise ega debitoorsete nõuete sissenõudmise tulemusel. Kuigi pankrotiseaduse (edaspidi

) § 140 kohaselt tulnuks pankrotivarasse kuuluv pandiõigusega koormatud kinnisasi müüa nelja kuu jooksul pärast võlausaldajate esimest koosolekut ehk hiljemalt 07.03.2008, õnnestus pankrotihalduril pandiesemeks olnud kinnisasi müüa alles 17.05.2011 toimunud enampakkumisel ehk enam kui kolm aastat ettenähtust hiljem. Esimene enampakkumine toimus seejuures alles 07.10.2008, teine enampakkumine aga 03.09.2009. Pankrotivara müügiga viivitamine võis olla üheks põhjuseks, miks kinnisasi, mille turuväärtuseks hindas pankrotihaldur võlausaldajate esimesele koosolekule esitatud ettekandes 2 400 000 krooni (153 388 eurot), õnnestus müüa peaaegu neli korda madala hinnaga (38 350 eurot ehk 600 047 krooni). Pikaleveninud menetlus tõi kaasa väga suured kulud, nt bürookulude suuruseks on haldur lõpparuandes märkinud 6 250,48 eurot ja raamatupidamisteenuse kuluks 4 235,43 eurot. Veel jaotusettepaneku esitamise ajal 17.06.2011 olid need kulud vastavalt 4 423,98 eurot ja 1 811,90 eurot. Saadud üüritulu 17 694,83 eurot ei korva pankrotivaraks olnud kinnisasja väärtuse langust ja suurt pankrotimenetluse kulu. Eesti Vabariigi nõude rahuldamisjärgu üle toimuvas kohtuvaidluses (tsiviilasi nr 2-07-48158) esindas võlgnikku lisaks pankrotihaldurile ka advokaat Merli Lorvi. Üle kahe aasta kestnud kohtuvaidluse otstarbetus pidi pankrotihaldurile ilmnema juba ajaks, mil oli selge, et

§ 140

sätestatud tähtaja jooksul ei ole pandieset võimalik müüa halduri pakutud turuhinnast kõrgema hinnaga. Kuna ka juhul, kui kinnisasi õnnestunuks müüa turuhinnaga, ei oleks saadud rahast piisanud Eesti Vabariigi nõude rahuldamiseks esimese järgu nõudena, kaotas vaidlus rahuldamisjärgu üle oma eesmärgi. Seetõttu leiab PMTK, et haldurile alammäärast suurema tasu määramine

§ 65lg 5 -1 punktides 1 ja 2 nimetatud alustel ei ole põhjendatud.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Tulenevalt eeltoodust kuulub OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas

§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. Esitatud lõpparuandele on võlausaldajana tähtaegselt esitanud vastuväite Eesti Vabariik Maksuja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu. Vastuväide seondub halduritasu arvestamisega. Vastuväite esitaja leiab, et haldur on lõpparuandes p.3.1.3 tasu arvestamisel võtnud aluseks väärad andmed. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Viiking Projekt OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on märkinud tasu arvestamise aluseks olevaks pankrotivara suuruseks 68 297,41 eurot. Nimetatud summa moodustub võlgniku kahe kinnistu müügist saadud rahast 41 545,58 eurost, üüritulust 18 981,75 (sh käibemaks 1 286,92 eurot), seadmete müügist saadud rahast 7 669,40 eurost (sh käibemaks 1 169,91 eurot) ja pangaintressidest 100,68 eurost. PMTK leiab, et pankrotihalduri tasu arvutamisel tuleb arvesse võtta nimetatud summa käibemaksuta osa, 15 2-07-30890 sest käibemaksu ei saa pankrotivara hulka lugeda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-71-11 selgitanud: “Tulenevalt käibemaksu arvestamise ja kogumisekorrast ning eesmärgist on maksukohustuslasel käibemaksu puhul administreerimise kohustus. Käibemaks ei kuulu maksukohustuslase vara hulka. Seetõttu ei ole kohtu arvates võimalik arvestada käibemaksu pankrotivara osana. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik käibemaksu arvesse võtta ka pankrotihalduri tasu arvutamisel. Kohus nõustub võlausaldaja vastuväitega (tl. 63-64) ja peab põhjendatuks halduritasu arvestamisel võtta aluseks pankrotivarasse laekunud raha ilma käibemaksuta, so. 68297,41 eurot-(1286,92+1169,91=2456.83) = 65840.58 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks esitatud vastuväite rahuldada.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Seadusandja on 01.01.2010.a. kehtestanud halduri tasu piirmäärad §

§-s 651 . Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Halduritasu arvestus käibemaksuta variandi puhul oleks järgmine: Pankrotivara ilma käibemaksuta 65 840,58 eurot (maha on juba arvestatud käibemaks 1286,91 üüritult ja 1169,91 vallasvara müügilt). Halduri tasu alammäär oleks siis : OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivara, millelt kuulub arvestamisele halduri tasu, moodustab kokku 65 840,58 eurot ja see jääb § 651 lg 1 kohaselt järgmisesse vahemikku: Halduri tasu Halduri tasu pankrotivara Pankrotivara suurus eurodes alammäär suuruse alumist piiri eurodes ületavalt osalt 64 001–128 000 7 861 +7 % Pankrotihalduri tasu alammäär OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivaralt on

§ 651

lg 1 kohaselt seega: 7 861 eurot + 7 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (65840,58 – 64 001)*7% = 128,77 eurot) = 7 989,77 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 2 636,62 eurot. Halduri tasu ülemmäär: OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivara, millelt kuulub arvestamisele halduri tasu, moodustab kokku 68 297,41 eurot ja see jääb § 651 lg 2 kohaselt järgmisesse vahemikku: Halduri tasu Halduri tasu pankrotivara Pankrotivara suurus ülemmäär suuruse alumist piiri eurodes eurodes ületavalt osalt 64 001–128 000 9 618 +7,5 % Pankrotihalduri tasu ülemmäär OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotivaralt on

§ 651

lg 2 kohaselt seega: 9 618 eurot + 7,5 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (65840,58 – 64 001)*7,5% = 137,97 eurot) = 9 755,97 eurot. Tasule lisanduks sotsiaalmaks 3 219,47 eurot. Haldurile on esialgse tasuna välja makstud kokku 7033,90 eurot (sisaldab tulumaksu ja kogumispensioni makset) ning lisaks sotsiaalmaks 2321,14 eurot. Esialgne tasu tasaarvestatakse 16 2-07-30890 halduri lõpliku tasuga, milleks haldur palub kinnitada 8 161,75 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2 693,38 eurot. Seega halduri tasu summas 8161,75 eurot on väiksem, kui maksimummäär 9 755,97 eurot ning veidi kõrgem, kui miinimumääär 7 989,77 eurot. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt esitatud selgitustega, et käesoleval juhul esinevad

65 lg 51 sätestatud eeldused, sh: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasutanud täiendavalt õigusabi. Esitatud materjalidest on näha, et on haldur on pankrotimenetluses suurendanud pankrotivara, andes võlgnikule kuulunud tootmiskompleksi menetluse ajaks üürile ning nõudes sisse üüritulu. Vahe tasu miinimummäära ja halduri poolt taotletu vahel on minimaalne. Kohus leiab, et halduri poolt taotletud tasu suurus vastab pankrotihalduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele ja kutseoskustele. Kohus peab vajalikuks märkida, et lõpparuandele esitatud vastuväite kohaselt tuleb kohtul lõpparuande kinnitamisel pankrotihalduritasu arvutamisel arvesse võtta ainult pankrotivarasse laekunud summa käibemaksuta osa, sest käibemaksu ei saa pankrotivara hulka arvata. Muus osas ei ole halduri tasule vastuväidet esitatud. Kuna lõpparuandes taotletakse halduritasu kinnitamist summas, mis jääb seadusega lubatud tasumäärade (ilma käibemaksuta) piiridesse ja taotletud tasu ületab veidi alammäära, siis peab kohus eeltoodu kaalutlustel lõpparuandes taotletud tasu kinnitamise põhjendatuks. Lõpparuandele muus osas ei ole vastuväiteid esitatud. Lõpparuande vaidlustamine võlausaldaja poolt eeldab ka tema õiguste rikkumist. Vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole oma vastuväites märkinud kuidas lõpparuande kinnitamine esitatud kujul rikuks tema õigusi. Lõpparuandest ei nähtu, et selle kinnitamisel halduri poolt esitatud kujul saaksid rikutud vastuväite esitanud võlausaldaja õigused pankrotivarast väljamaksete teostamisel. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ Viiking Projekt (pankrotis) dokumendid tuleb anda võlgniku juhatuse liikme Toomas Klemmeri vastutavale hoiule. Tulenevalt eeltoodust kuulub OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Terje Eipre OÜ Viiking Projekt (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kristel Pedassaar kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.