2-09-44218 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2011.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasi D L (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-0

§ 175lg 1).

8. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses D L usaldusisikuks M L(IK kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3 ettenähtule üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173):

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

2/8 MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 1.02.2010.a. määrusega kuulutati välja D L pankrot

§ 171lg 11 alusel.

Pankrotihalduriks määras kohus Terje Eipre. Nimetatud määrusega andis kohus võlgniku taotlusel viimasele menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas 35 000 krooni, kuna ükski võlausaldaja ega kolmas isik kohtu määratud tähtajaks menetluskulude katteks kohtudeposiiti raha ei tasunud. D L’i (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus

1. märtsil 2010.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus
2. juulil 2010.a, teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded
3. juunil 2010.a. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 6 770,89 eurot (105 941,38 krooni). 18.05.2011.a. esitas pankrotihaldur kohtule raugemisaruande, milles tegi ettepaneku lõpetada D L`i pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pärnu Maakohtu 9.06.2011.a. määrusega määras kohus D L (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks makstava deposiidi suuruseks 3500 eurot. Kohus tegi ettepaneku igale võlausaldajale või kolmandale isikule kas üksi või teiste eelmainitutega koos tasuda kohtu deposiiti D L pankrotimenetluse jätkamiseks eelmises punktis nimetatud summa neljateistkümne

§ 65lg 11; § 158 lg 1 ja 3 ning § 168: 1.

lõpetada D L’i, isikukood pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks;

1. kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 4 329,80 eurot, mis sisaldab käibemaksu (s.h halduri tasu 2 976 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks);
2. välja maksta pankrotimenetluse kulude katteks menetlusabina tasutud summa 2236,91 eurot halduri tasu ja kulude hüvitamiseks pankrotihaldur Terje Eipre arvelduskontole nr 221010087232;
3. määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks summa 1 896,18 eurot, s.o osas, mis ei ole kaetud võlgnikule menetlusabina pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks antud 2236,91 euro arvelt ning maksta välja 1 896,18 eurot pankrotihaldur Terje Eipre arvelduskontole nr 221010087232;
4. vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest D L'i pankrotihaldurina;
5. määrata D L’i usaldusisikuks

§ 172mõttes M L Lõpparuanne I.

Andmed võlgniku kohta 3/8 Pärnu Maakohus kuulutas D L’i, , pankroti välja 01 veebruari 2010.a. kohtumäärusega. Pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.02.2010.a. Võlgniku majandusliku olukorra kohta andis haldur kirjaliku ülevaate 06. oktoobril 2009.a. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga olid võlgniku pangakonto saldo 4,98 eurot. Võlgnikul oli sularaha 191,73 eurot. Realiseeritav vara võlgnikul puudus. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 on füüsilisest isikust võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik töölepingut sõlminud. Võlgniku ainukeseks sissetulekuks on pension summas 249,89 eurot. Võlgniku igakuine netosissetulek jääb alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, milleks on 278,02 eurot, seega pole võimalik sissetulekut arestida. Muu vara võlgnikul puudub. II. Pankrotimenetluses vara valitsemisest ja kuludest D L’i (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus

1. märtsil 2010.a. algusega kell 11.
2. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Nõuete kaitsmise koosolek toimus
3. juulil 2010.a, teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded
4. juunil 2010.a. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 6 770,89 eurot (105 941,38 krooni). Haldur koostas jaotusettepaneku ja avaldas 04.juulil 2011.a vastavalt

§ 143

lg-le 5 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja milla võib jaotusettepanekuga tutvuda. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud

1. septembri 2011.a määrusega. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga moodustas võlgniku vara kokku 196,71 eurot. Realiseeritav vara võlgnikul puudus. D L’i sissetulek ei ole olnud piisav pankrotivara moodustamiseks, pankrotimenetluse kulude kandmiseks ega ka võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgniku igakuine netosissetulek jääb alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, seega pole võimalik sissetulekut arestida. Pankrotivara ei ole võrreldes pankroti väljakuulutamise seisuga suurenenud, mistõttu haldur on koostanud D L’i (pankrotis) menetluses raugemisaruande. Käesoleva pankrotimenetlusega seotud kulud moodustavad kokku 4 329,80 eurot. Pankrotivara summas 196,71 eurot arvel on kaetud eelkõige halduri tehtud hädavajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (v.t lisa 1, pankrotihalduri tasu arvestuse punkt 2). Halduri kulud moodustavad kokku 342,90 eurot, millest 146,19 eurot on väljamaksmata. Pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 4 133,09 eurot:
2. vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad;
3. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõuded puuduvad;
4. massikohustused (s.o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tellingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb massikohustuseks; vt.

§ 146

lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5), mille väljamaksmata osa on 1 010,90 eurot:

1. a)arvestuslik sotsiaalmaks halduri tasult 982,08 eurot;
2. b)kuulutused väljaandes Ametlikud Teadaanded 25,56 eurot;
3. c)pangakulu 3,26 eurot. 4. pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150), mille väljamaksmata osa on 3 122,19 eurot:

1. a)pankrotihalduri tasu 2 976 eurot;
2. b)halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 146,19 eurot. III. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 4/8 Esimeses järgus kuuluvad

§ 153

lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole esitatud. Teises järgus kuuluvad rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 6 770,89 eurot (

§ 153

lg 1 p 2): Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud, seega jääb võlausaldajatel saamata raha tunnustatud nõude suuruses summas. Jrk nr. VÕLAUSALDAJA NIMI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 OÜ Eprotex Danske Bank A/S Eesti filiaal OÜ Koduliising Risicum Capital Estonia OÜ Svea Finantseerimine OÜ AS Era Liisingu Inkassoteenused OÜ ITM Inkasso Raha24 OÜ AS Krediidikassa OÜ Priivato AS SEB Pank Kokku: TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (euro) 776,86 663,30 1 725,17 431,40 626,33 535,45 933,05 485,73 179,73 105,58 308,29 6 770,89 RAHULDAMATA JÄÄNUD NÕUDE SUURUS (euro) 776,86 663,30 1 725,17 431,40 626,33 535,45 933,05 485,73 179,73 105,58 308,29 6 770,89 Kolmandas järgus kuuluvad rahuldamisele tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg.

1 p. 3). Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ci kuulu, kuna 3. järgus pole nõudeid tunnustatud. Seega on rahuldamata nõuete suurus kokku 6 770,89 eurot. Väljamakseid ühelegi võlausaldajale tehtud ei ole. Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga igasugune vara, siis väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta. IV. Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga puudus võlgnikul igasugune väärtust omav vara. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. V. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Haldur ei ole tuvastanud täiendavaid vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. VI. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgnik tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana ning osutas videolaenutuse teenust, mida krediteeris SMS laenudega. Võlgnik ei suutnud oma kohustusi nõuetekohaselt täita ning lõpetas 2008.a. äritegevuse, kuna ettevõtlusega seotud kulud kasvasid, kuid klientide arv vastupidi vähenes. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli suur laenukoormus ning laenulepingutest tulenevate intresside ja viiviste kasv. VII. Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Haldur ei ole esitanud uurimisasutustesse kuriteokaebusi ega - teateid. Halduri andmetel puuduvad võlgniku tegevuses KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnused. VIII. Võlgniku kohustustest vabastamine Käesolevaga esitab haldur taotluse D L’i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

§ 169

ja § 171 alusel.

§ 171

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 171 lõikes l1 sätestatud juhul, pankrotiseaduse § 158 lõikes 5/8 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. M L on andnud oma kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks ja usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku poja M L’i nimetamisele usaldusisikuks. 02.03.2011.a võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, on üldkoosolek nõus M L’i nimetamisega võlgniku usaldusisikuks (lisa 2, üldkoosoleku protokoll). IX. Taotlus menetlusabi andmiseks

§ 65

lg 11 sätestab, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike l1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1—3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. D L’i pankrot kuulutati välja 01.veebruaril 2010.a.

§ 171lõike l1 alusel.

Käesoleval ajal puuduvad pankrotivaras vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Pärnu Maakohus on 01.veebruari 2010.a. kohtumäärusega rahuldanud D L’i taotluse menetlusabi saamiseks ja andnud menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas 35 000 krooni (2236,91 eurot). Väljamakseid sellest pankrotimenetluse kulude katteks tehtud ei ole. Antud pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 4 133,09 eurot. Võlgnikule menetlusabina pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks antud 2236,91 euro arvelt ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid täies ulatuses hüvitada.

§ 65

lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65lg 11 kohaselt võib kohus halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks määrata menetlusabi andmise. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesoleval juhul tulevad loetletud isikutest kõne alla üksnes pankrotivõlausaldajad. Kui keegi võlausaldajatest kohtu määratud tähtpäevaks nõutud summat ei tasu, peab kohus lahendama menetlusabi taotluse sisuliselt. Haldur viitab siinkohal Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE muudatusettepaneku loetelu punktile 20, mis selgitab järgmist: kui kohus määrab halduri tasuja kulutuste katteks

§ 65lõike 11 alusel, võib selle hüvitamiseks määrata menetlusabi.

Tagastamatu menetlusabina võib määrata kuni 6200 krooni ehk 397 eurot. Kui halduri tasu ja kulutused on suuremad, võib määrata lisaks menetlusabi. mis mõistetakse riigi tuludesse. Antud menetluses on kohus 01.02.2010.a. määrusega mõistnud välja riigi vahenditest Terje Eipre kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 6200 krooni. Arvestades eelpool toodut, ei piirdu riigipoolne menetlusabi ainult 6200 krooni ehk 397 euroga, juhul, kui seda ületav osa mõistetakse välja riigi tuludesse. TsMS § 190 lg 4 sätestab, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 6/8 TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva raugemisaruande kinnitamisel otsustab kohus ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kui kohus rahuldab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, siis on määrus tehtud võlgniku huvides, kelle kanda tuleks jätta menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg-le 1. Lähtudes eeltoodust teeb haldur ettepaneku lõpetada D L’i pankrotimenetlus raugemise tõttu. Käesolevas aruandes on kajastatud kõik

§ 162lg 2 ja 3 nõutud andmed.

KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu

§ 157p 2 ja 158 lg 4 alusel.

Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest ja asja materjalidest nähtuvalt ei jätku antud pankrotimenetluses pankroti varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik maksnud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli suur laenukoormus ning (SMS) laenulepingutest tulenevate intresside ja viiviste kasv. Pankrotihaldur T.Eipre tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. Arvestades asjaolu, et D.L pankrot kuulutati antud asjas välja

§ 171

lg 11 alusel ja

§ 65

lg-t 11,

§ 23

lg-d 1-3, § 66, halduritöö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust, samuti hinnates tööaja ja kulutuste arvestust, peab kohus põhjendatuks määrata halduri brutotasuks 639.12 € ning põhjendatud kulutuste suuruseks tuleb kinnitada 191.73 €. Ülejäänud osas peab kohus nii halduri tasu kui kulutusi selgelt ülepaisutatuks ning tõendamatuks. Antud menetlus ei ole olnud keerukas, võlgniku vara oli kokku 196,71 eurot, mille valitsemiseks ei ole haldur pidanud erilisi kutseoskusi kasutama, halduri tööpanus ei ole olnud suur, halduri tegevuse tulemusel ei ole laekunud pankrotivarasse ühtegi senti, ühtegi tehingut ei ole tagasivõitmise korras vaidlustatud, samuti ei olnud menetluse kestel ühtegi muud kohtuvaidlust. Kohus leiab, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada. Puudub õigustatud vajadus menetlusabi andmiseks. Arvestades asjaolu, et Pärnu Maakohtu 1.02.2010.a. määrusega anti D.Lile menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks tuleb Terje Eiprele (konto nr 221010087232) riigi vahenditest välja mõista pankrotihalduri tasu 639.12 € ja vajalike kulutuste katteks 191.73 €, so kokku 830.85 €.

§ 23

lg 4 põhimõttel peab kohus põhjendatuks jätta 830.85 eurost 397 eurot riigi kanda ja ülejäänud summa so 433.85 eurot mõista välja D Lilt Eesti Vabariigi kasuks. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 7/8

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

D L esitas kohtule 4.09.2009 avalduse /t.l. 5/, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. D.L kinnitas avalduses, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise ja ta kohustub täitma

§-is 173 nimetatud kohustusi. Arvestades, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 11.03.2010, on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Võlgniku avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole D L kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada D L kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus leiab, et vastavalt võlausaldajate 2.03.2011 üldkoosoleku ettepanekule tuleb D L usaldusisikuks nimetada M L. Reena Undrest Kohtunik 8/8