) § 402 lg 1 ja 2 näevad ette võimaluse esitada taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule taotluse notari tasu maksmisest vabastamiseks 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist. Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda notari ametitoimingute eest ette nähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamist. Avaldaja soovis notari tasu maksmisest vabastamist pärimismenetluse algatamise eest kogu summa ulatuses. Taotlusele on lisatud Tartu notar Edgar Grünbergi 15.11.2010.a arve summas 1207,20 krooni, sh. käibemaks 201,20 krooni. Arvel on märgitud ametitegevused, mille eest on tasu arvestatud: pärimismenetluse algatamine ning ärakirjade valmistamine. Kohus leiab, et arvel märgitud notari ametitoimingud ja kulud kuuluvad notari tasu seaduses märgitud loetellu, milliste toimingute eest tasu maksmisest isikut võib vabastada (
p 32, § 35 lg 1).
lg 5 alusel kohaldatakse notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.
lg 6 järgi kohaldatakse maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele RÕS § 15 lõiget 2. Kohus tuvastas, et ei esine RÕS § 7 lg 1 p 2, 3 ja 7–12 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Lähtudes RÕS § 14 sätestatust, leiab kohus, et avaldaja on isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu on õigustatud saama riigi õigusabi- notari tasu maksmisest vabastamist. Avaldaja on töövõimetuspensionär. Tema sissetulekuks on pension 147 eurot (2300 krooni) kuus. Avaldaja abikaasa sissetulekuks on 400-500 eurot (6258,64 – 7823,30 krooni) kuus. Avaldaja ülalpidamisel on täisealine tütar, kes on üliõpilane ja õpib Muusikaakadeemias. Tütar saab stipendiumi 61 eurot (954,44 krooni) kuus. Seega avaldaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuks ühes kuus kokku on ligi 608 eurot (9513 krooni). Avaldaja ja tema perekonnaliikmete igakuised vältimatud püsikulud eluasemele, transpordile, riietele, tervishoiule ja koolikohustuse täitmisele on ca 459 eurot (7181 krooni). Ülejäänud sissetulek kulub toidule (ca 149 eurot /2332 krooni). Avaldajal puudub vara, mis oleks kiirelt notari tasu katteks kiirelt realiseeritav: avaldajale kuulub elamu, väärtusega kuni 4474 eurot (70 000 krooni), mida pere kasutab elukohana, ja sõiduauto Mercedes Benz, väärtusega 19 eurot (300 krooni). Avaldaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda notari tasu. Kohus eeldab avaldaja poolt esitatud andmete õigsust. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks RÕS § 15 lg 2 ja § 8 asub kohtunik seisukohale, et taotleja tuleb notari tasu maksmisest vabastada täies ulatuses ilma tasu hüvitamise kohustuseta. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.