Samas hageja märgib, et talle pole teadmata kohustuslik kohtuväline kord enne tehingu tühistamissoovi viimist kohtusse (VÕS § 188), kuid et see kohustus laieneb üksnes lepingupooltele, siis hageja siin endassepuutuvat probleemi ei näe, kuna tegemist on tehingu tühistamise mittelepingupooleks oleva isiku nõudega. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta ega läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras, kuna hagiavaldusest ei nähtu hageja seadusega kaitstavat õigust või huvi. 1.
1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada.
3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
3 võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
§ sätestab tehingu tühistamise korra, mille kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seega tühistamise avalduse saavad
sätestatud alustel esitada üksnes lepingupooled, mida ka hageja on ise õigesti avalduse märkinud. 2. Kohus selgitab, et
1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine, st. sellisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seda ei pea tühistama. Seega antud alusel ei saa hageja tehingu tühistamise nõuet esitada.
2 sätestab ka, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.