lg1,2 laenuandjale enda soovist täita kohustus kokkulepitud kinnistuosa omandi ülekandmisega (tl.20). hageja väidetel kostja keeldus kokkulepitud täitmise vastuvõtmisest ning esitas laenulepingust tuleneva rahalise nõude koheseks sissenõudmiseks kohtutäiturile laenu tagava hüpoteegi sundrealiseerimise teel. 05.09.2009.a. on alustatud R S avalduse alusel täitementlus M N vastu notariialselt notar Sirje Velsberg juures 06.08.2009.a. sõlmitud laenulepingust tulenevalt –täiteasi nr 181/2010/
lg1 alusel kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei ole seda õigust võlausaldajal 2 2-10-64536 või kolmandal isikul. Antud juhul hageja seisukohalt seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest teisiti ei tulene, seega kuulus täidetava kohustuse valikuõigus hagejale. Alternatiivkohustuse osas valikuõigust omav võlgnik teeb oma valiku sellest võlasuhte teisele poolele teatamisega (
Laenusaaja tagastas laenuks saadud summast kostjale 15000 krooni 09.10.2010.a. Ülejäänud osa suhtes teatas laenusaaja kooskõlas laenulepingu p.10.2 ja
86 lg1,2 alusel laenuandjale enda soovist täita kohustus kokkulepitud kinnistusosa omandi ülekandmisega. Kostja ga keeldus põhjendamtult kokkulepitud täitmise vastuvõtmisest ning esitas laenulepingust tuleneva rahalise nõude koheseks sissenõudmiseks kohtutäiturile laenu tagava hüpoteegi sundrealiseerimise teel. Hageja on seisukohal, et ta ei ole laenulepingut rikkunud ning selle sundtäitmine on antud asjaoludel lubamatu. Hageja on kooskõlas laenulepinguga tasunud osa laenusummast rahas ning avaldanud ülejäänu osas soovi täita see kinnistuosa omandi ülekandmisega kostjale. Kostja on aga selle vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud.
lg3 kohaselt ei või võlusaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Vastavalt
lg1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttueelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa kohustust täita või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. TsÜS § 138 lg2 kohaselt tuleb tsiviilõigus teostada heas usus ning isegi olemasoleva õiguse teostamise eesmärgiks ei tohi olla teisele isikule kahju tekitamine. Hageja palub kooskõlas TsMS § 368 lg1 tuvastada, et kostjal lasub kohustus võtta vastu laenulepingu täitmine 10000m2 suuruse mõttelise osa Saaremaal K vallas K küla asuva K kinnistu omandi ülekandmisega hagejalt kostjale. Tulenevalt TsMS §-st 368 lg2 on hagejal sama tuvastusõigus ka täitementluse raames täitedokumendi suhtes. Seega ei tähenda ka täitedokumendi olemasolu selle täidetavust õiguslikus mõttes. Nii võimaldab kehtiv õigus tuvastada ka täitedokumendis näidatud nõude puudusumist. TMS § 221 lg1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasarvestatud. Tegemist on näidisloeteluga, mis esitab peamiselt täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused, kuid see loetelu ei ole ammendav. Hageja leiab, et antud asjaoludel on käesolevas tsiviilvaidluses sundtäitmist välistavaks asjaoluks
Hageja soovis tähtaegselt enda alternatiivkohustust täita, kuid kostja keeldus põhjendamtult selle vastuvõtmisest, eelistades teist täitmise alternatiivi. Kostjal aga alternatiivkohustuste valikul otsustamisõigus puudub. Hageja leiab, et tal esineb kaalukas jka põhjendatud huvi käesoleva tuvastushagi raames õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks. Hageja soovib tuvastada, et antud asjaoludel on laenulepingu mittetäitmine tingitud asjaolust, mille riisikot kannab kostja ning sellest tulenevalt puudub kostjal lepingu sundtäitmise õigus. Hageja soovib ka küsimuses õigusrahu saavutamiseks tuvastada, et kostja peab hageja poolt valitud täitmisviisi aktsepteerima ja võimaldama hagejal lepingu täitmise lepingus märgitud kinnisomandi üleandmise teel. Hageja soovib kohtu tähelepanu juhtida veel järgmisele. Kostja poolt täitmisele esitatud nõude kohaselt ületavad kõrvalnõuded oluliselt põhivõla. Eraisikute vahelises võlasuhtes tuleb lepingu sõlmimise asjaolusid asrvestades lugeda lepingus märgitud intressimäär (20% aastas) ja eriti viivisemäär (365% aastas) ebamõistlikeks. Kooskõlas
lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt seaduse §s 162 sätestatule.
kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni , arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja vastus hagiavaldusele (tl.57-59) 3 2-10-64536 Hageja ja kostja vahel 05.08.2009.a. sõlmitud laenulepingu punkti 1.
) § 8 lg 2 sätestab, et Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagejal oli kohustus tagastada hiljemalt 20.11.2009.a. 35,000.00 krooni, tegelikkuses tegi hageja esimese tagasimakse summas 15,000.00 krooni alles 09.09.2010.a. Seega viivitas hageja oma laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega, mis, juhindudes
§-st 100, on käsitletav lepingu rikkumisena. Hageja esitas hagis väite, et ta soovis täita alternatiivkohustuse ning teostada tasaarvelduse selliselt, et anda üle mõtteline osa K kinnistu omandiõigusest.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul. Kostja ei vaidle vastu, et antud juhul oli hagejal õigus täita alternatiivkohustus ning anda tasaarvestuse korras üle kinnistu mõttelise osa omandiõigus. Vastavalt
lg-le 2 teeb valikuõigust omav võlgnik või võlausaldaja oma valiku sellest võlasuhte teisele poolele teatamisega. Kui valikuõigus on kolmandal isikul, teeb ta valiku sellest nii võlgnikule kui ka võlausaldajale teatamisega. Kui valik on tehtud, siis loetakse, et algusest peale tuli täita üksnes valitud kohustus. Kostja märgib, et teatamine tähendab tahteavalduse tegemist, milles avaldub tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg. Valik on tehtud, kui tahteavaldus on nõutavale isikule tehtud. Kostja märgib esmalt, et hageja ei ole kostjale vastavasisulist ettepanekut teinud. Hageja ei ole lisanud hagile ühtegi tõendit, mis hageja poolt esile toodud asjaolu tõendaks, mistõttu leiab kostja, et hageja poolt hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja esitas hagiavalduses väite, et kostja on vastuvõtuviivituses.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kostja selgitab, et isegi kui hageja oleks pakkunud täitmisena K kinnistu mõttelise osa omandiõiguse üleandmist, ei olnud hagejal tegelikkuses seda võimalust. Nähtuvalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa nr 1159734 väljavõttest kanti 23.10.2009.a. kinnistusraamatusse keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Kaire Põlts ja Osaühing Võlaabi (registrikood 11196650) kasuks. Keelumärge kustutati 4 2-10-64536 kinnistusraamatust 27.01.2010.a. Samal päeval kanti kinnistusraamatusse keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Saare Maavalitsus (registrikood 70002006) kasuks. Keelumärget kustutatud ei ole. Kostja märgib, et alates 23.10.2009.a. on vaidlusaluse kinnistu käsutamine keelatud, mistõttu puudus hagejal võimalus kostjale kinnistu mõttelist osa üle anda. Sellest johtuvalt on ümber lükatud hageja väide, et kostja on olnud vastuvõtuviivituses. Et kostja ei ole vastuvõtuviivituses olnud, on hageja jätnud oma lepingust tulenevad kohustused täitmata ning seega lepingut rikkunud ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub alus. Kostja märgib, et kuna K kinnistu käsutamine on endiselt keelatud, puudub kohtul võimalus tuvastada kostja kohustus võtta vastu poolte vahelise laenulepingu täitmine 10000 m² suuruse mõttelise osa K kinnistu omandi ülekandmisega hagejalt kostjale. Hageja on esitanud vastuväite intressi ning viivise suurusele. Kostja märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on märkinud, et ta soovib viivise ja intressi vähendamist, ent on jätnud välja toomata, millises summas kostja on hagejalt viivist ja intressi nõudnud ning ka selle, millise tõendi alusel kostja viivise ja intressi nõude esitas. Hagiavaldusele ei ole lisatud hagejale saadetud täitmisteadet. Sellises olukorras on kostjal keeruline hageja nõudele vastuväiteid esitada. Kostja märgib, et hageja ei ole selgitanud, millele tuginedes on hageja seisukohal, et lepingus kokku lepitud intress on ebamõistlik. Kostja märgib, et hageja on lepingut sõlmides intressimääraga nõustunud ning pärast lepingu sõlmimist vastuväidete esitamine on kantud soovist lepingu täitmisest vabaneda. Kostja selgitab, et isegi kui eeldada, et tegemist on liiga kõrge intressiga (kostja jääb vastupidisele seisukohale), oli hagejal võimalik laenuleping tühistada. Riigikohus on leidnud, et laenulepingut, millises on kokku lepitud liiga kõrge intress, saab laenusaaja tühistada vastuolu tõttu heade kommetega juhul, kui laenuandja on kasutanud ära laenusaaja rasket olukorda (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-04). Seega peab laenuandja kasutama ära laenusaaja erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust ja muid selliseid asjaolusid. Hageja ei ole ühelegi nimetatud asjaoludest viidanud. Kostja märgib, et sellisel juhul oleks tulnud hagejal esitada tühistamisavaldus selleks toodud tähtaja (6 kuud) jooksul. Lepingu tühistamise avaldust hageja teinud ei ole. Seega on tegemist kehtiva lepinguga ning hagejal on kohustus tasuda intressi lepingus kokku lepitud määras. Viiviste osas märgib kostja, et vastavalt kujunenud kohtupraktikale ei nõua kostja hagejalt viivist põhinõuet ületavas summas. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud hagimaterjalidega, poolte selgitustega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle nende vahel 05.08.2009.a. sõlmitud Laenulepingu ning Laenulepingu tagatiseks sõlmitud Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu üle ega ka selle üle, et hageja tagastas Lepingu järgi saadud laenust 15000 (viisteist tuhat) krooni 09.09.2010.a. Pooled vaidlevad Lepingu p. –s 10.2 sisalduva sätte üle. Hageja leiab, et nimetatud Lepingu p.10.2. alusel oli temal ülejäänud laenujäägi osas õigus täita kohustus Lepingus kokkulepitud kinnistuosa omandi ülekandmisega. Kostja aga on põhjendamatult keeldunud kokkulepitud täitmise vastuvõtmisest ning esitanud laenulepingust tuleneva rahalise nõude koheseks sissenõudmiseks kohtutäiturile laenu tagava hüpoteegi sundrealiseerimise teel. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et Hageja rikkus Lepingut, kuna ei tasunud laenumakseid õigeaegselt ja sellest tulenevalt alustati sundtäitemenetlust võlgniku suhtes. Kostja ei vaidle ka selle üle, et hagejal oli
lg1 alusel õigus täita alternatiivkohustus ning anda tasaarvestuse korras kostjale üle kinnistu mõttelise osa omandiõigus. Kostja leiab aga, et hageja ei ole valikuõigust omava võlgnikuna oma valikust kostjale teatanud. Hageja ei ole lisanud hagile ühtegi tõendit, 5 2-10-64536 mis hageja poolt esile toodud asjaolu tõendaks ja seetõttu leiab kostja, et hageja poolt hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja vaidleb vastu ka sellele, et ta oli vastuvõtuviivituses
Isegi kui hageja oleks pakkunud täitmisena K kinnistu mõttelise osa omandiõiguse üleandmist, ei olnud hagejal tegelikkuses seda võimalust-võimalust kinnistut üle anda. Nähtuvalt kinnistusraamatu kannetest on K kinnistul alates 23.10.2009.a. keelumärked kinnisasja käsutamise keelamiseks kolmandate isikute kasuks (mitte kostja kasuks). Keelumärget, mis viimati on kantud Saare Maavalitsuse kasuks seni kustutatud ei ole (tl.61-62). Hagejal on puudunud vähemalt alates 23.10.2009.a. alates kinnistut kostjale üle anda ja seega ei ole hageja olnud ka vastuvõtuviivituses. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust
kohaldumise üle nende laenu suhtes, siis lähtub kohus oma edasise seisukoha kujundamises eelmärgitud eeldusest.
lg2 kohaselt valikuõigust omav võlgnik või võlausaldaja teeb oma valiku sellest võlasuhte teisele poolele teatamisega. Kui valik on tehtud siis loetakse, et algusest peale tuli täita üksnes valitud kohustus. Toimiku materjalide kohaselt ei täitnud hageja võlgnikuna oma laenulepingujärgseid kohustusi õigeaegselt. Lepingu kohaselt oli hageja kohustatud tegema laenu tagasimakseid 20.11.2009.a.-summas 35000 krooni; 20.02.2010.a.summas 50000 krooni; 20.05.2010.a.50000 ja 19.07.2010.a. 65000 krooni. Hageja tasus ühe osamakse summas 15000 krooni ja sedagi alles 09.09.2010.a., see on peale seda, kui oleks pidanud lepingut järgides graafikujärgsel tasumisel olema tasutud kogu võlgnevus 200 000 krooni. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks teatanud oma
Hageja on väitnud, et teatas kostjale oma valikust laenukohustust 15000 kroonist ülejäävas osas täita kokkulepitud kinnistusosa omandi ülekandmisega samas teatamise aega täpsustamata. Hagiavaldusele on lisatud nn. hageja poolt koostatud orienteeruvale graafikule 09.09.2010.a. esimese makse taha tõenäoliselt kostja allkiri selle kohta, et ta on saanud kätte 15000 krooni (tl.20). Nimetatud dokumendist nähtub, et sellel kirjutatud kokkulepe kehtib graafiku täitmisel, kuid sellest ei nähtu kuidagi, et hageja oleks kostjale teatanud oma soovist tasuda seni täitmata kohustus Lepingus märgitud kinnistusosa omandiõiguse ülekandmisega. Hageja ei ole kohtule esitanud ka peale kostja vastuse ärakirja kättesaamist, milles viimane on vaidlustanud
lg2 kohase teate saamist muid tõendeid selle teate nõuetekohase edastamise kohta kostjale. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 68 lg2). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks teha järelduse, et hageja oleks oma tahteavalduse kostjale teatavaks teinud mõnel muul arusaadaval viisil (TsÜS § 68 lg 3 ja 4). Hageja poolt ainsa laenu tagasimakse tegemise ajaks oli kostja nõue muutunud juba sissenõutavaks.
lg1 kohaselt, kui alternatiivkohustuse puhul on valikuõigus võlgnikul või võlausaldajal ja valikut ei kokkuleppe puudumise korral tehtud mõistliku aja jooksul enne kohustuse sissenõutavaks muutumist läheb valikuõigus üle võlasuhte teisele poolele. Täiteavalduse esitamise ajaks täiturile oli kostja nõue muutunud sissenõutavaks ja puuduvad andmed, et hageja võlgnikuna oleks teinud kostjale oma tahteavalduse kohustuse täitmise viisi suhtes selleks ettenähtud tähtajal. Eeltoodust tulenevalt ei antud asjas põhjendatud kostja kui võlausaldaja suhtes ka
§-s 101 lg3 sätestatu kohaldamine. Kohus nõustub ka kostja poolt viidatud põhjustega, miks ta ei saanud olla
Kohtule esitatud kinnistusregistri väljavõttest K kinnistu kohta (tl.61) nähtub, et alates 23.10.2010.aastast lasus kinnistul keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kolmandate isikute kasuks ja on seda senini. Seega ei ole kostja vastuvõtuviivituses olnud. Hageja on jätnud oma lepingujärgsed kohustused Lepinguga määratud tähtaegadeks täitmata, so. on rikkunud Lepingut ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub alus. Kohus nõustub ka kostja vastuväitega selles osas, et kuna K kinnistu käsutamine on endiselt keelatud, puudub kohtul võimalus tuvastada kostja kohustust võtta vastu poolte vahelise laenulepingu täitmine 10000 m2 suuruse mõttelise osa K kinnistu omandi üleandmisega hagejalt kostjale. Hageja on hagis esitanud vastuväite intressi ja viivise suurusele jättes välja toomata, millises 6 2-10-64536 summas kostja on hagejalt viivist ja intressi nõudnud ning ka selle, millise tõendi alusel on kostja intressi ja viivist nõudnud.
§-des 94, §397 ja §401 lg1,415, 113 sätestatu annavad kostjale õiguse nõuda hagejalt intressi ja viivise tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mida hinnates saaks kohus anda hinnangut hageja poolt teise lepingupoole õigustatud huvile ja lepingupoolte majanduslikule seisule. Hageja tasus Lepingu sätteid rikkudes peale nõude sissenõutavaks muutumist 200 000 krooni suurusest laenusummast ainult 15000 krooni ja seega ei saa kohus nimetatud kohustuse täitmise ulatust lugeda aluseks viivise vähendamisele. Viiviste osas on kostja märkinud, et vastavalt kujunenud kohtupraktikale ei nõua ta hagejalt viivist põhinõuet ületavas summas. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) 22. veebruari 2011.a. määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr 181/2010/1195 täitemenetlus peatada (TsMS § 386 lg 4)]. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2). Kristel Pedassaar kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.