Obsah (8)

§ 34§ 91§ 85§ 131§ 28§ 2§ 49§ 51

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 07. aprill 2011 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-64259 Hagi ese Kaarm

§ 34

taotleb hageja : Mõista kostjalt välja 565 EEK ja menetluskuluna riigilõiv 1000 EEK. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista /t.l. 14/. Kostja leiab, et kuna lilleseadjate õppepäev toimus Tallinnas, oli sellest osavõtu näol tegemist lähetusega. Lähetustasu ei ole tööandja talle maksnud, ka ei säilitatud selleks päevaks töötasu. Kuna päev kujunes 17 tunni pikkuseks, on tööandjal maksmata töötasu 459 EEK. Nõuete vahe 106 krooni. Töölt lahkus kostja eelnenud intsidentide ja töötasu maksmisega viivitamise tõttu, öeldes töölepingu erakorraliselt üles. Täiendavas vastuses jääb kostja oma seisukoha juurde ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled sõlmisid 02.04.2009 kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt M.S. võttis endale kohustuse tagastada hagejale 07.04.2009 toimunud koolituskulud kokku summas 565 kr juhul, kui tema tööleping lõpeb enne 01.02.2011. 4.08.2010 esitas kostja töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse

§ 91

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.3-2/2778 ja 9.3-2/2779 tunnistati töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine

§ 91

lg 2 p 2 alusel tühiseks ning töövaidluskomisjon luges töölepingu lõppenuks korraliselt vastavalt

§ 85lg-le 4.

Hageja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse kohtus. 09.02.2011 määrusega ts.asjas nr 210-57902 jättis kohus läbi vaatamata Kaarma Põllumajanduse OÜ taotluse töövaidlusasjas esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras töövaidluses M.S.u vastu. Kostja leiab, et 02.04.2009.a kokkuleppe näol on tegemist poolte vahelise eraldi kokkuleppega töölepingu tingimustes. Pooled on antud juhul kokku leppinud sisuliselt koolituskulude hüvitamise kohustuses. 01.07.2009 jõustunud

§ 131

lg 2 teise lause kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.a 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt aga kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.

§-s 28 on sätestatud imperatiivselt tööandja põhikohustused, millest poolte kokkuleppel ei ole võimalik kõrvale kalduda.

§ 28

lg 2 p 5 sätestab, et tööandja kohustuseks on tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja lk 3 ettevõtte huvidest lähtuv koolitus ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu. Lillepoes müüja ametikohustuste täitmine eeldas ka lilleseade tehnika ja selle kaasaegsete suundade tundmist. 07.09.2009 toimunud koolituse puhul oli tegemist lilleseadjate õppepäevaga, mis korraldati AS Schetelig EV poolt. Õppepäeval osalemine oli kostjale vajalik oma tööülesannete korrektseks täitmiseks ning tööoskuste täiendamiseks. Juhul kui kostja ei oleks osalenud koolitusel, oleks see olnud hagejale eelduseks töölepingu ülesütlemiseks kostja ebapiisava tööoskuse tõttu. Vastavalt

§ 28

lg 2 p-le 5 on koolituskulude kandmine tööandja, mitte aga töötaja kohustuseks.

§ 2

kohaselt töölepinguseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et antud õigussuhtele tuleb kohaldada 01.07.2009 jõustunud töölepinguseadust ning poolte vaheline kokkulepe, millega kostja võttis endale hageja töötajana kohustuse ise tasuda koolituskulud, on vastuolus

§ 28

lg 2 p-s 5 sätestatuga ning on vastavalt

§-le 2 tühine. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja on hagi esitamisel tuginenud muuhulgas

§-le 34. Juhul kui kohus leiab, et täiendavas vastuses toodud kostja taotluse rahuldamiseks puudub alus, esitab kostja alljärgnevalt vastuväited tuginevalt

§-le 34.

§ 34

lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja jooksul. Kostja leiab, et koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida üksnes selliste koolituskulude hüvitamiseks, mis ei kuulu

§ 28

lg 2 p-s 5 nimetatud tööandja koolituskohustuse alla ning mille puhul tehakse töötaja koolitamiseks mõistlikest kuludest suuremaid väljaminekuid. 02.04.2009 kokkulepe on sõlmitud

§ 28lg 2 p-s 5 nimetatud tööandja koolituskohustuse kohta.

Koolituskulu summas 565 krooni saab pidada mõistlikuks kuluks, tegemist ei ole tööandja poolt töötaja koolitamiseks tehtava lisakulutusega.

§ 34

lg-s 5 sätestatakse, et koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et 02.04.2009 kokkuleppe puhul ei ole tegemist koolituskulude hüvitamise kokkuleppega, mis on sõlmitud tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks ning pooled võisid kokku leppida ka siduvusajas, siis

§ 34

lg 2 p 4 kohaselt on koolituskulude kokkulepe kehtiv üksnes juhul, kui siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Antud juhul on kokkuleppe kohaselt koolituskulude suuruseks 565 kr, siduvusaeg, milles on kokku lepitud, on aga 02.04.2009 – 01.02.2011 s.o. ligi kolm aastat. Kostja leiab, et võrreldes koolituskulude suurusega on tegemist ebamõistlikult pika siduvusajaga ning

§ 34lg 2 p 4 alusel ei ole tegemist kehtiva kokkuleppega.

lk 4 Juhul kui kohus asub seisukohale, et tegemist on

§-s 34 reguleeritud kehtiva koolituskulude hüvitamise kokkuleppega, tuleb

§ 34

lg 3 kohaselt töötajal hüvitada tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline lepingu rikkumine. 25.08.2010 seisuga oli siduvusaja lõpuni, s.o. 01.veebruarini 2011 jäänud 6 kuud. Ühe kuu koolituskuluks siduvusaja 2 aasta ja 10 kuu kohta on 16.62 krooni (565/34=16.62) ehk 1,06 €. Tööleping lõpetati 6 kuud enne siduvusaja lõppemist. Seega tuleks kostjal hüvitada koolituskulu hagejale üksnes summas 99.72 krooni (6*16.62=99.72) ehk 6,37 €. Menetlusküsimused 10.03.2011 toimunud istungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kostja teatab, et ta ei näe võimalust asja lahendamiseks kokkuleppel. Kostja palub kohtul asi lahendada täiendavat kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses ja teha otsus 07.04.

1. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud dokumentide ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping nr.
2. Lepingu kohaselt töötas kostja hageja lillepoes müüjana. Leping lõpetati
4. 2010 kostja avalduse alusel.
5. aprillil 2009 sõlmisid pooled kokkuleppe /t.l. 3/ selle kohta, et kostja kohustub
6. aprillil 2009 AS Schetelig EV poolt korraldatava lilleseadjate õppepäeva osavõtukulud 565 krooni /koolitus, 295 krooni, praamipilet 70, sõit Kuressaare-Tallinn- Kuressaare 200 krooni/ tagastama Kaarma POÜ-le juhul, kui tema tööleping nr. 68 lõpeb enne
9. Küsimus on, milles vaidlusaluse kokkuleppega kokku lepiti ja millisel alusel on hagejal õigus esitada nõuet? Hageja ise tugineb VÕS § 101, lg, 1, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul oli tegemist töösuhtega, mille regulatsioon tuleneb töölepingu seadusest. Seda tunnistab ka hageja kes oma hagi alusena on viidanud ka hetkel kehtiva töölepinguseadus § 34 , mille kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. See tähendab, et kokku lepiti töölepingu tingimuses ja vaidlus tuleb lahendada töölepingu seaduse alusel. Kehtiva töölepingu seaduse § 131 järgi töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
10. aasta
11. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. See tähendab, et kohaldada tuleb kokkuleppe sõlmimise ajal
13. 2009 kehtinud seadust. lk 5 Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtis ENSV Töölepingu seadus, mille § 15 järgi töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.

§ 49

p. 51)kohaselt on tööandja (hageja) korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Kuna kõnealune lilleseade koolitus oli kostjale vajalik seoses töötamisega hageja lillepoes, siis oli hagejal ka selle eest tasumise kohustus. Kuna koolitus toimus väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise asukohta, oli tööandja kohustatud kandma ka lähetuseks sihtkohta ja tagasi sõidu kulud vastavalt Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimused ja korrale ,

§ 51lg.

3 ja 4). Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud seadus ei näinud ette võimalust nõuda töötajalt tagasi lähetus ja koolituskulusid. Tegemist on töölepingu tingimuse muutmise kokkuleppega, mis on vastuolus sel ajal kehtinud seadusega. Kokkuleppega on tööandja pannud töötajale kohustuse, mida ta seaduse kohaselt pidi täitma ise. Kui võtta arvesse, et kokkuleppes ette nähtud siduvusaeg oli 01. 02. 2011, s.t, ajani, kui 01. 07. 2009 rakendus Töölepingu seadus, siis ka kehtivat seadust aluseks võttes ei ole võimalik hagi rahuldada.

§ 131

järgi töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne

1. aasta
2. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust (lg. 2). Kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. Kehtiva töölepinguseaduse § 28 lg. 2 p. 5 järgi on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Sama seaduse § 2 järgi käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esitatud hagi rahuldamata. Kokkuleppega töötajale pandud kohustused (lähetuskulu 365 EEK ja koolituskulu 295 EEK maksmine) on seaduse järgi tööandja kohustused, mille töötajale üleandmise kokkulepe on seadusega vastuolus ja sellega tühine. Arvestades kõnealuste summade suurust ei ole tegemist mõistlikke kulutusi ületava summaga, millele oleks võimalik rakendada kehtiva

§ 34lg. 1, mis annaks aluse sõlmida kokkulepet selliselt nagu seda on teinud hageja. Ts

MS § 162 hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder