Obsah (5)

§ 371§ 372§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2013, Pärnu Tsiviilasja number 2-12-54312 Tsiviilasi Heming OÜ hagi EstFish OÜ (likvideerimisel), Ü. T., I.

) § 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p 1 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 371

lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta menetlusse võtmata ka hagi, mis ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hagejal on kaupade ostu-müügitehingutest tulenev nõue kostja I vastu. 24.09.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-22870 kohus lõpetas kostja 1 pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning ükski isik ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks ettemaksu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Sama 24.09.2012 kohtumäärusega kohus tegi otsustuse kostja I kohtumääruse jõustumisest alates kahe kuu jooksul likvideerida likvideerimismenetluseta ning kustutada registrist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega formaalselt kostja I veel eksisteerib, kuid reaalselt kohustuse täitmist kostjalt I hagejal loota ei ole. Seega üksnes kostja I vastu esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik saavutada taotletavat eemärki – saada kätte raha kostjale I müüdud kaupade eest.
2. Hageja esitas nõude solidaarselt kostjaga I kostja endiste juhatuse liikmete vastu. Hageja viidatud äriseadustiku (ÄS) § 187 sätted reguleerivad küll osaühingu juhatuse liikme vastutust, kuid ÄS § 187 lg-st 4 ei tule hagejale kui osaühingu võlausaldajale õigust nõuda juhatuse liikmetelt solidaarselt osaühinguga viimase võlgade tasumist võlausaldajale. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel, nõuda juhatuse liikmetelt, kes oma kohustuste rikkumisega on tekitanud osaühingule kahju, selle kahju hüvitamist osaühingule. Hageja esitas hagiavalduse enda nimel ning taotleb kahjuhüvitise väljamõistmist talle endale. ÄS § 187 lg 4 teisest lausest järeldub üheselt, et selline hagi tuleb esitada osaühingu nimel.
3. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kuna juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju osas osaühingu, mitte selle võlausaldaja ees, siis ei saa osaühing ja juhatuse liikmed olla solidaarvõlgnikud osaühingu poolt võlausaldajale täitmata kohustuse osas. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole juhatuse liikmete vastu esitatud nõude osas hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Lk 2 / 3 Tsiviilasi nr 2-12-54312
4. Eeltoodu alusel kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

7.

§ 173

lg 1 järgi kohus määrab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Lk 3 / 3