KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-54147 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 28.jaanuar 2013 Pärnu kohtumaja kantse

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel (s.t praeguses asjas hagejaks on laps, mitte tema ema). 3.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem 2 lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Praeguses asjas nähtub nii hagiavaldusest kui kostja vastusest, et kostja osaleb lapse kasvatamises ja ülalpidamises jõudumööda, kuid tema panus ülalpidamisse ei ole regulaarne. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid elatise väljamõistmise põhjendatuse kohta, vaid soovib, et väljamõistetav elatis oleks mõistlik. 4.

§101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal ja kuni 31.12.2012 kehtinud kuupalga alammäära 290 järgi oli minimaalseks elatise suuruseks 145 € kuus. Vabariigi Valitsus kehtestas 10.jaanuari 2013 määrusega nr 6 tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 palga alammääraks 320 € kuus ja seega on alates 01.01.2013 elatise alammäär 160 € lapse kohta kuus.

1. Hageja soovibki elatise väljamõistmist vähemalt minimaalmääras, täpset summat näitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid lapse kulude suuruse kohta, kuid märgib, et lapse igapäevased kulutused eluasemele, toidule, ravimitele, transpordile, koolitarvetele ja huviringile moodustavad ligikaudu 300 € kuus. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Ühise hooldusõigusega vanematel on selles osas võrdsed õigused ja kohustused. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Seega minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole hagejal vaja tõendada ning kohus ei hinda lapse kulude suurust.
2. Seadusest tulenevalt võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud (

§ 102lg 2 teine lause).

Selliseid asjaolusid praeguses asjas ei esine ning kostja ei ole ka taotlenud elatise väljamõistmist alla alammäära. Kostja ei ole esitanud andmeid enda sissetuleku suuruse kohta ning kohus eeldab, et minimaalne elatis vastab ka kostja taotletud mõistlikule summale. Kohus selgitab, et üksnes vanema ebapiisav sissetulek ei õigusta elatise maksmata jätmist. Alaealise lapse vanem on kohustatud juhul, kui ta ei ole suuteline vajalikul määral elatist maksma, piirama enda väljaminekuid ning otsima legaalseid võimalusi sissetulekute suurendamiseks.

§ 102

lg-st 2 tuleneb samuti, et ebapiisava sissetulekuga vanem peab tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaotliselt.

1. Eeltoodu alusel kohus mõistab elatise välja minimaalmääras alates hagi esitamisest 18.12.
2. Hageja ei ole esitanud tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõuet. 9 kuu elatise summat, millest kostja ilmselt järeldas tagantjärele elatise maksmise nõuet, puudutati hagiavalduses üksnes hagihinna määramisega seoses (hagejal on kohustus hagiavalduses tsiviilasja hind ära näidata ning elatise asjades on tsiviilasja hinnaks 9 kuu maksete kogusumma). Elatise maksmisel tuleb kostjal silmas pidada, et

§ 100lg 4 järgi makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulude pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Asjaoludest järelduvalt (elatise asjas riigilõivu ei nõuta, hageja seaduslik esindaja on 3 avalduse allkirjastanud ise ning hagejal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat) ei ole hagejal menetluses tekkinud kulutusi, mille hüvitamist kostjalt nõuda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4