← Eesti

2-12-52880/4

Obsah (5)§ 661§ 430§ 432§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-12-52880 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-52880 Tsiviilasi

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Menetluskulude jaotus:

  1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.
  2. Tagastada Julianus Inkasso OÜ pangakontole nr 221015269783 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 150 eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord: Poolte kokkuleppel ei saa määrusele esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Krediidikassa esitas 13.12.
  3. a kohtule hagiavalduse Kxx Sxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 1534,88 eurot, intress 450 eurot ja viivis 645,82 eurot. Kostja teatas 31.01.
  4. a kirjalikus vastuses, et ei esita nõudele vastuväiteid. Kostja esitas hagejale kompromissettepaneku võla tasumiseks osade kaupa. Kohus edastas kostja kompromissettepaneku hagejale ja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss. 06.02.
  5. a esitas hageja kohtule poolte vahel 05.02.
  6. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissiga on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulude jaotus

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale tema menetluskuluna pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja hageja õigusabikulud. Ekslikult on kompromissis märgitud hageja poolt tasutud riigilõivu summaks pooles ulatuses 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hagi esitamisel 11.12.2012. a on Julianus Inkasso OÜ tasunud hageja eest Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 300 eurot. Seega pool riigilõivust, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele on 150 eurot. Kohus, lugedes selle arvutusveaks, mis kompromissi sisu ei muuda, teeb kompromissis vastava paranduse ja vähendab 25 euro võrra kostja poolt hagejale tasutavat üldsummat. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist temale pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o summas 150 eurot tagastada. Hageja taotlusel määrab kohus, et riigilõiv tuleb tagastada Julianus Inkasso OÜ pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Raag Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.