← Eesti

2-12-51934/7

Obsah (4)§ 168§ 661§ 430§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-12-51934 Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2013, Pärnu Tsiviilasi N. R. hagi A. R. vastu sundtäitmise lub

§ 168lg.

3).

  1. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 125 eurot (ükssada kakskümmend viis eurot), mis kanda N. R. arveldusarvele nr. .Nordea Pangas, selgitus: pool riigilõivu, ts.asi nr 2-12-51934, R.
  2. Määrus toimetada kätte pooltele ja peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada

(3)kolme päeva jooksul selle kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (

§ 661lg 4).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohus 11.12.2012 määrusega võttis menetlusse N. R. hagi A. R. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2011 notariaalselt tõestatud kokkuleppe ühisele lapsele K. R. elatisraha maksmise kohta. Hageja võttis kohustuse maksta kostjale lapse ülalpidamiseks elatist summas 500 € kuus ning kohustus kokkuleppe mittetäitmisel alluma kohesele sundtäitmisele. 2012.a novembris ütles hageja ülesütlemisavaldusega eelnimetatud kokkuleppe üles ning jätkas elatise maksmist 250 € kuus. Kostja pööras notariaalse kokkuleppe sundtäitmisele, mistõttu esitas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. 27.05.2013 saabus kohtule E-toimiku vahendusel hageja N. R. ning mõlema poole esindajate, Anu Talu ja Annika Murulaiu poolt 27.05.2013 digitaalselt allkirjastatuna kohtulik kompromiss, mille pooled paluvad kohtumäärusega kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada.
  2. Kompromissi kohaselt pooled, võttes arvesse, et kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-51934 N. R. hagis A. R.vastu notariaalse elatise kokkuleppe sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks, saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt hageja tasub lapsele elatist igakuiselt
  3. kalendrikuupäevaks 300 eurot kuus alates 2013.a aprillist kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni õppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja on leppinud kokku lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust 3 päevale.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. 4.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud kompromissi sõlmimise puhul poolte endi kanda, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Antud asjas on pooled kokku leppinud jätta menetluskulud nende endi kanda. 5. Kompromissleping sisaldab hageja taotlust poole riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 alusel kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotlusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku järgi hageja tasus asjas 07.12.2012 maksega riigilõivu 250 €. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi, tagastab kohus hageja taotlusel temale 50 % tasutud riigilõivust, so 125 eurot. Lk 2 / 3 2-12-51934

§ 150

lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja soovil viimase arveldusarvele Nordea pangas. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.