lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 3 ja 4 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kahju hüvitamist ja lepingust taganeda.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas mõistlikke kulusid kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku summas 36 099,84 eurot, mis moodustub asendustehingu hinnavahest summas 12 817,92 eurot, asendustehingu tegemisega seotud kuludest summas 22 177,92 eurot ja õigusabikuludest summas 1104 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 3515,14 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest kokku summas 2332,20 eurot. Hageja on esitanud lepingulise esindaja arve koos selgitustega, selle põhjal on esindaja õigusabi osutamisel teinud tööd 16,9 tundi, sh asjassepuutuvate dokumentidega ja asjaoludega tutvumine ning juriidiline analüüs, seaduste ja kohtupraktika analüüs ning õigusliku positsiooni kujundamine ning hagiavalduse koostamine. Esindaja tasumääraks on 115 eurot, millele on lisatud käibemaks. Kohus leiab, et arvestades nõude keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu on taotletav tasu põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, saab ta menetluskuludelt käibemaksu tagasi. Seetõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja tasu summas 2332,20 eurot, millest on maha arvutatud käibemaks ehk 388,70 eurot. Õigusabikuluna tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1943,50 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 3515.14 eurot (tl.64). Ka see tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.