p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni..
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-ile 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a. määrusega nr . 169 on ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 290 eurot alates 1.jaanuarist 2012.. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 145 eurot kuus. Kuni 2 01.jaanuarini 2012 oli kuu töötasu alammäär 278 eurot, elatis ½ määras töötasu alammäärast seega 139,01 eurot. Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud: hageja Axxxx Axxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxx.a. Seega sai ta täisealiseks xxxxxxxxxxxxxx.a. Tartu Maakohtu 19.mai 2009.a. otsusega tsiviilasjas 2-08-83646 mõisteti Exxx Axxxxxxx välja elatis Axxxx Axxxx ülalpidamiseks summas 700 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tartu Ringkonnakohus oma otsusega 04.06.2010 jättis maakohtu otsuse muutmata. Sellest tulenevalt kehtis kostjale kohustus tasuda elatist oma alaealisele pojale 700 krooni kuus kuni xxxxxxxxxxxxxxx ehk kuni täisealiseks saamiseni. 19.09.2011.a. on xxxxxxxxx Ametikool andnud välja tõendi (tl.5) selle kohta, et Axxxx Axxxr õpib xxxxxxxxxx Ametikoolis II kursusel ehituse eriala ja kooli lõpetamise aeg on 2013.a. juunikuu. Tõend kehtib 2011/2012 õppeaasta kohta. Kui 2011/2012 õppeaastal on hageja II kursuse õpilane, siis pidi ta selles koolis õppima (I kursusel) ka täisealiseks saamise aja. Sellega on hageja näol tegemist isikuga, kes on õigustatud oma ülenejalt sugulaselt ülalpidamist saama
Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil antud seletuses on nõus sellega, et tal tuleb lapsele ülalpidamist anda, kuid ta on nõus tegema seda senisel viisil- pensionist 31.96 eurot mahaarvamisena. Tema sissetulek rohkemat ei võimalda, ta on ise alatoitlustatud, tervis ei võimalda tööle minna. Tal on haiged jalad, selg, käed, silmad. 60% töövõimetu. Kostja esitas kohtule konstateerimiseks kohtutäitur Reet Rosenthali ettepaneku, millest nähtuvalt on kostja elatisevõlg seisuga 14.11.2011 583.03 eurot koos täitekuludega, täiteasi 186/2011/
lg.1 sätestab: Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension kuusummaga 161.89 eurot. Kuna hageja elatisenõue on seadusega ettenähtud minimaalsumma, siis kujunenud praktika kohaselt ei pea hageja oma vajalikke elamiskulusid tõendama. Kohus leiab, et äsja täisealiseks saanud õppiva noormehe vajalikud elamiskulud on sellised, mille kandmiseks tuleb tema vanematel anda ülalpidamist vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Seni on neid kulusid kandnud hageja ema, lisaks saab hageja kohtutäituri vahendusel seni maksmata elatisevõlana 31.96 eurot kuus kostjalt. Asjas on vaidlus selle üle, kas kostja peaks temal saada oleva sissetuleku (teadaolevalt pension
lg.1, mille järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole võimeline – arvestades tema varalist seisundit- andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Võttes arvesse Exxx Axxxxx pensioni suuruse, tuleks E.Axxxxxx maksta oma poja ülalpidamiseks elatist
lg.2 teises lauses nimetatud ulatuses ehk pooles ulatuses pensionist ehk 80.95 eurot. Elatise maksmisel sellises ulatuses ja samaaegselt elatisevõla (31.96 eurot) maksmisel jääks kostjal enda kasutada vahendeid 48.98 eurot. Selline olukord kahjustab kostjat ebaproportsionaalselt. Nii hageja kui ka kostja on mõlemad täisealised ja mõlemal tuleb endal leida vahendeid paremaks toimetulekuks. Kostja ei ole täielikult töövõimetu ja ka temal on kohustus panustada oma poja koolitamisse. Kõiki neid asjaolusid arvestades määrab kohus kostjalt hagejale makstavaks elatisesummaks summa, mille maksmise järel jääb ka kostja enda kasutusse vahendeid umbes samataoliselt kui läheb hageja kasutusse – 44 eurot kuus (ehk võrdselt eelmise kohtuotsusega väljamõistetuga). Siis saab hageja kostjalt 44+31.96 eurot kuus ja kostjale jääb 85.93 eurot kuus. Elatis tuleb vastavalt hagiavalduses nõutule välja mõista alates hagi esitamisest kuni kutseõppeasutuses nominaalajaga õppimise lõpuni ehk juunis 2013.a. Selleks ajaks ei ole hageja saanud veel 21-aastaseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seni ei ole menetluskuludest teatatud. Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.