on hageja esitanud kostja vastu viivise nõude protsendina põhinõudest 0,2 % päevas alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni Hageja taotleb kostjalt ka menetluskuludena riigilõivu summas 63,91 eurot ja õigusabi kulu 159,78 eurot väljamõistmist. Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg. 1 määratud suuruses alates menetluskulu suuruse määramiseks tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. KOSTJA SEISUKOHT Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Kostja kinnitas, et on nõus kandma menetluskulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on kostjale osutanud telekommunikatsiooni teenuseid, mille eest kostja pidi maksma vastavalt esitatud arvetele /t.l. 18-25/ Kostja tunnistab, et on jätnud oma kohustuse täitmata. Rahalise kohustuse täitmata jätmise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. lk 3 Hageja on viivise määraks arvestanud 0,2 % päevas ja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt ligilähedases suuruses põhivõlaga, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot /tl 5/ ja tasu õigusabi eest 159,78 eurot /t.l. 27/.
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja tasu õigusabi eest 159,78 eurot. Nimetatud summa, kokku 223,69 eurot kuulub väljamõistmisele kostjalt. Menetluskuludelt on kostja kohustatud maksma viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates menetluskulude suuruse määramiseks tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.