2-11-54711/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja 15.november 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 koht Tsiviilasja number 2-11-54711 Tsiviilasi A. R. T. R. hooldusõiguse äravõtmiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale Avaldaja: A. R. xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxx x-xx xxxxx , xxxxx xxxxxxx isikud: H. R. xxxxxxxxxxx;: xxxxx xxxx x-xx xxxxx , xxxxx xxxxxxx R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Käesolev määrus koos avalduse ning selle lisadega avaldajale kätte toimetada. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused A. R. 08.11.2011.a. kohtule esitanud avalduse, milles palub ära võtta lapse H. R. T. R. õigused. Avalduse kohaselt T. R. on teadmata kadunud juba märtsist

1. Ta pole perega ühendust võtnud ega last vabatahtlikult toetanud nagu ta lubas. T. R. käitumine on vastuolus heade tavadega. Avaldaja soovib minna lapsega elama Soome, kuid selleks on vaja isa luba. Seda pole aga võimalik saada. Kohus leiab, et A. R. menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohtu hinnangul on A. R. esitatud nõude näol sisuliselt tegemist T. R. hooldusõiguse äravõtmise ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmise nõudega. Vanemaõiguste äravõtmist käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus enam ette ei näe. PkS §-s 214 lg 3 on sätestatud, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohana määranud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.06.2010.a. määruses asjas 3-2-1-64-10 ( punktis 36) on selgitatud, et
2. juulil 2010.a. jõustuva PkS § 214 lg 1 järgi loetakse, et alates uue seaduse jõustumisest kuulub vanema hooldusõigus üldjuhul lapse vanematele ühiselt. Kui aga kohus on enne
3. juulit 2010.a. määranud lapse elukohaks ühe vanema elukoha, loetakse
4. juulil 2010.a. jõustava PkS § 214 lg 3 järgi, et vanema hooldusõigus kuulub alates uue perekonnaseaduse jõustumisest sellele vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. A. R. lisatud Tartu Maakohtu 27.04.2009.a. otsusest nähtuvalt on A. R. T. R. abielu lahutamisel alaealine laps H. R. A. R. . Kohtuotsus on jõustunud 27.04.2009.a. Kuna H. R. on jõustunud kohtuotsusega juba määratud avaldaja juurde, siis kuulubki H. R. Tartu Maakohtu 27.04.2009.a. otsusest ning PkS §-s 214 lg 3 tulenevalt A. R. . . Kuna avaldajale kuulubki juba lapse ainuhooldusõigus, et ole tema avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu jätab kohus avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 477 lg 1 kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, mis reguleerivad avalduse menetlusse võtmisest keeldumist. Seoses avaldaja väitega, et praeguses olukorras ta ei saa vanemaõigusi seaduslikult teostada, märgib kohus järgmist. Selline avaldaja arusaam on ekslik, mis ei tugine seadusele. Kuna avaldaja ainuhooldusõigus tuleneb kehtivast kohtulahendist ja seadusest, ei tohiks avaldajal tekkida takistusi lapse isiku- või varahoolduse teostamisel, samuti lapsega seotud asjade otsustamisel. Kui see on siiski nii, tuleks avaldajal vaidlustada nende ametiasutuste või ametnike tegevust, kes avaldajale vanemaõiguste teostamisel takistusi teevad. Avaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 12,78 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastamine toimub menetlusosalise nõudel, milleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline avaldus, milles kindlasti ära näidata konto, kuhu tagastatav riigilõiv kanda. Kohtunik Rita Kulberg 2