) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kohtuistungil kostja võttis õigeks, et tema on M.L.N. isa (õigeksvõtt protokollitud), puudub kohtul alus kahelda kostja õigeksvõtus ja kostjat mitte hageja isaks pidada. Kuigi kohus ei ole põlvnemisasjas õigeksvõtuga seotud (TsMS § 440 lg 4), on kostja seisukoht ja asjaolu, et õigeksvõtt esitatud kogu haginõude osas (ka lapse ülalpidamise osaline toetamine, pikemaajaline lahus elamine), piisavaks aluseks selle õigeksvõtu vastuvõtmisele. See hoiab kokku ka käesoleva asja menetluskulusid. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et M.L.N. põlvneb A.K.ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
annab ülalpidamise saamiseks õigustatud isikule aluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.t üldjuhul mõistetakse elatis välja hagi esitamisest. Antud asjas on 3.05.2012.a toimunud kohtuistungil kostja võtnud hagi elatise nõudes õigeks ning nõustunud hageja ülalpidamiseks maksma elatist miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest summas 145 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tasuma elatise võlgnevuse 758.02 eurot. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 p 14. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Kuna hageja on saanud Pärnu Maakohtu 22.12.2011. a määruse alusel menetluskulude kandmiseks menetlusabi, lahendab kohus menetluskulude, s.o tasumata riigilõivu, väljamõistmise hiljem eraldi määrusega. Toomas Talviste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.