Keelduda G.N. hagi G.V. vastu isaduse tuvastamise ja elatusraha nõudmiseks menetlusse võtmast ning tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja G.N. kanda. Tsiviilasi nr 2-11-54647 Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1. Kohus jättis G.N. hagiavalduse 16.01.2012.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu 319.55 euro tasumiseks 14 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest. Kohus tõi puuduste kõrvaldamise määruses välja järgmised hagis esinevad puudused: • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 338 lg 1 p 1 ja p 2 alusel märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas dokumendis menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite numbrid (eelkõige telefoninumber ja epost), füüsilise isiku kohta tuleb märkida ka tema isikukood, juriidilise isiku puhul registrikood. Hagiavalduses puuduvad peale isikukoodi vajalikud andmed kostja kohta ning hageja esindaja sidevahendite andmed. Juhul kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud (
•
tulenevalt on hagimenetluses menetlusosalisteks hageja ja kostja, kusjuures hagejaks tuleb avalduses märkida laps. O.N. on lapse seaduslik esindaja. •
Elatise nõude puhul on vastavateks andmeteks näiteks lapse ühe kuu vajaduste loetelu ja vanema varalise seisundi kirjeldus, millest kohus peab elatise väljamõistmisel lähtuma. Hagis isaduse tuvastamiseks ei ole hageja märkinud hagi aluseks olevaid asjaolusid s.o. asjaolusid, mis annavad alust pidada kostjat lapse isaks ega esitatud missuguste tõenditega asjaolusid soovitakse tõendada.
• Isaduse tuvastamise nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 139 lg 3 alusel sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestatult maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.
Riigilõivuseaduse lisas 1 toodud tabeli alusel kuulub avalduselt hagihinnaga kuni 1595 eurot tasumisele riigilõiv summas 319.55 eurot. 2 Tsiviilasi nr 2-11-54647
lg 1 p 4 kohaselt ei ole hagiavalduses märgitud, kas hageja on nõus kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja seaduslik esindaja on puuduste kõrvaldamise määruse väljastusteate alusel isiklikult allkirja vastu
) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda • Maili Tartu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.