Obsah (9)
§ 369§ 436§ 438§ 275§ 162§ 174§ 190§ 442§ 386KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. mai 2013, Pärnu Maakohtu kohtumaja kantselei kaudu Tsiv
) §-st 369 võib esitada hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hagejal on eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt alus eeldada, et kostja II võib ka edaspidi jätta tegemata laenumakseid, mille tulemusena pöörab pank hageja varale sissenõude täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt on hageja nõueteks käesolevas menetluses: 1) mõista kostjailt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis tehtud kulutuste näol summas 1516.37 EUR; 2) mõista kostjailt hageja kasuks solidaarselt välja mittevaraline kahju õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel; 3) juhul, kui R. S. jätab tasumata Danske Bank A/S Eesti filiaalile laenumakse(d) ning hageja vara (korteriomand) realiseeritakse sundtäitmisel, mõista kostjailt solidaarselt välja 37 707.87 EUR hageja kasuks, alternatiivina: juhul, kui R. S. jätab tasumata Danske Bank A/S Eesti filiaalile laenumakse(d) ning hageja vara (korteriomand) realiseeritakse sundtäitmisel, mõista kostjailt solidaarselt välja hageja kasuks õiglane hüvitis, mis vastab hageja korteriomandi turuväärtusele sundtäitmise ajal; 4
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 teise alternatiivina: juhul, kui R. S. jätab tasumata Danske Bank A/S Eesti filiaalile laenumakse(d) ning hageja vara (korteriomand) realiseeritakse sundtäitmisel, mõista R. S.ilt välja hageja kasuks õiglane hüvitis, mis vastab hageja korteriomandi turuväärtusele sundtäitmise ajal; 4) mõista kostjailt solidaarselt hageja kasuks välja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad R. S.i pangalaenuga seotud maksed, mida hageja tasub Danske Bank A/S Eesti filiaalile R. S.i eest, alternatiivina: mõista R. S.ilt hageja kasuks välja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad R. S.i pangalaenuga seotud maksed, mida hageja tasub Danske Bank A/S Eesti filiaalile R. S.i eest. Kostja I (A.K.) seisukohta ei ole kohtul menetluses selgitada õnnestunud. Nii hagiavaldus kui kohtukutsed istungitele on temale kätte toimetatud avalikult. Tegemist on isikuga, kellel on erinevate kohtute ja kohtutäiturite menetluses mitmeid asju, kuid tema isiklik tabamine ja osavõtt menetlustest on piirdunud vaid vastavate teadete/kutsete avaliku kättetoimetamisega. Kostja II (R.S.) vaidleb oma vastuses hagile (II kd tl 82-92) ja teistes menetlusdokumentides (II kd tl 128-131, 147-149) ja kohtuistungeil hagile vastu ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. R. S.i arvates ei vasta tõele hageja väide, et hageja ei teadnud temast enne 14.09.2009. Kostjale II teadaolevalt hageja teadis temast ka enne hüpoteegi seadmist ning teadis samuti asjaolu, et kostjad elavad koos või planeerivad kooselu. Kostja I on kostjale II meenutanud, et kostjad olid varasemalt käinud hagejal isegi koos külas ja viinud hagejale koerakutsika. Enne kui hageja pöördus hagiga kohtu poole, suhtlesid hageja ja kostja II e-posti kaudu ja skype’i teel. Nende kontaktide käigus ei pöördunud hageja kordagi kostja II poole mingi nõudega ega sooviga saada kostjalt II tehingutega seotud dokumente vms. R. S. oleks hagejale saanud anda koopiad kõikidest dokumentidest. R. S.ile teadaolevalt soovis hageja oma korterit müüa seoses sooviga asuda elama Eestist väljapoole ning tegi selleks mitmeid pingutusi Kostja II leiab, et hageja korter on R. S.i laenu tagatiseks seatud hageja nõusoleku alusel ja hageja tahtevaldusega kooskõlas, mis väljenduvad kahes notariaalselt tõestatud volikirjas. Volikirjade sisu on selge. Mõlemas volikirjas kinnitab hageja, et ta volitab kostjat I koormama hagejale kuuluva korteri hüpoteegiga AS Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks (hüpoteegisummaga 220 000 EEK ja 590 000 EEK) ning muudel tingimustel vastavalt kostja 1 äranägemisele, samuti sõlmima hüpoteegipidajaga kokkuleppeid, millised ja kelle vastu suunatud nõuded hüpoteegiga tagatakse. Selleks volitas hageja kostjat I sõlmima hageja nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud ülesandega seotud lepinguid (sealhulgas asjaõiguslepinguid), esitama avaldusi (sealhulgas kinnistamisavaldusi) ning täitma kõik, mis on seotud volikirjaga. Antud volikirjade sõnastusest võib mõistlikult järeldada, et nende väljastamise hetkel ei olnud volitajale ja volitatule veel selge, kelle kohustuste tagatiseks hüpoteek tuleb seada. Kui volikirjade vormistamise ajal oleks olnud üheselt teada või otsustatud, kelle kohustusi soovitakse tagada, siis oleks volikirjad ka vastavalt sõnastatud. Kostja II väitel teadis hageja, et A. K. kavatseb abielu lahutada ja alustada kooselu uue elukaaslasega ja nad soovivad laenu abil soetada eluaseme ning, et laenu võtmiseks vajatakse lisatagatist. Kuna volikirjadega on hageja andnud kostjale I otsustada, kelle kohustuste tagatiseks hageja korterile hüpoteek seatakse ning, et hüpoteegi seadmise eesmärgiks oli kostjale I ja tema elukaaslasele eluaseme soetamine, siis võib mõistlikult järeldada, et oli kaalumisel, kas hüpoteek seatakse kostja I, kostja I elukaaslase (s.o. kostja II) või nende ühiste kohustuste tagatiseks ning et hageja andis selles küsimuses otsustusõiguse kostjale I. Üheselt 5
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 on selge, et kui kostja I vormistas hageja korteri kostja II laenukohustuse tagatiseks, tegutses kostja I kõigiti hagejalt saadud volituste piires. Isegi kui oletada, et hageja endamisi soovis, et hüpoteek seataks üksnes kostja I kohustuste tagatiseks, siis tekib küsimus, kuidas oleks pidanud kostja II sellest teadma, kui nii volikirja sõnastus kui ka kostja I väljendasid vastupidist. Kostja II ei olnud hageja ja tema venna kokkulepete sõlmimise juures. A. K. soov oli vormistada laenuleping ja kinnistu R. S.i nimele. A. K. oli laenulepingu vormistamise ajal rohkem kui 40aastane ning panga tingimused ei lubanud temale 30 aastaks laenu anda. Samuti oli A. K. sel ajal abielus. Hageja pole selgitanud, mille alusel ta esitab nõudeid kostja II vastu. Hagejal oli lepinguline suhe kostjaga I ja Sampo Pangaga, aga mitte kostjaga II. Järelikult ei saa hageja esitada kostja I ja kostja II vastu nõudeid solidaarselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Järgides hageja väidet, oleks hageja poolt soovitud olukord ja seega olukord, kus kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, selline, kus tema poolt antud hüpoteegi tagatisel oleks laenu võtnud hageja vend A.K. ja kinnistu x omanikuks oleks samuti olnud tema. Kostja juhib tähelepanu üldteada asjaoludele (esitatud hulgaliselt väljatrükke Ametlikest Teadaannetest alates suvest 2010), et kostjal I on tasumata võlgu vähemalt summas 7595 eurot ning, et kostjaga I seotud äriühingutel on suuri probleeme ja kostjale I kuuluv kinnisasi müüakse täitemenetluses 20.12.2012 toimuval enampakkumisel. Nendest teadetest saab üsna üheselt järeldada, et kostjal I on väga tõsised makseraskused ja võib suurema eksimisvõimaluseta väita, et kui kostja I oleks olnud laenusaaja ja x asuva kinnistu omanik, siis oleks selleks ajaks juba laenuandja poolt laenuleping üles öeldud ja ka laenu tagatiseks olev hageja korter oleks ehk juba suunatud sundenampakkumisele. Seega ei ole kahju tekkinud, sest kui poleks esinenud asjaolu, mis hageja väitel on tema kahju hüvitamise nõude aluseks, siis oleks hageja juba olukorras, mille eest ta väidetavalt püüab end kaitsta või igal juhul oluliselt halvemas olukorras praegusest. Mis puutub hageja väitesse volikirjade sisuga tutvumise osas, siis saab kostja II arvates olla tegemist üksnes notari poolse õigusrikkumisega ja hageja peaks pöörduma oma nõuetega notari poole. Kuna aga hageja pole kahjunõudega notari poole pöördunud, siis järeldub, et hagejal ei ole pretensioone notari tegevuse suhtes volikirjade tõestamisel. Järelikult on volikirjades hageja tahteavaldus esitatud korrektselt. Kostja II arvates kinnitab eeltoodud seisukohta veel asjaolu, et hageja on väljastanud kostjale I mõnepäevase vahega kaks samasisulist volikirja. Kostja II on esitanud oma vastuväited ka konkreetsete hageja tehtud kulutuste osas, milliseid kohus käesolevaga üles loetlema ei hakka (vt otsuse põhjendav osa). Hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas juhib kostja II tähelepanu asjaolule, et hageja korterile seati hüpoteek hageja poolt väljastatud volikirja alusel ehk siis kooskõlas hageja tahteavaldusega. Kui isik annab teise isiku kohustuste tagatiseks oma vara, siis peab ta igal juhul mingi tõenäosusega arvestama, et teatud probleemid võivad sellest tehingust tuleneda. Järelikult ei saa hageja esitada nõuet talle väidetavalt tekkinud tervisekahjustuse hüvitamiseks mittevaralise kahju hüvitise näol. Hageja ei ole esitatud tõenditega tõendanud, et tema tegelik tervislik seisund oleks halvenenud just antud hüpoteegi seadmise lepingust tulenevalt. Hageja on krooniline haige ja seega ei ole tema tervislik seisund järsult halvenenud, varasema haiguse kulgemise kohta hageja tõendeid ei esita. Kostja II tegelikult ei välista, et hageja haiguse ägenemisi mõjutas ka panga poolt esitatud 6
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 nõuete saamine. Kui laenuandja teatab isikule, et tuleb tasuda võlgnevus, mille tagatiseks isik andis oma kinnisasja, siis tekitab see mõistetavalt alati olulist meelehärmi. Kuid see meelehärm tekib kindlasti ka siis, kui kinnisasi on tagatiseks antud nt oma venna kohustuste tagatiseks. Kui kujutada ette olukorda, kus laenuvõtja oleks olnud kostja I (nagu hageja väidetavalt soovis) ja laenuandja oleks nõudega pöördunud hageja poole, oleks see kindlasti hagejal samuti põhjustanud olulist meelehärmi ja meeleoluhäireid ning oleks seega võinud kaasa tuua haiguse ägenemise. Samas ei tähenda see, et pantijatel tekiks mittevaralise kahju nõudeks alus, kui laenuandja pöördub nõudega pantija poole. Mitmetes hageja poolt mittevaralise kahju nõude tõendamiseks esitatud dokumentides (haiguslood) esinevad kinnikaetud kohad, mistõttu ei ole dokumendid tõendina kasutatavad. Samuti ilmneb esitatust, et kahjulik tagajärg (x jt) saabusid toimunud operatsioonide tagajärjel ehk siis ilma kostja väidetava teota. Seega puudub seos kostja II tegevuse ja hageja väidetava tervisekahjustuse vahel. Kostja II vaidleb vastu ka hageja nõuetele kostja(i)lt hüpoteegisumma või korteriomandi turuväärtuse tulevikus väljamõistmisele. R. S.i hinnangul on tegemist kahjuhüvitise nõuetega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on hagejale tekkinud või tekkiv kahju. Antud juhul ei ole hageja tõendanud talle kahju tekkimist. Hüpoteetiliselt tulevikus juhtuda võiva sündmuse tagajärjel tekkida võiva hüpoteetilise kahju hüvitamise nõude esitamiseks puudub õiguslik alus. Hageja viimase nõude (mõista välja tasutavad pangalaenu maksed) osas märgib kostja II, et
§ 369
ei anna alust seda nõuet esitada.
§ 369
dispositsiooniks ei ole kellegi arvamus, et võlgnik võib edaspidi jätta makseid tasumata, vaid selle paragrahvi kohaldamise dispositsiooniks on konkreetne alus, eeldamaks, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sellist alust hageja välja toonud ei ole ning seetõttu ei saa kohus kostjalt II hageja kasuks välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvaid kostja II pangalaenuga seotud makseid, mida hageja tasub kostja II eest. Kostja II möönab, et tal on olnud laenumaksete tasumisel hilinemisi, kuid leiab, et need viivitused rohkem kui 5-aastase perioodi jooksul ei anna alust eelduseks, et ta edaspidi laenumakseid ei tasu. See 5-aastane ajaperiood on olnud üleüldiselt Eestis ja mujal maailmaski finantsiliselt kõikidele keskmisest raskem. Kostja II ei olnud teadlik, et hageja on tema eest laenu tasunud (seda on teinud ka A. K.), hageja sellest kostjat II ei ole varem teavitanud. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 sätetele. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt
§ 438
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 7
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 Sisuliselt on hageja kolm esimest nõuet seotud väidetava kahju tekitamisega kostjate poolt või tulevikus tekkiva kahju hüvitamisega. Seetõttu on asjas oluline VÕS § 127, mis sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ja kõlab järgnevalt: § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
(1)Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
(2)Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
(3)Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
(4)Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
(5)Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
(6)Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Hageja esimese ja teise nõude aspektist on oluline esile tuua ka VÕS § 128. § 128. Hüvitatava kahju liigid
(1)Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
(2)Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
(3)Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
(4)Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
(5)Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 8
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 Hageja väitel andis ta 12.12.2007 (I kd tl 13-14) ja 17.12.2007 (I kd tl 15-16) volikirjad vennale selleks, et vend saaks osta Pärnus maja ja hageja korteriomand koormataks hüpoteegiga venna poolt Sampo Pangaga sõlmitavast laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Kohus nõustub selle väite osas täielikult kostjaga II, et sellist tahet ei tulene nimetatud volikirjadest ning seda ei ole hageja ka mingi muu tõendiga tõendada suutnud. Kõnealustes volikirjades on selgelt märgitud, et hageja volitab A.K.t koormama hageja korteriomandit hüpoteegiga AS Sampo Pank kasuks vastavates summades ning muude tingimustel vastavalt A. K. äranägemisele, samuti sõlmima hüpoteegipidajaga kokkuleppeid, millised ja kelle vastu suunatud nõuded hüpoteegiga tagatakse. On õige kostja II väide, et juhul kui hageja ja teda esindava A. K. kokkulepe laenu võtva isiku osas olnuks selge (s.t, et laenu võtab hageja vend), saanuks seda volikirjades väljendada. Hageja allkirjastatud volikirjades on ta volitanud notari juures oma venda sõlmima tema nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud ülesandega seotud lepinguid (sh asjaõiguslepinguid), esitama avaldusi (sh kinnistamisavaldusi) ning täitma kõik, mis on seotud volikirjadega. Volikirjades on märgitud, et see on kehtiv ülesande täitmiseni. Notar on volikirjast nähtuvalt hagejale selgitanud volikirja väljaandmisega seonduvaid õiguslikke tagajärgi, selle tagasivõtmise võimalusi, samuti seda, et volikirjas tuleb märkida volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused ja ohud, mis kaasnevad volikirja väljaandmisega tehingu olulisi tingimusi märkimata. Üheks selliseks ohuks on kahtlemata isikute ringi, kelle kohustusi hageja korteriomandile seatav hüpoteek tagab, märkimata jätmine. Hageja ei ole millegiga tõendanud oma väidet, et temal ei olnud võimalik volikirjade sisuga tutvuda. Kostja II on õigesti viidanud tõestamisseaduse § 18 lg 1 sätetele, mille järgi selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar hoolitseb selle eest, et välistatakse eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse kohta, arutab ta tõestamisseaduse § 18 lg 2 järgi selle osalejatega läbi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha esindaja kaudu ning see kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja tal oli selleks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga, millisel juhul nimetatakse seda volituseks ja mida hageja käesoleval juhul ka tegi. Volituse ulatuse määrab esindatav. TsÜS § 120 lg 2 järgi tõlgendatakse volitust selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Väljaantud volikirjade põhjal ei saanud laenu andnud pank, kostja II ega saa ka kohus käesoleval juhul teha selliseid järeldusi, nagu hageja väidab tema poolt A. K.le tegelikult antud volituste sisu olevat. Hageja ei piiranud volikirjas isikute ringi, kelle kohustuste tagamiseks tema korteriomandile hüpoteek seatakse ning selles mõttes ei oma asjas õiguslikku tähtsust esitatud väited ja tõendid, mis puudutavad hageja teadlikkust kostja II isikust. Kohtule on usutavad kostja II väited, et laenulepingu tähtaega (30 aastat) ja A. K. vanust ning abielus olemist (võinuks tekkida küsimused ühisvaraga) arvestades oligi mõistlik ja ainuvõimalik laenu võtmine ja kinnistu soetamine kostja II nimele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja I ei ole 19.12.2007 hageja nimel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (I kd tl 24-27) hagejale kahju tekitanud, vaid talitanud täpselt temale väljaantud volikirjade (konkreetselt 17.12.2007 volikirja, millele lepingu alguses ka viidatakse) juhiste piires, täites seega volikirjas antud ülesande. Seega ei ole kostja I rikkunud tema ja hageja vahelisest käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, mingile lepinguvälisele kahju tekitamisele VÕS 53. peatüki (sh VÕS § 1045 lg 1 loetelu) mõttes hageja 9
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 ei viita. Kostjal II aga puudub hagejaga lepinguline suhe. Hagejal ei ole seega alust nõuda olematu varalise kahju hüvitamist ning selle kindlakstegemiseks polnud vaja teha kulutusi õigusabile ja/või dokumentide väljanõudmisele (teoreetiline alus oleks VÕS § 128 lg 3). Seega ei saa rahuldada hageja nõudeid, mis on esitatud kirjeldava osa punktides 1 ja 3 ning kohus nende asjaolude kohta esitatud tõendeid (õigusabi ja dokumentide arved) ei käsitle. Mis puutub hageja nõudesse nr 3 ehk tulevikku suunatud kahju hüvitamise nõudesse, siis ei saa seda rahuldada ka VÕS § 127 lg 6 eelduste puudumise tõttu, sest ka sellise kahju hüvitamine eeldab kahju kindlakstegemist. Kohus nõustub kostjaga II ka selles, et hageja poolt esitatud varalise kahju hüvitamise nõuded ei täida kahju hüvitamise eesmärki. Kostja on esitanud rea dokumente (II kd tl 93-110 ja 157 – A. K. ettevõtte x AS pankrotimäärus, väljatrükid Ametlikest Teadaannetest), millest nähtub selgelt, et A. K. on makseraskustes ja kohtutele ning kohtutäitureile raskesti kättesaadav. Viimane teade on avaldatud 21.03.2013 ning selle kohaselt on A. K. vastu esitatud ca 30 000 EUR suuruse nõudega hagi. Seega, kui Sampo Pangast oleks laenu vastavalt väidetavale kokkuleppele võtnud A. K. ja temale kuulunuks ka laenu abil soetatud kinnistu Pärnu linnas, oleks tänaseks suure tõenäosusega müüdud mõlemad laenu tagatiseks olevad kinnistud ehk ka hageja korteriomand. See oleks aga VÕS § 127 lõikes 1 nimetatud olukorrast oluliselt halvem või õigemini just see olukord, mida hageja vältida soovib. Siinkohal on kohane esile tuua, et sisuliselt on R. S. näidanud kohtule, et hageja kardetav tagajärg – kodust/korterist ilmajäämine – suure tõenäosusega ei saabu. Tänaseks on laenu tasutud 5 aastat ning laenujääk on 62 250 EUR (panga e-kiri II kd tl 152), kusjuures R. S.ile kuuluva kinnistu turuväärtus on ca 60 000 EUR (turuanalüüs II kd tl 153-156). Seega isegi juhul, kui pank ütleb lähiajal laenulepingu üles, jätkub x asuva kinnistu väärtusest panga nõuete rahuldamiseks ja võimalikku vähest puudujäävat osa (mis küll igakuiselt väheneb) saab kindlasti katta muude vahenditega kui seda on äärmuslik teise kinnistu võõrandamine sundenampakkumisel. Kindlasti ei ole laenulepingu ülesütlemisest huvitatud R. S., kelle jaoks x on samuti koduks ning kes on viie laenulepingu kehtivuse aasta jooksul jäänud küll mõnel korral võlgnevusse, kuid on suutnud siiski need likvideerida ning vähemalt alates 2011.aasta sügisest (viimane panga teade 12.09.2011 – II kd tl 123) ei ole kostjal II olnud maksehäireid. Olukorras, kus isik (hageja) pandib oma kinnistu teadlikult teise isiku kohustuste katteks, peab ta arvestama, et kui võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, võidakse jõuda tema kinnistu võõrandamiseni täitemenetluses. Selles mõttes ei ole põhjendatud ega hageja esitatud haigusloo väljavõtetega tõendatud ka hagejal kostja(te) tegevuse tulemusena mittevaralise kahju tekkimine. Kohus jagab kostja II seisukohta, et kuivõrd hageja näol on tegemist korduvhaigega (I kd tl 209), kel on diagnoositud x, ei saa kogu hageja haiguslugu (ka varasemaid) teadmata ning esitatu osalist varjamist arvestades (hageja on katnud osaliselt nii 13.01.2010 – 02.02.2010 kui 27.10.2010 – 08.11.2010 epikriiside tekstid) teha järeldusi, et hageja tervisliku seisundi ajutine halvenemine on tingitud just kostjate käitumisest. Dokumentaalsel tõendil on tõendamisväärtus tervikuna esitades ning eeldused selle väljavõtte esitamiseks
§ 275mõttes puuduvad.
Kohus on puuduvate osadega epikriiside täistekste 19.02.2013 kohtuistungil näinud ning hagejale selgitanud, et puuduolevad osad on kostjate poolt seisukohtade kujundamiseks olulised. Vaatamata sellele keeldus hageja esitamaks kohtutoimikusse epikriiside terviktekste. Haiguslugude vastavad viited laenu tagamisele, tagasimaksetega seotud probleemidele jne on esitatud üksnes kaebuse esitaja ehk hageja enda kirjelduste läbi. Arst ei ole teinud esitatus järeldusi haigushoogude põhjuste kohta, samas on kirjeldustes viidatud ka hageja teistele probleemidele, nagu operatsioon, x. Lisaks märgib kohus, et mittevaralise kahju osas on alusetu esitada nõudeid A. K. vastu, kuivõrd hageja väitel tekkis kahju seoses panga poolt saadetud kirjadega, mille põhjuseks omakorda olid R. S.i poolt laenulepingu järgsete 10
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 kohustuste täitmata jätmine. Samas jääb kohus eelnevalt märgitu juurde – mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõendatud. Seega ei saa ka seda nõuet rahuldada. Hageja viimane nõue mõista tulevikku suunatult välja tema poolt kostja II eest tasutavad laenumaksed ei ole õiguslikult põhjendatud. Nõude aluseks olev
§ 369
sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal. Seega eeldab
§ 369
rakendamine, et hagi esitajal oleks juba hagi esitamise ajal olemas subjektiivne tsiviilõigus, millel põhineb tulevikus tekkiv nõue. Antud juhul puudub aga vaidlus selles, et R. S.il ei ole hageja ees mingeid (lepingulisi) kohustusi, laenu tuleb temal tasuda pangale. Kui hageja tasub hüpoteetiliselt R. S.i tasumata laenumakseid pangale ise VÕS § 78 lg 1 alusel, võib tal tekkida tagasinõudeõigus kostja II vastu VÕS § 78 lg 4 kohaselt nt käsundita asjaajamise sätete alusel. See on aga hageja kui lepinguvälise (kolmanda) isiku igakordne otsustusõigus, mitte olemasolev ja pooltevahelisel suhtel põhinev tulevikus tekkiv nõudeõigus. Seega tuleb ka nimetatud nõue ja seeläbi kogu hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud
§ 162
lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
§ 174
lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samas on hageja 19.02.2013 kohtuistungil taotlenud enda vabastamist käesolevas asjas vähemtasutud riigilõivu tasumisest ning esitanud 03.05.2013 ka vastava taotluse põhistuse ja tõendid.
§ 190
lg 7 koostoimes lõikega 4 sätestavad, et kohus võib mõjuval põhjusel menetluskulude kandmisel menetlusabi saanud hagejale hagi rahuldamata jätmise lahendis näha ette kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Käesolevas asjas on kohtu 25.05.2011 määrusega antud hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning kohustatud teda lisaks hagi tagamise riigilõivule tasuma hagilt riigilõivu 3834.69 euro asemel 100 eurot. Kohus leiab, et hageja vastavasisuline taotlus on põhjendatud. Taotlus tuleb lahendada käesoleva otsusega
§ 442lg 5 ja § 190 lg 7 alusel.
Hageja näol on tegemist raske puudega isikuga (80% töövõimetu), kelle sissetulek on 2013.aastal seisnenud üksnes pensionis ja sotsiaaltoetuses kogusummas 259.99 EUR kuus (II kd tl 163-164 ja kontoväljavõtted alates 01.11.2012 tl 165 -191). Lisaks on kontodele laekunud summasid väidetavalt hageja abikaasalt, kuid väljavõtetelt nähtuvalt ei ole tegemist suurte sissemaksetega (kokku alla 1000 EUR 6 kuu jooksul). Kontodelt nähtub, et raha kasutatakse igapäevaste vajaduste – toidupood, apteek, teenuse saamisega seonduvad kohustused – katteks ning kontode jäägid on väljavõtte esitamise ajal minimaalsed. Kohus leiab, et sellises varalises seisukorras olev isik on õige menetluskulude ehk tasumata riigilõivu tasumisest vabastada täies ulatuses, sest mõistlik ei oleks tasumata riigilõivu ehk 3734.69 EUR osas nõude pööramine tema ainsa vara – korteriomandi – vastu, mille kaotamise vältimiseks käesolev hagi esitatud oligi. Nimetatud summat ei ole kostja võimeline tasuma ka pikaajalist maksegraafikut koostades. Kohtu 08.06.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati kostja II tasuma hagejale tema poolt kostja eest tasutud laenumakseid kohtumenetluse ajal, tuleb
§ 386lg 4 alusel tühistada. 11
(12)Tsiviilasi nr 2-10-61753 /allkrijastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 12
(12)