← Eesti

2-08-57859/45

Obsah (4)§ 658§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-08-57859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 05. septembril 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-57859 Tsi

§ 658

lg.2 sätestab: ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Ringkonnakohus andis p.-s 10 juhise, et hagejale tuleb anda võimalus nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist (tema poolt külvatud ja talle kuulunud seemne maksumus, kütuse maksumus jms) ning tasu maksmist (kui tõendab oma kavatsuse seda nõuda asjaajamisele asudes). Seetõttu ei ole kohtul võimalik kõrvale kalduda ringkonnakohtu poolt kohaldatud õigusnormist ja juhistest ja asi tuleb lahendada käsundita asjaajamise instituuti reguleerivate sätete alusel. Sellisest nõudest tulenevalt puudub kohtul vajadus käsitleda võimalikke variante kohaldatava õigusnormi valikul ja õigussuhte kvalifitseerimisel ja kohus võtab pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel aluseks Tartu Ringkonnakohtu poolt kindlakstehtu, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena ja sellest suhtest tuleneva vaidluse lahendamisel tuleb tugineda VÕS § 1018 lg.1, § 1023 lg.1, lg.3. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: 1)hageja külvas 2005.a. kevadel kostja põldudele kaera ja otra ja 2005.a. sügisel koristas võrsunud saaki. 2)2005.a. viljasaagist sai hageja endale 2500 kg kaera. Kuna hageja nõuab kostja maadele külvatud ja sügisel koristatud teraviljasaagi maksumuse 35 850 krooni ehk 2291,23 eurot hüvitamist või alternatiivsena reaalselt teostatud kulude hüvitamist ja mõistliku tasu maksmist summas 34 600 krooni, tuleb kohtul teha kindlaks, kas esinevad käsundita asjaajamisel kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise eeldused VÕS § 1023 lg.1, lg.3 kohaselt. VÕS § 1023 lg.1: Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles 4 käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.

(3)Kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Kohtumenetluse käigus esitatud kirjalikest avaldustest, poolte vande all antud ütlustest ja tunnistajate ütlustest sisalduva põhjal on kindlaks tehtav, et hageja tegutses kostja majapidamises kooselu ja kooselule järgnevate heade suhete alusel. Samade suhete alusel abistas kostja hagejat tema majapidamises Võru Maakonnas. Nende suhete raames tegi hageja põllutöid oma tehnikaga kostjale kuuluvatel põldudel, koristas saaki. Põldusid oli hageja õigustatud kasutuses (näiteks xxxxx külas) ja oli kostjale kuuluvaid põldusid (formaalselt antud Mxxxx Vxxxxxxxx kasutusse). Poolte kirjalikud avaldused, ütlused ja tunnistajate ütlused tõendavad, et aastatel 2004 ja 2005 nii teravilja külvamisel kui ka saagi koristamisel ei peetud arvestust koristatud saagi ja hiljem maha külvatud seemne koguste ja päritolu üle. Töid telliti, tehti ja kulusid kanti mõlema poole poolt. Nii kinnitavad tunnistaja V.Kxxxxxx ütlused (tl.96-97), et 2005.a. koristust teostas Sxxxxxxx, 2004 töid tellis Sxxxxxxxxaga tasustas Nxxxxx. 2005 koristuse ajal käis Kxxxxxx Nxxxxx juures kütte järel, xxxxxxxi andis Nxxxxx juurest vaaditäie kütet, 200 liitrit, kündmiseks. Tunnistaja R.Jxxx (tl. 95-96) andis ütlusi, et xxxxxxxxxxxtalu hoidlatesse tõi Sxxxxxxx vilja 2004 ja 2005 aastal, ära viis vilja Kxxx Nxxxxx. Tunnistaja A.Rxxxxxx andis ütlusi (tl.61), et 2004 sügisel viidi Kxxx Nxxxxxx vilja ajutiselt Rxxx Jxxxx juurde, Sxxxxxxx pakkus välja, et tema poole saab vilja maha panna. Tunnistaja, Kxxx Nxxxxx ja ExxxxSxxxxxxx laadisid vilja ämbritega. Tunnistaja I.Kxxxx andis ütlusi (tl.62), et 2005 kuivatas ta vilja KxxxxNxxxxxx tellimusel. Pärast kuivatamist pani ta vilja koos Kxxx Nxxxxxxxx kotti ja jõudis ühe koorma ära viia, kuid teine koorem oli juba Sxxxxxxxx käru peale pandud ja Sxxxxxxx viis selle ära. Vilja tõi kuivatusse Sxxxxxxx traktoriga. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja kasutas kostja põllu harimisel hagejale kuuluvat põllumajandustehnikat. Tunnistaja Kxxxxxx ütlused ja kirjalikud tõendid (kütte ja õlide ostmise arved tl.220-232) tõendavad kütte ja õlide soetamist kostja poolt. Kokkuvõttes kinnitavad kõigi tunnistajate ütlused, et aastatel 2004-2005 tegutsesid hageja ja kostja vilja külvamisel, koristamisel ja töötlemisel sellisel viisil, et ei tehtud vahet ega peetud arvestust selle üle, kes ja millises ulatuses teeb kulutusi või kellele ja millises koguses kuulub vili või kus see asub. Siinjuures on oluline, et teravilja näol on tegemist liigitunnustega piiritlemata asjaga, mida käibes määratakse … mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (TsÜS § 51 lg.1). Liigitunnustega piiritlemata asja puhul tulnuks isikul, kes soovib selle asja koguse või hinna kindlaksmääramist, asi (ehk teravili) mõõta või kaaluda. Käesolevas vaidluses on ilmne, et pooled ei teinud vähemalt kahe aasta kestel külvamise ja koristamise käigus toiminguid viljakoguste kindlaksmääramiseks ega pidanud arvestust selle üle, kellele kuuluv vili millises koguses on pandud mingisugusesse salve. See tähendab, et pooled oma vastastikuse abistamise käigus ei pidanud silmas kavatsust asuda hiljem nõudma tehtud kulutuste hüvitamist või tasu maksmist tehtud töö eest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Kxxx Nxxxxx oli nõus sellega, et Exxx Sxxxxxxx teeb põlluharimistöid ja külvab 2005 kevadel Kxxx Nxxxxxx põllule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viljaseemne nii nagu ta oli seda teinud ka eelmisel aastal. 5 Sellega on tegemist õigustatud käsundita asjaajamisega, mis oli kooskõlas kostja tahtega. Kxxx Nxxxxxx kinnitusel puudus tal soov, et hageja hakkaks vilja koristama, „läks ja tegi“. (tl.80). E.Sxxxxxxx kohtuistungil kinnitab oma kavatsust, et külvab Nxxxxxx põllud ära, et Nxxxxxx vajadus loomasöödaks saaks rahuldatud. Sellega kinnitab hageja kavatsust tegutseda kostja huvides. Kohus on seisukohal, et vaatamata Kxxx Nxxxxxx tahte hilisemale muutumisel ei tule E.Sxxxxxxx tegutsemist teravilja koristamisel 2005 koristusperioodil käsitada õigustamatu asjaajamisena, kuna K.Nxxxxx oma käitumisega jättis mulje, et ta nõustub sellise tegevusega. Õigustatud käsundita asjaajamise raames on selle isiku, kelle asja aetakse, tähtsaim kohustus asjaajaja poolt tehtud kulutuste hüvitamine, arvestades seejuures VÕS §.1023 lg.3 sätteid. Pooltevahelised suhted olid head ja käidi läbi kuni sügiseni ( 06.-
  1. september)
  2. Kostja ütlustest ja kirjalikest tõenditest (tl.19) nähtub, et vastastikune abistamine seisnes selles, et kostja käis Võrumaal hageja talus töid tegemas, käidi Võrumaa jaxxxxx vahet. Sama kinnitab hageja kohtuistungil 16.11.
  3. Hageja tegi töid kostja majapidamises xxxx külas ja elas seal aastani
  4. Seetõttu on ilmne, et asjaajamisele asumisel (2005 kevadel külvama asudes ja põldu harides) ei olnud hagejal kui käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult (kostjalt) kulutuste hüvitamist ega tasu maksmist. Et pooled ei olnud leppinud kokku tasu eest töö tegemist ja et hageja ei teinud kostja põllumaadel teenust, kinnitab hageja kohtuistungil 10.augustil 2011 ja kostja kohtuistungil 16.11.2009 (tl.60). Pooltel kavatsuse puudumist asuda hiljem tehtud kulutuste hüvitamist või tasu maksmist nõudma tõendab kogu varasem käitumine, s.h. vajaliku arvepidamise puudumine. Seetõttu põhineb ka hageja kulutuste hüvitamise nõue (dateeritud 05.08.2011) keskmistel kuludel ja hindadel ja OÜ Voore Agroteenuse näitlikel hindadel. Sellisena ei ole hageja tegelikud kulud tõendatud. Hageja väitel külvas ta kostja põllumaadele (mis olid antud kasutada M.Vxxxxxxxxxx) 2005.a. kevadel oma viljaseemne ja arvestas, et saab saagi. Kohtu seisukoht selles osas on: käsundita asjaajamine seisneb (ja poolte vahel seisnes) selles, et pooled selle suhte raames tegutsesid vastastikku üksteise majapidamises, leppimata iga tehtava töö puhul kokku, kes saab sellest tööst tuleneva põllumajandusliku tulemi (saagi). Käsundita asjaajamise puhul toimib eeldus, et soodustatuks on omanik. Pooled olid põllumajandusettevõtjad. Põllumajandusettevõtlus põhineb maa kasutusõigusel (maaomandil või kasutusõigusel muul alusel, näiteks rendisuhtel). Hagejal puudus kostja maa suhtes maaomand ja puudus ka maa rentimise suhe. Seetõttu saab ta sellel maaomandil kasvanud viljasaagi endale vaid sellekohase kokkuleppe olemasolul. Pooltel selline kokkulepe puudus. TsÜS § 54 lg.1 järgi kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kostja kinnisasjal kasvav vili on kostja kinnisasja oluline osa. Kostja kinnisasjal kasvav vili ehk kinnisasjast saadav kasu kuulub kostjale. On õige hageja väide, et põllumehe tasu ongi see, mis ta põllult saab. Kuid selle eelduseks ongi maaomand või kokkulepe maa (tasu eest või tasuta) kasutamise kohta. Sxxxxxxxx puudus Nxxxxxx (ka Nxxxxxx ema M.Vxxxxxxxx kasutuses oleva maa) suhtes nii maaomand kui ka maa rentimise suhe. 6 Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on saanud 2005.aastal võrsunud saagist endale umbes 2500 kg kaera (kuivatatud vilja). Kostja ei ole selle suhtes tagasinõuet esitanud ja on väljendanud, et sellega on hageja saanud tagasi viljaseemne (kirjalik seisukoht tl.47 ja kohtuistungil tl.60). Kohus on seisukohal, et teravilja kui liigitunnusteta (asendatava) asja puhul on põhjendatud lugeda, et külvatud vili koguses umbes 1590 kg on tagastatud (asendatud) saagist saadud 2500 kg viljaga. Sellega on juba enne hagi esitamist korvatud hageja võimalikud kulud ja kostja ei ole midagi säästnud hageja asjaajamise tõttu. Muud alused hagi rahuldamiseks puuduvad, kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostja põldudel tegutsema hakates puudus hagejal kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist ja kostjal kui soodustatul puudus ka kavatsus neid hüvitada. Seetõttu puudub vajadus käsitleda detailselt hageja poolt esitatud kulude ja tasu nõude tõendatust. Ka teoreetilises kirjanduses (Schlechtriem, Peter, Võlaõigus Eriosa) märgitakse, et „kulutuste hüvitamise nõue võib ära langeda või olla piiratud sel juhul, kui asjaajaja kavatses selle isiku tarvis, kelle asja ta ajas, teha seda tasuta“. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas kohtule pärast viimast kohtuistungi 12.08.2011 omapoolse kulude arvestuse. Kuna see on esitatud pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa, kohus seda tõendina ei käsitle. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja võib nõuda kohtult hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (

§ 174lg 1, 3).

Ülle Raag Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.