) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
Vastavalt
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel Pärnu linnas Xxxx xxxx x kinnistul asuvas elamus kolm mitteeluruumi–xx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx), xx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) ja xx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx). Hageja nõuab kostjatelt kommunaalkulude tasumist vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja ei vaidlusta, et on jätnud hageja esitatud arvetest maksmata hagis toodud summad. Kuna kostja väidab, et on teostanud korteriomandi majandamiskulude ja kõrvalnõuete osas hageja vastu oleva kahjunõudega tasaarvestuse, siis tulenevalt
mõttest ja ka Riigikohtu seisukohast (tsiviilasi nr 3-2-1-58-04) peab kohus käsitlema kostja tasaarvestuse vastuväidet samaväärselt nagu kostja oleks esitanud vastuhagi. Seega käsitleb kohus järgnevalt kostja poolt viidatud tasaarvestuse avaldust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks tasaarvestust ega ka ettepanekut tasaarvestuseks kirjalikult taasesitatavas või mingis muus vormis hagejale ja haldajale teinud. Nimetatud väide on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei ole kostja tõendanud, millest tulenevalt ta väidab, et korterites esinenud liigniiskus tuli ühistu süülisest tegevusest. On õige, et liigniiskuse ja ventilatsiooni küsimusi on kostja viidatud hageja koosolekutel käsitletud, kuid kahju tekkimise aja, koha, suuruse ja põhjusliku seose sellel hageja käitumisega peab tõendama kostja kui tasaarvestuse vastuväite esitaja. Samuti on vastuseks kostja väitele, et korteriomandile tekkinud kahjustumise tõttu kaotas kostja võimaluse korteriomandite välja üürimiseks, hageja esitanud kohtule arved, mille alusel on alates 2010.a on üürnikud tasunud vahelduva eduga majandamiskulude eest esitatud arvete alusel ka otse hagejale (tl 128-134), kuna haldaja lubas seoses võlgnevuste tekkimisega teenuse osutajatele piirata teenuse vahendamist kostja omandis olevate mitteeluruumide osas. Seega on kostja väide saamata jäänud üüri osas samuti paljasõnaline ja tõendamata. Kohus märgib muuhulgas, et kostja ei ole oma vastuses toonud ära 4
lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on jätnud tasumata majandamiskulude eest. Kostja ei vaidlusta viivise summasid ega määra, samuti arveid (v.a heakorrateenus, vt allpool). Nendes faktilistes asjaoludes puudub vaidlus ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks ning kostja poolt omaksvõetuks
lg 4 kohaselt.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige (aga mitte ainult) võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt (kuna hageja esitas nõude arvutatuna kuni 31.05.2011.a, kohtuistungil ei olnud mõistlik seda muuta/suurendada, sest kostja sinna ei ilmunud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 01.06.2011.a kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07 % päevas KÜ Xxxx xxxx x kasuks. Mis puutub kostja vastuväitesse heakorrateenuse tasu osas, siis nõustub kohus täielikult hageja seisukohaga – vastav kuluartikkel arvutatakse koefitsiendi korrutamisel iga ruumi ruutmeetrite arvuga, koefitsient aga sisaldub hageja koosolekutel kinnitatud majanduskavade (tl 192-203) punktis 4.1.1. Majanduskavade lisas 2 on loetletud, milles heakorratööd seisnevad. Nende tööde loetelu uurides (nt prahi koristus, muru niitmine, tolmu võtmine aknalaudadelt jms) on ilmne, et tegemist on KÜS § 151 lõikes 2 nimetatud hooldusega, millega tagatakse elamu ja selle ümbruse korrashoid ja seega on hageja õigustatud vastavate kulutuste kandmise otsuseid läbi majanduskavade kinnitamise vastu võtma. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.