lg.41 30 päeva jooksul, et ta soovib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, täiendab kohus käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 21. jaanuariks 2011. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 31.12.2010, kuid ei ole kohtule vastanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega
, § 413 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, kuid hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg.1 p.9 järgi võib lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, mistõttu kohus loeb, et hageja esitatud väited on kostja poolt omaks võetud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 2
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjad esitanud ja palus välja mõista tasutud riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikulud 1500 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kostjalt hagilt tasutud riigilõiv 1000 krooni (mille kohta on esitatud tõend tl.28).
lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 10000 krooni sissenõutava kulu maksimaalseks suuruseks 5000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 1500 krooni ja esitanud selle kohta tõendid (tl.6,7). Kohus leiab, et tasu õigusabi eest selles asjas summas 1500 krooni (95.87 eurot) ei ole ei põhjendatud ega ka vajalik.
lg.1 on sõnastatud, et „… kohus mõistab esindaja … kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses“. Seega tuleb kohtul hinnata mitte nõude suurust (ja selle alusel tabelis märgitud tasu piirmäära), vaid asjas põhjendatud ja vajalikku töömahtu. Põhjendatud ja vajalik töömaht sõltub asja õiguslikust keerukusest, tõendite hulgast ja tõendamiskoormisest, menetluse käigust jm. sellistest asjaoludest, millest sõltub esindaja töö hulk, keerukus. Neist asjaoludest sõltuvad ka esindaja tasu ja muud kulud, s.t. kui suure tasu maksmine ja kui suurte kulude tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et lahendatud asi oli minimaalse töömahuga ja minimaalse keerukusega: hagi saabus kohtu menetlusse 30.11.2010 ja saab lahendi tagaseljaotsuse näol 09.02.2011. Seega oli asi kohtumenetluses 2 kuud ja kohtumenetluse käigus tuli hageja esindajal teha üks menetlustoimingu: teatada kohtule andmed kostja kohta, mis võimaldaksid menetlusdokumentide kätteandmist kostjale. S.t. et ei tulnud ümber lükata kostja vastuväiteid, esitada täiendavaid tõendeid jms. Hagiavaldus põhineb pooltevahelisel kirjalikul lepingul ja tüüptingimustel. Seega on ka hagiavalduses sisalduv nõue õiguslikult minimaalse koosseisuga ja minimaalsete asjaoludega. Õigusvaldkonnas on esindaja töö n.ö. korduvkasutatav ehk üks kord juba kasutatud teadmisi (või ette valmistatud materjale) on võimalik kasutada ka järgmistel kordadel, mis oluliselt vähendab tegelikku töö mahtu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasu välja mõistmist taotletud ulatuses – 1500 krooni ehk 79% põhinõudest – ja mõistab tasu välja summas 500 krooni ehk 31.96 eurot, mis moodustab põhinõudest 26%. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.