← Eesti

2-10-58512/8

Obsah (8)§ 440§ 444§ 468§ 445§ 367§ 173§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-10-58512 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2011.a Jõgeva kohtum

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 06.juuniks 2010.a. Materjal toimetati kostjale Soome keskasutuse kaudu. Rxxxx Rxxxxvastas kohtule 13.06.2011a saadetud ekirjas( tl 53), et tunnistab hagi. Laen on võetud, pole tähtaegselt tagastatud ja viivised ja intressid on täiesti õigustatud. Kostja oleks olnud nõus ka kompromissiga, kuid hagejaga ühendust võttes nõuti temalt tunduvalt erinevat summat sellest, mis hagiavalduses märgitud. Kostja soovib võla tasumise ajatamist 3 kuu peale ja prognoosib, et saab võla tasutud hiljemalt augusti lõpuks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Samas on kostja taotlenud võla tasumise tähtaja kindlaksmääramist.

§ 445

lg.1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata… otsuse täitmise tähtaja või tähtpäeva. Asja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist. Seetõttu ja reaalse täitmise võimaldamiseks määrab kohus otsuse täitmise tähtajaks kolm kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Avalikult teatavakstegemise aeg- 14.juuni on kostjale teada antud temale kätte toimetatud kohtumäärusega. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 18.09.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0701175/27st (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 639,12 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 10 000 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 44,91% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S( edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.10.2007.a, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja edastas kostjale kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. 2

(3)Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg.1 sätestab: Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kuna kostja on soovinud võla tasumise tähtaja määramist ja soovitud on mõistlikku tähtaega (kolm kuud), ei kuju selle jooksul

§ 367

alusel arvutatav viivis kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks.

§ 445lg.1 alusel määrab kohus otsuse täitmise tähtajaks kolm kuud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 2000 krooni ja hageja õigusabi kulu 1500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulusid ei ole kostja vaidlustanud. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.