← Eesti

2-06-36362/298

Obsah (10)§ 113§ 94§ 77§ 217§ 128§ 115§ 127§ 82§ 6§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Maili Tartu Getter Piiroja Kohtuotsuse avalikult 10. oktoober 2016.a, kell 16.00 teatavaks

§ 113lg 1, Ts

MS § 367 mõista välja kostjatelt solidaarselt, lisaks 01.12.2006.a. esitatud hagiavalduses märgitud põhivõlale summas 59 577, 52 eurot, hageja poolt 10.03.2011 avalduses märgitud viivis, mille suuruseks on kuni 02.03.2011 summa 24 208, 77 eurot ning alates 03.03.2011

§ 113

lg 1 sätestatust tulenevalt 7 %, millele lisandub

§ 94

lg 1 sätestatust tulenevalt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kuni põhinõude täitmiseni. Pärnu Maakohus 16.03.2011.a. määrusega otsustas võtta menetlusse A.T. hagi L. K. ja K. K. vastu solidaarselt viivise nõudmiseks. Liita A.T. hagi L. K. ja K. K. vastu solidaarselt viivise nõudmiseks A.T. hagiga L. K. ja K. K. vastu solidaarselt 932185.70 krooni s.o. 59577.52 € nõudmiseks. Hageja esitas 16.04.2012.a. hagi täpsustuse nõude suurendamiseks summas 5965.09 €. Avalduse kohaselt hageja lähtus ostmisel, et elamispinna/üldpinna suuruseks on 240m
  3. Peale elamu üleandmist mõõdistuse käigus tegi M.L. kindlaks, et elamu kogupind on väljareklaamitust väiksem s.o. 226m
  4. Vähem on elamispinda saadud 14m
  5. Puudus ilmnes peale mõõdistusi, millised lasi teha peale 10.08.2006.a. toimunud ehitise vaatlust ja esmaste puuduste kaardistamist. Hageja nõudeks on kahju summas 5965.09 € (tl 16-19, 6 kd). A.T. on 04.06.2012.a. esitanud hagi nõude suurendamise avalduse, milles täpsustab viivise nõuet seisuga 03.06.2012.a. kahju nõudelt summas 59 577.52 € ning on esitatud viivise nõude kahjunõude suurendatud osalt (suurendatud osa 5965.09 €; kahjunõue kokku 65542.61 €; viivise nõue kokku summalt 65542.61 € seisuga 03.06.2012.a. 33309.10 €) (tl 50, 7 kd). Hageja esitas 30.11.2012.a. hagi nõude suurendamise avalduse summas 5965.09 € (tl 5-12, 8 kd). Kahjunõude suurendatud osalt viivise nõuet 30.11.2012.a. taotluses ei ole esitatud. Pärnu Maakohus 13.12.2012.a. määrusega otsustas võtta menetlusse A.T. 30.11.2012.a. avaldus hagi põhinõude suurendamiseks summas 5965.09 € ning seda arvestades on kohtu menetluses A.T. hagi L. K. ja K. K. vastu solidaarselt põhinõudes summas 65542.61 €. Hageja esitas 07.01.2013.a. hagiavalduse trevikteksti (tl 85, 8 kd). Hageja esitas viivise nõude kogu kahjult summas 65542.61 € ning viivise nõude alates 01.01.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni vastavalt seadusele. Pärnu Maakohus 16.03.2015.a. määrusega otsustas võtta menetlusse hagiavalduse 07.01.2013.a. terviktekstis esitatud A.T. nõude L. K. ja K. K. vastu solidaarselt viivise nõudmiseks nõudelt summas 5965,09 eurot ning liita see ühte menetlusse põhinõudega (tl 172-173,
  6. kd). 3

(88)Hageja nõue, selle põhjendused ning seisukohad. 1. Pärnu Maakohtu menetluses on A.T. hagi L. K. ja K. K. vastu solidaarselt 65542.61 € ja viivise nõudmiseks. Hageja esitas 07.01.2013.a hagiavalduse tervikteksti, milles märgib järgmist. Haginõude terviktekst tsiviilasjas nr 2-06-36362 kahju põhinõudes 65 542, 61 € (kuuskümmend viis tuhat viissada nelikümmend kaks eurot ja kuuskümmend üks senti), kõrvalnõudes 36 327, 79 € (kolmkümmend kuus tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot ja seitsekümmend üheksa senti) hüvitamiseks ning alates 01.01.2013 viivise nõudmiseks

§ 113lg 1 ning § 94 lg 1 alusel ja määras kuni põhinõude tasumiseni.

Haginõude tervikteksti koostamisel on hageja tuginenud varasemalt esitatud hagiavaldusele ning kohtu poolt nõutud täpsustustele sisaldades seega: 1) 30.11.2006 hagiavaldust summas 59 577.52 € koos viidetega eelnimetatud hagi juurde esitatud tõenditele; 2) 16.04.2012 haginõude täpsustust koos selles esitatud viidetega tõenditele, selgitusi kulude kandmisest koos selles esitatud viidetega tõenditele; 3) 30.12.2012 hagi nõude suurendust summas 5 965,09 € koos viidetega tõenditele ning põhinõudelt viiviste arvestust seisuga 31.12.

  1. I HAGIAVALDUS
  2. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud 1.
  3. Hageja soovis
  4. aastal soetada oma perele heas korras ühepereelamut, kuhu oleks võimalik peale väikest sanitaarremonti koheselt elama asuda. Hageja tutvus sel eesmärgil Pärnu linnas väga paljude elamute müügikuulutustega ja pakutavate elamute seisukorraga. 1.
  5. xx xx xxxx.a kinnisvaraportaalis www.kv.ee avaldatud Kinnistu müügikuulutusel (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 3) oli Xxxxx xx kinnistul asuva maja kohta esitatud järgmine informatsioon: “Müüa maja, Pärnumaa, xxxxx, xxxxxxx, 6 tuba, 2 korrust, kinnistu, valmis, ehitatud 1980, kogupind 240 m2, krunt 600 m2, köök 12 m2, sileplekk, puupliit, boiler, dušš, WC ja vann eraldi, ahjuküte, külmik, telefon, rõdu 12 m2, kamin, parkett, pakettaknad, mööbel, tööstusvool, TV, Pärnu laht meri 1000m, teed heas seisukorras, ümbruses eramud, 1 600 000 EEK, 6 666, 67 EEK/m
  6. Lisainfo: Müüa heas korras elamu hinnatud xxxxxxx xxxxxxxxx. Lähedal meri, bussipeatus, kauplused, gümnaasium. Majal uus katus, vahetatud veetorustik ja elektrijuhtmestik. Sobib ka kahele perele. Maja hind sisaldab mööblit. Kontakt: Edela Kinnisvara OÜ, 4436900, xxxxxxxx.” 1.
  7. Punktis 1.2 märgitud müügikuulutus oli avaldatud nii veebis kui paberkandjal korduvalt sama tekstiga ka juba enne xx xx xxxx.a. 1.
  8. Kuna hageja soov oli osta just heas seisukorras ja uue katusega elamut, võttis hageja ühendust kuulutuses märgitud telefoninumbril ja leppis kokku maja vaatamise. Hageja võttis maja vaatama kaasa ka J.L., maja näitas maakler M.V.. Teisel korral käis hageja maja vaatamas koos J.L. ja H.L., maja näitas L. K.. Kolmandal korral käis hageja maja vaatamas koos H.V.ga, kus maja näitasid R.K. ja L. K., kohal viibis ka K. K.. Kokkuvõtvalt vaatas hageja Kinnistul asuva elamu (30.11.2006 hagiavalduse Lisad 4 ja 5) üle kokku kolmel korral ning tegi ostuotsuse Kinnistu müügikuulutuses avaldatule ning müüjate kinnitustele tuginedes hoone siseviimistluse põhjal. Ühtegi lae- ega seinakonstruktsiooni hageja ei avanud ning katust üle ei vaadanud, kuna usaldas müügipakkumist, kus oli kirjas et maja on hea korras ja et majal on uus katus. Ka R.K. ning kostja L. K. kinnitasid, et maja on heas korras ja majale on paigaldatud uus katus. Hageja nägi majas teisel korrusel korstnajala kõrval küll laes kohta, millest võis järeldada, et katus on selle kohalt läbi lasknud, kuid kõik maja näidanud isikud, sh kostja L. K. kinnitasid hagejale temaga kaasasolnud isikute juuresolekul, et see oli ammu, mil katus läbi lasi ja see viga on kõrvaldatud, kuna majale on paigaldatud uus katus. Majadokumente hagejale kinnistu näitamise käigus ühelgi korral näha ei pakutud. 1.
  9. Kinnistu müügi vormistamise notaris organiseeris R.K.. 1.
  10. Hageja, L. K. ja K. K. sõlmisid 20.juulil 2006.a müügilepingu ja asjaõiguslepingu Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx kantud Pärnu linnas Xxxxx xx xx asuva kinnistu (edaspidi Kinnistu) omandamiseks, 4

(88)mis on tõestatud Pärnu notar A.K. poolt ja registreeritud notari ametitoimingute raamatus registrinumbri all (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 1, edaspidi Leping). 1.
  1. Nimetatud lepingu punkt 4.
  2. kohaselt L. K. avaldab nii enda nimel kui K. K.’e volitatud esindajana, et: tema volitused on kehtivad, neid ei ole esindatava poolt tagasi võetud ja tema on õigustatud käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel (p 4.1.1), kinnistu on hoonestatud, sellel asuvad elamu ja kasvuhoone (p 4.1.2), […] elamu juurde kuuluvad tehnosüsteemid on töökorras ja elamus ei ole mingeid müüjatele teadaolevaid varjatuid puudusi, millest nemad ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata kinnistu ülevaatuse teostamisel ja nemad ei ole kinnistul asuvates ehitistes teinud projektiväliseid juurde- või ümberehitusi (p 4.1.7). Sama lepingu punkt 4.2 kohaselt Ostja avaldab, et: tema on tutvunud kinnistusregistri väljavõttega, katastriüksuse plaaniga ja on teadlik kinnistu suurusest, piiridest ja õiguslikust seisundist (p 4.2.1), tema on teadlik kinnistul asuvate ehitiste olemusest, suurusest, paiknemisest kinnistul ning ehitise ehituslikust ja tehnilisest lahendusest, viimistluslikust seisundist (p 4.2.2), tema on tutvunud kinnistul asuvate ehitistega seotud dokumentatsiooniga ja ehitiste ehitus-tehnilise seisundi ning viimistlusega, kasutamata selleks vastaval alal eriteadmisi omavate isikute abi (p 4.2.3), tema ostab kinnistu, tuginedes müüjate poolt väljastatud informatsioonile kinnistu kohta ning müüjate poolt käesolevas lepingus tehtud avaldustele ja ostab kinnistu teadmises, et selle seisund ei ole halvenenud võrreldes enne käesoleva lepingu sõlmimist teostatud kinnistu ülevaatusega ja et kinnistul ei ole varjatuid puudusi ja et kinnistuga ei ole seotud kolmandate isikute õigusi (p 4.2.4). Lepingu punktis 5.1 oli märgitud, et Kinnistu müüakse müüjate poolt ostjale 1 600 000 (ühe miljoni kuuesaja tuhande) krooni eest, millise summa kohustub ostja kandma müüjate soovil L. K.’u arveldusarvele nr xxx. Lepingu punkt 6.
  3. kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et müüjad vabastavad kinnistu ja annavad selle ostja otsesesse valdusse üle hiljemalt 01.08.20016 1.
  4. Lepingus märgitud punkt 4.2.
  5. märgitud dokumentidega tutvus hageja Notari juuresolekul ca 5-10 minuti jooksul põgusalt ning tagastas need peale vaatamist kostja L. K.le. 1.
  6. Xxxxx xx soetamiseks sõlmis Hageja AS-iga SEB Ühispank 20.juulil 2006.a laenulepingu nr L060029346 (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 2, edaspidi Laenuleping), mille alusel Hageja võttis Kinnistu omandamiseks ja sanitaarremondiks laenu kokku 1 690 000 krooni, millest 1 600 000 krooni kanti Lepingus märgitud L. K. kontole. Laenu tagamiseks seati hüpoteek nimetatud kinnistule. 1.
  7. Kinnistu üleandmine hagejale toimus 01.08.
  8. Valduse andsid hagejale üle kostja L. K. ja R.K.. Kinnistu üleandmisel anti hagejale üle majaga seotud dokumentatsioon ning kostja L. K. vastas ka hageja küsimusele kasvuhoone kohta, et müügilepingus märgitud kasvuhoone on tegelikkuses aastaid tagasi lammutatud. Ei kostja ega ka R.K. ei maininud hagejale, et lammutatud kasvuhoone pind oli arvestatud väljareklaamitud maja üldpinna hulka müügikuulutuses. 1.
  9. Vahetult peale Xxxxx xx kinnistu valduse saamist ilmnes, et kostjad on müügilepingut oluliselt rikkunud, sest järk-järgult ilmnesid ostetud elamul puudused, milliste olemasolust ei olnud hagejat Lepingu sõlmimise eelsetel läbirääkimistel teavitatud ja/või mille olemasolu müügilepingus kostjate poolt eitati. Kokkuvõtvalt ilmnes, et ostetud elamu on selliste puudustega, millised takistavad elamusse elama asumist ja seda sihipäraselt kasutamast ilma suuremahuliste renoveerimistööde teostamiseta.
  10. Hagi õiguslik põhistus 2.
  11. Müügiobjekti lepingutingimustele mittevastavus 2.1.
  12. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 5

(88)Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Seega sätestab nimetatud norm müüja kohustuse anda ostjal üle lepingutingimustele vastav müügiobjekt. 2.1.2.

217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: (

  1. i)asjal ei ole kokkulepitud omadusi; (
  2. ii)kokkuleppe puudumisel asjaomaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; (
  3. i)asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; (
  4. ii)kolmandal isikul on asja suhtes nõue või õigus, mida ta võib esitada; (iii) vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilitamiseks ja kaitseks vajalikul viisil; (
  5. iv)tarbijalemüügi puhul ei ole seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel; (
  6. v)vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil (
  7. vi)tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. 2.1.3.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. 2.1.4. Tallinna Ringkonnakohtu xx xx xxxx otsuses tsiviilasjas nr 2-06-36362 on kohus punktis 15 märkinud järgmist: Lepingutingimustele mittevastavusena tuleb käsitleda ka väljalubatud omaduste puudumist (

§ 217lg 2 p 19.

Seejuures tuleb üldjuhul muuhulgas arvestada ka müügikuulutuses avaldatut. 2.1.

  1. Hageja tugines Xxxxx xx ostuotsuse tegemisel (30.11.2006 hagiavalduse lisas 3) reklaamile ning kostjate kinnitustele ostetava maja omaduste vastavusest müügikuulutuses märgitule (käesoleva hagiavalduse terviktekstis punkt 1.3.) ning Lepingu punktidele 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.7 (30.11.2006 hagiavalduse lisas 1). 2.
  2. Ostetud elamu puuduste järkjärguline avastamine ja kostjatele puudustest teavitamise kronoloogia: 2.2.
  3. Peale
  4. ja 3 augustil 2006.a toimunud vihmasadusid maja olukorraga tutvuma minnes s.o. 5.augustil 2006.a avastas hageja, et teise korruse rõdu kõrval olevas toas (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 5- elamu põhiplaanil ruum nr 19) on laes läbijooksud. Toas oli põrandakate märg ning laeplaadid paisunud. Ülevaatuse käigus katusel selgus, et katuseplekk on valesti paigaldatud ning et katus laseb korstna juurest läbi ilmselt juba pikemat aega (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 29). Nimetatud puuduse esmaseks parandamiseks ostis hageja ostis hageja vajamineva tihendi hinnaga 315,54 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 6). 2.2.
  5. Hageja alustas elamu sanitaarremondiga 8.augustil 2006a ning lasi ehitajatel köögi kõrval asuva toa seintelt ja laest eemaldada kõik viimistlusmaterjalid. Nimetatud töö käigus selgus, et elamus toimunud põlengu tõttu on toa (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisa 56

(88)elamu põhiplaanil ruum nr 13) lagi ja seinakonstruktsioon söestunud. Samal päeval lasi hageja eemaldada teise korruse rõduga piirneva toa (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisa 5elamu põhiplaanil ruum nr 13) lae siseplaadid ning selgus, et ka teisel korrusel asuva rõduga piirneva toa välissein ja lagi on põlenud. 2.2.3. Hageja teatas samal päeval telefoni teel nimetatud asjaoludest hagejale Kinnistu vahendanud ja end maaklerina esitlenud R.K.le (T xxxxxxxx), kuna R.K. oli isikuks, kelle kaudu käis kogu suhtlus müügilepingu sõlmimise eelselt. R.K. ütles telefonikõnes, et ei tea, kuidas saada kontakti müüjatega, kuid lubas siiski teha jõupingutusi kostjatega ühenduse saamiseks ja sama päeva jooksul välja selgitada, millal on põleng toimunud. Kuna päeva jooksul R.K. hagejaga ühendust ei võtnud, helistas hageja uuesti R.K.le, kes lubas siis järgmiseks päevaks, s.o 9.augustiks 2006.a, anda selgitused ilmnenud puuduste kohta. Telefonikõnede toimumist ja maksumust tõendab AS EMT kõnede eristus perioodil 1.-31. august 2006.a (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 7). 2.2.4. Tulenevalt asjaolust, et hagejal puudusid müüjate uute elukohtade aadressid, saatis hageja 9.augustil 2006..a e-kirja avastatud puuduste kohta hagejale Kinnistu vahendanud OÜ Edela Kinnisvara juhataja R.K. elektronposti aadressile xxx (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 8). E-kirjas teavitas hageja järgmistest elamus avastatud varjatud puudustest: (vii) Köögi kõrval olevas läbi köögi käidavas toas tapeedi alt välja tulnud söestunud seinad ja lagi, millest nähtub, et majas on olnud tulekahju. Puudust on püütud varjata seinale pealelöödud papi (papi peale löödud ajalehed aastaarvuga 2003) ja tapeediga ning uue Glaskek plastaknaga. (viii) Üleval rõdu taga olevate tubade ümber korstna laelauad on täielikult mädanenud, s.t. maja lagi tänavapoolse korstna ümbert on juba pikka aega läbi jooksnud. Puudust on püütud varjata nii laeplaatidega, mis on üle värvitud kui ka seintele pandud pestava tapeediga, mis on mitmel korral ülevärvitud. (
  1. ix)Teisel korrusel asuva rõduga piirneva toa välissein ja lagi on põlenud. Puudust on püütud varjata peale pandud papi ja tapeediga, mis on üle värvitud. Kirjas teavitas hageja samuti, et on pöördunud ehitusekspertiisi läbiviimiseks ehitusekspert A.K. poole ning palus R.K.l koos kostjatega ilmuda 10.augustil 2006. a kell 15.30 ekspertiisi teostamiseks vajalike asjaolude fikseerimiseks aadressile Xxxxx xx. 2.2.5. 9.augustil 2006.a toimus Xxxxx xx xx majas hageja ning R.K. ja kostja K. K. kohtumine. Kohtumisel andsid R.K. ja K. K. vastuolulisi selgitusi avastatud puuduste kohta. Ühelt poolt väitsid R.K. ja K. K., et ei R.K. ega ka kostjad, ei olnud lepingu sõlmimise eelselt puudustest teadlikud. Teisalt väitsid mõlemad, et kui hageja oleks tulekahju kohta küsinud, oleks vastav informatsioon talle ka avaldatud. Teadet avastatud puuduste kohta ning kutset ehitusekspertiisiks vajalike asjaolude fikseerimiseks, keeldusid R.K. ja K. K. vastu võtmast. Asjaolu, et taoline kohtumine aset leidis kinnitab juhuslikult naabermaja (xxxxx
  2. xx)vaatama tulnud ning seetõttu hageja, R.K. ning K. K. sõnavahetust ja ka R.K. lahkumist näinud isikA.K. (H.T. teadis ja tundis R.K.t), omakäeliselt sellel e-kirja väljatrükil, mida hageja üritas R.K.le ja kostjale üle anda (30.11.2006 hagiavalduse Lisad 8 ja 9). 2.2.6. Pärast R.K. ja K. K. poolset teate vastvõtmisest keeldumist, saatis hageja täiendavalt 9.augustil 2006. a teate ekspertiisiks vajalike asjaolude tuvastamise kohta OÜ Edela Kinnisvara juhataja R.K. meiliaadressile (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 9). Hageja kordas teadet e-kirja teel 10.augustil 2006.a (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 10). 2.2.7. Täiendavalt teavitas hageja 9. augustil 2006.a L. K.t 10.augustil 2006.a toimuvast ehitusekspertiisi teostamiseks vajalikust maja ülevaatusest telefoni teel ning lühisõnumiga L. K. mobiiltelefoni numbrile xxxxxxxx. Sama teate edastas hageja 9. augustil 2006.a ka 7
(88)lühisõnumiga R.K. kasutuses olevale mobiiltelefoni numbrile xxxxxxxx. K. K.le ei olnud hagejal võimalik vastavat teadet edastada, kuna tal puudusid K. K. kontaktandmed. Nimetatud asjaolusid ja nendega seotud kulusid tõendab AS EMT kõnede eristus perioodil 1.-31.august 2006.a (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 11). 2.2.8. Vaatamata korduvatele teavitamistele, ekspertiisi teostamiseks vajalikule hoone ülevaatusele 10.augustil 2006 ei ilmunud kumbki kostja ega ka R.K.. Hageja helistas kell 15:45 R.K. numbril xxxxxxxx ning küsis, kas L. K., K. K. ja R.K. saabuvad maja ülevaatuse juurde, mille peale vastas R.K., et tema kohale tulema ei hakka ning et L. K. on arsti juures ja et ta ei tea, kus asub K. K. ja miks ta pole vaatluse juurde ilmunud. Kell 16:16 helistas hageja kostja L. K. telefoni numbril xxxxxxxx, kuid nimetatud telefon oli võrgust välja lülitatud. Vaatluse käik vastavalt päevakorrapunktidele on fikseeritud ehituse töökoosoleku protokollis nr 0005496 (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 11). 10.08.2006 ehitustöökoosoleku protokollis on kirja pandud OÜ Covenant ehitusekspert A.K. poolt tuvastatud vaatluse tulemused järgmiselt: (
  1. i)Xxxxx xx esimese ja teise korruse plaanilahendused ei vasta hoone projektile, mis on kinnitatud 17.sept 1969 nr 2870: - hoonele on paigaldatud plekk-katus ilma vastava projektita; - seinte ja ukseavade asukohti on muudetud. (
  2. ii)Hoone välislahendus (projektis vaated A, B, C ja D) erineb oluliselt projektijärgsetest lahendustest (tuulekastide kuju on muudetud, vaatel C on projektis ettenähtud avatud rõdu aga tegelikult on see akendega suletud. Akende jaotus ei vasta projektile. Peaukse kõrval sein projektist puudub ( p 4.1). (iii) Köögitaguse toa lagi ei olnud sirge. Omanik on tellinud selle puuduse kõrvaldamiseks ehitustööd. Lae konstruktsiooni avamisel selgus, et laualauad ja osaliselt ka seinalauad on söestunud. Kuna laekonstruktsiooni ei ole avatud köögis ja teistes tubades, ei ole võimalik hinnata põlengukahjustuste kogusuurust (p 4.2). (
  3. iv)Ajavahemikul 02.08.2006- 03.08.2006 toimunud vihmasaju tagajärjel on toimunud katuse läbijooks teise korruse nurgatoas. Laekonstruktsiooni avamisel selgus, et laelaudis on osaliselt pehkinud. Läbijooksude kahjustuste hindamiseks on vajalik konstruktsioon täielikult avada. Katuse ülevaatusel selgus, et katuseplekk on paigaldatud valesti (pleki ülekate liiga väike, liitumised seina parapeti ja korstnatega ei vasta ehitusnormidele. Sisuliselt tuleb kogu katusekate asendada uuega. Teise korruse niiskuskahjustuste uurimisel avastati söestunud seinakonstruktsioon ka vaade B poolses seinas. (
  4. v)Hoone ülevaatuse käigus selgusid olulised väliskrohvi kahjustused (vaade B seinal). (
  5. vi)Kinnistul ei asu kasvuhoonet, millele on viidatud Lepingu punktis 4.1.2 ning mis on kantud riiklikkusse ehitisregistrisse. (vii) Eksperdi hinnangul on põlengu ja katuse läbijooksu kahjustuste hindamiseks vajalik konstruktsioonide täielik avamine. Nimetatud protokolli lisadeks on esimese ja teise korruse põhiplaani joonised, millel on märgistatud konstruktsiooni avamise kohad (ehitustöökoosoleku protokolli lisa 1, lisa 2). Protokolli juurde kuuluvad digitaalselt tehtud fotod. 2.2.9. Seonduvalt ehituseksperdi poolt tuvastatud puudustega sellest, et hoone ei vasta ehitusprojektile, tellis hageja päev peale ehituseksperdi käiku, hoone siseruumide mõõdistamise FIE M.L.ilt. Mõõdistustulemused andis mõõdistaja hagejale üle 08.09.2006 mõõdistusprojekti näol (tl 169 jj). Nimetatud mõõdistus projektist nähtub, et: - olemaolev elamu on ehitatud 1975-ndal aastal; - käesolevaks ajaks on elamus teostatud mõningaid ümberehitusi: keldrikorrusel on lammutatud osa vaheseinu. Elamu põhikorrusel on saunaruumis likvideeritud saunaahi ja ehitatud dušhinurk, kuivkäimla on esitatud vesiklosetiks. Elamu teisel korrusel on 8
(88)pesukuivatusruum kasutusel toana, tubade „19“ ja „20“ vaheline vahesein on osaliselt lammutatud, tubade „17 ja 19“ vaheseinas ukseava kinni ehitatud; - suletud netopind kokku 226, 0 m2. 2.2.10. Kuna seni avastatud puudused andsid aluse arvata, et ostetud majas on toimunud ulatuslik tulekahju, mille tekkepõhjused olid teadmata, kuid seni avastatu süvendas hageja kahtlust, et tulekahju võis olla alguse saanud küttekolletest, millise puudused ei pruugi olla kõrvaldatud ning kuivõrd ilmnes, et majas teisel korrusel oleva ahju sisemuses oli alla kukkunud ka suur hulk kive, pidas hageja vajalikuks hinnata lasta ka hoone üldist tuleohutuslikku seisundit. 14.augustil 2006.a teostas Lääne- Eesti Päästekeskus Xxxxx xx xx elamus ülevaatuse, mille käigus fikseeriti objekti tuleohutusalane olukord ja tuvastati mitmed puudused (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 12). 14.08.2006 teostatud paikvaatluse protokollis nr 164 on märgitud vaatluse käigus Lääne-Eesti Päästeameti tuleohutusbüroo juhtivinspektor Indrek L. poolt tuvastatud puudused: (
  1. i)Esimese korruse viimalõõr pragunenud siibri juurest ja lae puitkonstruktsioonid asetsevad osaliselt ahju kohal ning asetsevad osaliselt lähemal kui 10 cm. Koridori osas on välisplekk vigastatud koldeukse juures (kaks auku). (
  2. ii)Kaminal puudub koldeava ees katteplekk ja tahma puhastusluugi ning siibri juures nähtavad tahmajäljed (siibri juures ka poti vuugi kohal). (iii)Pliidi koldeava ees puudub katteplekk. Siibri kinnitus deformeerunud (liigub ja näha tahm). Pliidi soojamüüris tahmapuhastusluugid deformeerunud (tulevad välja koos peradega). (
  3. iv)Teise korruse ahi deformeerunud (kivid seest lahti). Teisel korrusel ahjude korstna laest läbiviigul põlevmaterjalid vastu korstnat. Rõdupoolses toas ei ole võimalik tuvastada ahjupealset materjali (kaetud kipsplaadiga). Puudub korstnate jälgimise võimalus pööningute osas. 2.2.11. Tulenevalt majas avastatud puudustest oli seisuga 15.08.2006 ka ilmne, et Xxxxx xx asuva kinnistu tegelik turuväärtus võib olla oluliselt väiksem, kui seda oli 17.juuni 2006.müügikuulutuse järgi arvesse võetud hüpoteegipidaja SEB panga poolt. Kuna hagejal oli laenulepingu kohaselt kohustus teatada pangale kõikidest sündmustest, mis muudavad laenu saamiseks panditud vara turuväärtust (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisa 2- laenulepingu punkt 17.1 d ja e sõnastuses: Laenusaaja kohustub teatama viivitamatult muudest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua Laenusaaja maksevõime halvenemise või tagatise väärtuse vähenemise ja esitama Pangale Panga määratud tähtajaks hindamisakti, mille on koostanud Panga aktsepteeritud hindaja või muu dokumendi Lepingu täitmise tagatis(t)e või muu asjaolu kohta), tellis hageja AS-lt Pindi Kinnisvara ka objekti turuväärtuse hindamise. Nimetatud hindamise tulemused on fikseeritud sealse hindaja maakler S.S. poolt seisuga 15.08.2006 avastatud puuduste järgselt eksperthinnangus nr 060815-13130-401 (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisa nr 48) lühidalt alljärgnevalt: (
  4. i)Kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, mille koosseisu kuulub 600m2 suurusel maatükil asuv 1975.aastal ehitatud 225,1 m2 suletud netopinnaga halvas seisukorras eramu turuväärtuseks on 1 300 000 krooni ehk 5775 kr / eramu m2 kohta. (
  5. ii)Hoone konstruktsioonid on halvas seisukorras. (iii) Remonttööde käigus on ilmnenud põleng 1.korruse ühes toas ja 2.korruse ühes toas. Samuti on ilmnenud katuse läbijooks 2.korruse 1 toas. Antud puudused on kirjeldatud täpsemalt Ehitusekspert A.K. (MTR EE K000282) koostatud ehituse töökoosoleku protokollis nr 0005496. Kogu kahjustuste hindamiseks on vajalik konstruktsioonide täiendav avamine. Koostatud on Lääne-Eesti Päästekeskuse juhtivinspektor I.L. poolt paikvaatluse protokoll nr 164, millest ilmnevad küttekollete puudused. (
  6. iv)Hinnatava eramu siseviimistlus on halvas seisukorras. Kuna on vajalik kahjustuste määramiseks täiendav konstruktsioonide avamine, siis tuleb osaliselt siseviimistlus lammutada ning uuesti taastada. (
  7. v)Objekt vajab kapitaalremonti 1.korrusel, 2.korrusel ja katusetöödel. 9
(88)Nimetatud hindamisakt sisaldab ka fotosid seisuga 15.08.2006 avatud hoone siseviimistluslikust osast. Toimiku I kd tl 240 pöördel on tehtud fotod elamust järgmiselt: - Ülevalt alla vasakul teine foto hoone otsevaates- nähtav kinniehitatud rõdu ja et majal on katus lammutamata (elamu põhiplaanil tuba 22, mille taga asuvad toad nr 21, 20 ja 19) ; - Ülevalt alla vasakult kolmas hoone külgvaates- nähtavad krohvikahjustused maja sellel osal, mis oli kunagi ühendatud kasvuhoonega ja et majal on katus lammutamata (elamu põhiplaani vaade tubade 14 ja 10.A suunal); - Ülevalt alla paremalt teine foto- nähtav maja tagantvaates, sh nimetatud ajaks avastatud põlenguga toa aken (elamu põhiplaani vaade tubade 14 ja 13 suunal) ja et majal on katus lammutamata; - Ülevalt alla paremalt kolmas foto- nähtav köögitaguse toa kõrval olev põlenud sein ja lagi, mis tuli välja hoone sanitaarremondi käigus viimistluskihtide eemaldamisel (elamu põhiplaani vaade tuba 13 suunaga tuba vastu 14 seina). Toimiku I kd tl 241 on tehtud fotod elamust järgmiselt: - Ülevalt vasakult alla esimene foto- nähtav köögitaguse põlenud toa sein koos plastikaknaga, mis on paigaldatud põlenud seina sisse (põhiplaani vaade tuba 13 vastu tuba 14 seina nurka ja aia suunas); - Ülevalt vasakult alla teine foto- nähtav elamu 2.korruse tuba vaatega xxxxx tänava poole, kus on asutud eemaldatud siseviimistluskihte (põhiplaani tuba 21 suunaga verandale tuba nr 22); - Ülevalt vasakult alla kolmas foto- nähtav elamu 2.korruse toa lagi peame siseviimistluse eemaldamist läbijooksu kohalt kust on näha ka pehkinud laelaudis (elamu põhiplaani tuba nr 19); - Ülevalt paremalt alla esimene foto- nähtav suunaga aia poole vaade elamu 1.korrusel olevasse elutuppa, nähtav on ostmise järgne siseviimistluslik seisukord lagedel ja seintel- s.o et paigaldatud on kaasaegsed viimistlusmaterjalid, mis on selleks hetkeks veel eemaldamata ning mistõttu ei ole nende all olnud konstruktsioonide olukord veel nähtav (elamu põhiplaani tuba nr 14); - Ülevalt paremalt alla teine foto- pildistatud 2.korrusel suunaga aia suunas, nähtav siseviimistluse esmase eemaldamise järgselt avastatud põlengukahjustustega laenurk, mis on vastu katuselaudist (elamu põhiplaani tuba 21 suunaga esik nr 15 suunal); - Ülevalt paremalt alla kolmas foto- pildistatud 2.korrusel suunaga paralleelselt xxxxx tn-ga suunaga Xxxxx xx poole, nähtav projektis olnud kuid lammutatud seinaava, nähtavad tapeedi alt välja tulnud kipsplaadid, mis olid paigaldatud vastu pehkinud laelaudist (elamu põhiplaani nr 19 toast pildistatud tuba nr 21 suunal, tuba nr 20 ja tuba nr 21 vahel on kipsplaadid). Käesolevas punktis nimetatud eksperthinnangule lisaks on AS Pindi Kinnisvara koostanud ka elamu kõikide puuduste kaardistamise järgselt koostatud eksperthinnangu, mis on esitatud Pärnu Maakohtule peale 30.11.2006 hagiavalduse esitamist. 2.2.12. Hageja saatis kostjatele teated Lepingu alusel müüdud elamu lepingutingimustele mittevastavusest 23.augustil 2006.a (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisad 13-14). Postisaadetise väljastusteatest nähtub, et kiri on L. K.le isiklikult allkirja vastu väljastatud 24.08.2006 (30.11.2006 hagiavalduse lisa 15) ja K. K.le 05.09.2006 (30.11.2006 hagiavalduse lisa 16). Kirjade saatmisega seotud kulutusi tõendab AS Eesti Post 23.08.2006 kviitung nr 332116 (30.11.2006 hagiavalduse lisa 15). 2.2.13. Kuna Lääne- Eesti Päästeameti poolt soovitati küttekollete osas lõpliku tuleohutushinnangu saamiseks pöörduda Päästeameti poolt tunnustatud MTÜ Pärnu Tuletõrjeühingu poole, tellis hageja ka sealt eksperthinnangu. MTÜ Pärnu Tuletõrjeühingu 10
(88)korstnapühkija E.L. poolt 26.augustil 2006.a teostatud kütteseadmete puhastustööde käigus on tuvastatud puudused, mis on fikseeritud sama kuupäeva kirjalikus ettepanekus: (
  1. i)Teine korrus: plekkahi deformeerunud (kivid seest lahti). (
  2. ii)Esimene korrus: plekkahi segu kivide vahelt pudenenud, osa lahtisi. Viimalõõr pragunenud. Pliidi soojamüüri luugid välja vahetada (uued). Koldeava ees puudub plekk. Käesolevas punktis nimetatud asjaolud on tõendatud dokumentaalselt (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisaga 17). 2.2.14. Hageja teavitas elamu lepingutingimustele mittevastavusest kostjaid 30.augustil 2006 (30.11.2006 hagiavalduse Lisad 18-19). Postisaadetise väljastusteadetest nähtub, et kiri on L. K.le isiklikult allkirja vastu väljastatud 1.septembril 2006 (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 20) ja K. K.le 5.septembril 2006 (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 21). Kirjade saatmist ja sellega seotud kulutusi tõendab AS Eesti Post 30.augusti 2006.a kviitung 334447 (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 22). 2.2.15. Hageja teavitas kostjaid ka 1.septembri 2006 kirjaga sellest, et 4.septembril 2006 kell 15.00 toimub ehitusekspert A.K. poolt Lepingu objektiks oleva elamu varjatud hindamiseks vajalike asjaolude täiendav fikseerimine (30.11.2006 hagiavalduse Lisad 23-24). Postisaadetise väljavõttest nähtub, et kiri on L. K.le isiklikult allkirja vastu väljastatud 4.septembril 2006 (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 25) ja K. K.le 5. septembril 2006.a (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 26). 2.2.16. 04.09.2006 toimus Xxxxx xx elamu osas teine ekspertiisiks vajalike asjaolude kaardistamine OÜ Covenant ehistusekspert A.K. poolt. Vaatluse juurde olid kutsutud ka kostjad ja R.K.. Kell 15.12 helistas hageja L. K. numbril xxxxxxxx, telefonile vastas L. K. kes teatas, et ei saa ekspertiisi juurde tulla seonduvalt halva tervisliku olukorraga. L. K. sõnade kohaselt ei saa vaatluse juurde tulla ka K. K.. L. K. ei osanud öelda kas või miks ei ole R.K. neile esindajat ekspertiisi juurde leidnud. Järgnevalt helistas hageja R.K. tel nr xxxxxxxx, R.K. telefonile ei vastanud. Vaatlust otsustati alustada vastavalt päevakorrapunktidele, mis on fikseeritud 04.09.2006 protokollis nr 0022201. Ekspert A.K. poolt 4.septembril 2006.a siseviimistluse ja katusekonstruktsioonide eemaldamise ja avamise järgselt teostatud ehitise ülevaatuse käigus tuvastatud puudused on fikseeritud ehituse töökoosoleku protokollis nr 0022201 järgnevalt: (
  3. i)Katuse ja lae kandekonstruktsioonide ülevaatuse tulemused on esitatud protokolli lisades 1 ja 2 (elamu põhiplaan, II korruse plaan). Nendel plaanidel on rohelise värviga tähistatud tugeva seenkahjustuse piirkonnad (kuni puidu täieliku hävimiseni). Konstruktsioonide taastamisel peab arvestama, et seenkahjustuse avastamise kohtadest võib puit olla nakatunud kuni 5 m raadiuses. Nimetatud lisades 1 ja 2 on punasega viirutatud alaga tähistatud suurte tulekahjustustega kandekonstruktsioonide piirkonnad. Arvestades, et tulekahjustusega alad kattuvad osaliselt seenkahjustuse piirkondadega, on vajalik need asendada. (
  4. ii)Viimistluskihtidest puhastatud lagede seisukord. Ülevaatuse hetkel olid avatud ruumid vastavalt elamu põhiplaanile (lisa 1) nr 14, 13, 12, 10A, 10B, ning II korruse plaanil (lisa 2) ruumid nr 21, 20, 19, 17, 15. Niiskuskahjustuste kohad (seenkahjustus) ühtivad protokolli punktis 4.1 lisa 1 ja 2 märgitud piirkondadega. Tugevad tulekahjustused avastatud elamu põhiplaanil (lisa 1) tubades nr 12, 10A ja osaliselt 10B ning II korruse plaanil (lisa 2) oaliselt nr 17, 21. Ruum nr 14 korstna ja ahju piirkond. (iii) viimistluskihtidest puhastatud seinte seisukord. Ülevaatuse hetkel olid avatud seinad samades ruumides, millele on viidatud protokolli punktis 4.2.1. Tugevad tulekahjustused seintes olid tuba nr 13, nr 12, sh akende ümbrus, 10B seintes (seinapostid), tuba nr 17 koridoriga piirnevas seinas (sh ukse kõrval olevad postid), tuba nr 21 ühtlaselt söestunud lagi (nr 12 ruum), köögi välissein (nr 12 ruum), ruum nr 13 vastu välisseina. (
  5. iv)Eksperdi arvamuse kohaselt peab tellija koheselt alustama läbirääkimisi ehitusfirmadega leidmaks soodsaid hinnapakkumisi kahjustatud konstruktsioonide eemaldamiseks ja uute 11
(88)konstruktsioonide paigaldamiseks. Kuna antud hetkel on katusekonstruktsioonid avatud, on praktiliselt võimatu kaitsta säilinud konstruktsioone võimalike sademete kahjustuste eest. Nimetatud protokolli juurde on lisatud koopiad elamu asendiplaanidest, mis on viirutatud niiskuskahjustuste ja tulekahjustuste osas (lisad 1, ja 2) ning vaatluse käigus tehtud digitaalselt tehtud fotod. 2.2.
  1. 13.09.2006 sai hageja L. K. poolt allkirjastatud vastuse teatele asja lepingutingimustele mittevastavusest (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisa 28). Teates avaldas L. K., et hoone võõrandati hagejale just sellises olukorras milline see oli asjaõiguslepingule eelnevalt ning L. K. ei ole müüjana varjanud ühtegi puudust, millest oleks teadlik, mistõttu ei ole L. K. ega tema perekonna kaasamine ehitise spetsialisti ülevaatustesse asjakohane. 2.2.
  2. Kuivõrd L. K. avaldas 11.09.2006 kirjaga selgesõnalist tahet mitte osaleda ehitusekspertiisis, ei hakanud hageja 24.09.2006 ülevaatuse eelselt ei kostjatega ega ka R.K.ga enam selleks otstarbeks ühendust võtma. Ekspert A.K. poolt 24.septembril 2006.a teostatud ehitise ülevaatuse käigus tuvastatud puudused on fikseeritud ehituse töökoosoleku protokollis nr 0022202 järgmiselt: (i) Kahekordse osa esimese korruse laekonstruktsioonide seisukorra hindamine. Ülevaatuse hetkeks olid avatud järgmiste ruumide laekonstruktsioonid (vt lisa 1 elamu põhiplaani): ruum nr 6, 8, 9, 3 4,
  3. Ruum nr 7 (WC) laekonstruktsioon ei ole avatud. Ruumide nr 1, 2 ja 5 laekonstruktsiooniks on monoliitne raudbetoonplaat. Ülevaatuse käigus selgus, et hoones varasemalt toimunud tulekahju käigus on saanud tõsiseid tulekahjustusi ruumide nr 3, 4, 8 ja 9 laekonstruktsioonid. Nimetatud ruumide kandetalad on söestunud suures ulatuses. Nimetatud ruumide kattelaudis (II korruse põranda aluskiht) on söestunud suures ulatuses. Ruumi nr 6 tulekahjustused on vähem ulatuslikumad, ruumide 5, 1 ja 2 (raudbetoonplaat) tulekahjustusi visuaalsel vaatluses ei täheldatud. Eksperdi arvates ei ole tulekahjujärgselt laekonstruktsioonide tugevdamist läbi viidud kvalifitseeritud ehitusettevõtja poolt. Eksperdi arvates ei ole nimetatud ruumide laekonstruktsioonid otseselt avariiohtlikus seisukorras. (ii)Arvestades hoones toimuvaid suuremahulisi kandevkonstruktsioonide asendamise ja tugevdamisega seotud töid on otstarbekas (arvestades nimetatud tööde mahtu) need konstruktsioonid pädeva ehitusettevõtja poolt asendada. Nimetatud protokolli juurde on lisatud koopiad elamu asendiplaanidest, mis on viirutatud niiskuskahjustuste ja tulekahjustuste osas (lisad 1, ja 2) ning vaatluse käigus tehtud digitaalselt tehtud fotod. 2.2.
  4. Kolmanda teate asja lepingutingimustele mittevastavuste kohta, mis avastati täiendava ekspertiisi käigus, esitas hageja kostjatele 31.oktoobril 2006.a (30.11.2006 hagiavalduse lisad 34-35). 2.2.
  5. OÜ Covenant ekspert A.K. koostas oktoobris 2006.a hinnangu Xxxxx xx xx elamu eeldavate ehituskulude kohta protsentuaalselt koos kulukoefitsiendiga kandevkonstruktsioonide asendamise vajadust silmas pidades, mida hageja peab kandma seoses elamul esinevate puuduste parandamisega (30.11.2006 hagiavalduse lisa 36). Nimetatud hinnangu koostamisel on arvestatud varasemalt koostatud ehituse töökoosoleku protokollides (10.08.2006 nr 0005496, 04.09.2006 nr 0022201 ja 24.09.2006 nr 0022202) kajastatut. Hinnangu kohaselt Xxxxx xx elamu tule- ja veekahjustustest tingitud ehitustööde protsentuaalne osakaal ehituskulude üldmaksumusest moodustab 40,9% ning lisaks tuleb ehituskulude üldmaksumusel arvestamisel rakendada üleminekuks uusehitise hinnatasemelt hoone remondi hinnatasemele tööde iseloomust (remont, renoveerimine) tulenevat tegurit k= 1,12 kuna remondi- ja renoveerimistööd on keerukamad ja aeganõudvamad võrreldes uusehitusega. 12
(88)2.3.Müügilepingu rikkumine ning ostetud elamu puudused kokkuvõtvalt 2.3.
  1. Hageja on käesoleva hagiavalduse tervikteksti punktidele (käesoleva avalduse punktis 1.
  2. on märgitud müüdud elamu kohta avaldatud teave ning punktis nr 1.4., 1.6 1.7 ja 1.10 on märgitud müüjate kinnitused, punktides 2.2.1- 2.2.20 on kaardistatud puudused ja sellest tulenevalt ka Lepingu objekti tegelik seisukord) tuginedes seisukohal, et kostjad on rikkunud Lepingus ja Lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus Lepinguobjekti kohta antud kinnitusi ja kohustust üle anda Lepingutingimustele vastav elamu. 2.3.
  3. 30.11.2006 esitatud hagiavalduse juurde lisatud tõenditega on tõendatud, et Xxxxx xx elamul on avastatud järgmised varjatud puudused, millest kostjad hagejat enne müügitehingut ei teavitanud. Hageja on lisaks 30.11.2006 esitatud hagiavaldusele, ka Pärnu Maakohtus 13.01.2010 toimunud istungil tsiviilasjas nr 2- 06-36362 vande all antud seletustes, 29.03.2012 toimunud kohtuistungil suulises vormis ning ka 16.04.2012 kirjalikes seisukohtades selgitanud, milles seisnesid ostetud elamu puudused, millega hageja rahul ei olnud ja mis takistasid elamut kasutamast sihtotstarbeliselt ning millised kokkuvõtvalt seisnesid alljärgnevas: 2.3.2.
  4. Ostetud elamul puudus väljareklaamitud uus katus ning olemaolev katusekattematerjal (lisaks sellele, et hagejale müüdud elamul puudus uus katus, mis oli hageja põhiliseks ostuotsuse aluseks, oli vanale katusekattele paigaldatud katuseplekk, mida ei näinud ette ehitusprojekt, aiapoolse majaosale 1995.aasta paiku ning elamu kahekordsele osale 2000.aasta paiku1) katusepleki näol oli paigaldatud 1980.aasta jaanuarikuus toimunud tulekahjus suuri põlengu- ja veekahjustusi saanud ning osaliselt toestatud pigiga katusekonstruktsiooni peale ilma projektita ning ehitustehnilisi norme järgimata
  5. Nimetatud asjaolud kogumis on tõendatud ka tsiviilasjas nr 2-06-36362 kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise protokollidega, hageja poolt esitatud täiendavate tõenditega kriminaalasjas kahtlustatavate ja tunnistajate ütlustega. Nimetatud asjaoludest tulenevalt oli katus ilmselt pikka aega ka läbi jooksnud, mille tagajärjel omakorda olid niigi halvas seisundis katusekonstruktsioonid kohati pehkinud ja seenetanud. Arvestades lamekatuse ehitustehnilist lahendust (kaldenurk minimaalne) ja üldist kandevõimet (talvel lumesadude tagajärjel ei libise ka lumi üldjuhul ära), oli halvas seisukorras katusekonstruktsioonide terviklik vahetamine elamu sihtotstarbeliseks kasutamiseks tervikuna möödapääsmatu. 2.3.2.
  6. Ostetud elamu oli vastupidiselt reklaamis avaldatule, tulenevalt 1980.aastal aset leidnud tulekahju tõttu väga halvas seisukorras ka muude kandevkonstruktsioonide osas. Nimelt ilmnes viimistluskihtide (tapeet, papp ja kipsplaat eemaldamisel, et maja kandevkonstruktsioonid on (i) oluliste põlengukahjustustega, mille ulatus on tõendatud vastavalt elamu põhiplaanile (A): - esimesel korrusel tuba nr 13 (nii seinad kui lagi täies ulatuses, aiapoolne välissein terves ulatuses sh katuse sarikad osaliselt); - esimesel korrusel tuba nr 12 (nii seinad kui lagi täies ulatuses, Xxxxx xx poolne välissein sh katusesarikad osaliselt); - esimesel korrusel tuba nr 14 (nii seinad kui lagi suures ulatuses, sh korstna ja ahju piirkond ning katuse sarikad valdavas ulatuses); - teisel korrusel tuba nr 10 , st 10A (nii seinad kui lagi täies ulatuses); - teisel korrusel tuba nr 10 , st 10B (nii seinad, seinapostid kui lagi osaliselt); - teisel korrusel tuba nr 17 ja 18 aiapoolne sein ja lagi ning Xxxxx xx poolne sein ja lagi (sh katusesarikad); - teisel korrusel tuba nr 17 Xxxxx tänava poolne sein ja lagi, ukse kõrval olevad postid (sh katusesarikad); - teisel korrusel tuba nr 21 (sh Xxxxx xx poolne välissein ja lagi); 13
(88)- esimesel korrusel tuba nr 9 (lagi ja kandekonstruktsioonid kahjustunud suures ulatuses); - esimesel korrusel tuba nr 8 (lagi ja kandekonstruktsioonid kahjustunud suures ulatuses); - esimesel korrusel tuba nr 3 (lagi ja kandekonstruktsioonid kahjustunud suures ulatuses); - esimesel korrusel tuba nr 4 (lagi ja kandekonstruktsioonid kahjustunud suures ulatuses); - esimesel korrusel tuba nr 6 (seinad kui lagi tulekahjustustega); - teisel korrusel katusesarikad suures ulatuses tubade nr 21 ja 15 (lamekatuse sarikad s.o Xxxxx xx poolt vaadates seinapoolne osa); - teisel korrusel tuba nr 19 valdav osa katusesarikaid; - teisel korrusel tuba nr 20 suur osa katusesarikaid; -teisel korrusel tuba nr 22 , st rõdu osas Xxxxx tn poolne ning Xxxxx xx poolne osa katusesarikad. (ii) olulises ulatuses seenkahjustustega, mille ulatus on tõendatud vastavalt elamu põhiplaanile (A): - teisel korrusel tuba nr 10 , st 10A - trepihalli lagi ja katusetalad (osaliselt); - teisel korrusel tuba nr 10 , st 10B - trepihalli lagi ja katusetalad (osaliselt); - esimese korruse tuba nr 14 ahju ümber olev lagi ja katusetalad - teise korruse tuba nr 21 toa keskel lagi ja katusetalad - teise korruse tuba nr 15 keskel lagi ja katusetalad - teise korruse tuba nr 20 ahju ümbrus ja toa keskel suunaga Xxxxx tn poole lagi ja katusetalad - teise korruse tuba nr 19 keskel suures osas ning tuba nr 17 suunas lagi ja katusetalad (iii) olulises ulatuses niiskuskahjustustega, mille ulatus on tõendatud vastavalt elamu põhiplaanile (A): - Niiskuskahjustused ühtivad seenkahjustuste piirkonnaga. Nimetatu on märgitud ka ehituse töökoosoleku protokollis 04.09.2006 punktis 4.2.1: Niiskuskahjustuste kohad (seenkahjustus) ühtivad protokolli punktis 4.1 lisa 1 ja 2 märgitud piirkondadega. Hageja rõhutab, et niiskuskahjustustest olid kõige suuremad pehkinud laelaudise näol tubades 20 ja
  1. 2.3.2.
  2. oluliste puudustega tuleohutuse seisukohta arvestades küttekollete osas, millised puudused on tuvastatud nii Lääne-Eesti Päästeameti kui ka MTÜ Pärnu Tuletõrjeühingu poolt: - Teisel korrusel olnud plekkahi oli deformeerunud (kivid seest lahti) ja oli seetõttu tuleohutuse seisukohast tulenevalt kasutuskõlbmatu. - Esimese korruse ahju ei saanud samuti sihipäraselt kasutada kuna kivide vahelt pudenes lahtisi osi segust. Nimetatud puudused ei võimaldanud ahjusid üldse kasutada tuleohutuse seisukohast vaadatuna. Lisaks oli vajalik pliidi soojamüüri luugid vahetada uute vastu ning koldeava ette paigaldada plekk. Täiendavalt olid puudusteks esimese korruse ahjul siibri juures pragunenud viimalõõr ning lae puitkonstruktsioonid asetsesid ahju kohal ja lähemal kui 10 cm. - Esimesel korrusel oleva kamina eest puudus koldeava katteplekk. - Tahmapuhastusluugi ja siibri juures olid näha tahmajäljed (kamin ajas suitsu sisse). - Puudus korstnate jälgimise võimalus pööningute osas. 2.3.
  3. Lisaks ilmnesid ostetud elamul täiendavad ning kostjate poolt hageja eest varjatud puudused, mille ilmnemisel ka ilma käesoleva hagi tervikteksti punktides 2.3.2 märgitud puudusteta, enne ostumüügilepingu sõlmimist, ei oleks hageja ostuotsust kostjate poolt müüdud Xxxxx xx kasuks teinud. Nimetatud puudused on märgitud alljärgnevalt. 14
(88)2.3.3.
  1. elamu ei vastanud ehitusprojektile, kuna tehtud oli mitmeid seinte asukoha muutuseid ning elamu rõdule paigaldatud aknad ilma projektita. Kokkuvõtvalt elamu ei vastanud ehitusprojektile mitte üheski vaates. 2.3.3.
  2. elamu reaalne netopind oli 14 m2 võrra väiksem müügikuulutuses avaldatust, mille tõttu tekkis hagejale kahju 5965, 09 euro ulatuses - Xxxxx xx kinnistu ostuotsuse tegemisel lähtus hageja avalikult väljareklaamitud teabest (müügikuulutusest) muuhulgas lisaks 30.11.2006 hagis märgitud asjaoludele, ka sellest, et ostetava elamispinnna suuruseks on kokku 240 m2.30 Muuhulgas oli viidatud müügikuulutuses märgitud, et elamu hind on kokku 1 600 000 EEK, s.o 6666,67 EEK = 93 333, 38 EEK: 15,6466= 5965, 09 eurot. Kuivõrd peale elamu valduse üleandmist tehtud mõõdistuse käigus tegi mõõdistusspetsilist M.L. kindlaks31, et elamu kogupind on väljareklaamitust väiksem ehk kokku on ostetud elamu kogupinnaks müügikuulutuses väljareklaamitud 240m2 asemel 226 m2, sai hageja koguseliselt elamispinda vähem 14m2 võrra. Viidatud mõõdistusaktis teostatud mõõtmistulemuste näol on tõendatud, et hageja poolt ostetud elamu varasemalt kokkulepitud omadustele ning välja reklaamitud pinna ning tegelikult saadud pinna vahe on käsitletav hageja kahjuna (hageja sai nimetatu võrra vähem elamispinda ning ühtlasi maksis 14m2 eest rohkem kui lepingus ette nähtud). Sisuliselt välistas 14m2 väiksema pinna saamine sisuliselt ca ühe toa suuruse ruumi vähem saamist. Hagejale ei olnud enne ostumüügilepingu sõlmimist avaldatud, et müügilepingus väljareklaamitud üldpinna sisse on arvestatud ehitusprojekti kohaselt elamu külge püsiva ehitusena olnud kasvuhoone, mis oli müügikuulutuse avaldamise hetkeks lammutatud. Kuna müügikuulutuses ei olnud sõnagi kasvuhoonest, ei osanud hageja maja ülevaatamise käigus kasvuhoone kohta midagi küsida. Sellest tulenevalt ei saanud hageja kasvuhoone paiknemist või mittepaiknemist kontrollida ja/ või selle olemasolu enne müügilepingu sõlmimist elamispinna ruutmeetrite arvuga seostada. Kasvuhoone kinnistul mitte paiknemine sai hagejale teatavaks alles 01.08.
  3. Samas ei maininud kostjad seda, et lammutatud kasvuhoone pind oli arvestatud elamu üldpinna sisse, selle kohta avaldatud müügikuulutuses (käesoleva hagiavalduse tervikteksti punkt 1.10). Antud puudus ilmnes peale mõõdistusi (käesoleva hagiavalduse tervikteksti punkt 2.2.9), millised lasi hageja teostada peale 10.08.2006 toimunud ehitise vaatlust. 2.3.
  4. elamu keldrisse tuleb sisse vesi, s.o puudus, mida hageja seni ei ole suutnud veel kõrvaldada, kuid millise puuduse kõrvaldamine sellega seotud kulutuste mahtu arvestades on käsitletav hagejale müügilepingu tagajärjel tekkinud kahjuna, mis tuleb tulevikus kanda. 2.
  5. Lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju koosseis ja kostjate vastutus lepingu rikkumise eest 2.4.
  6. Hageja on 30.11.2006 esitatud hagiavalduses esitanud kostjate vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude summas 59 577, 52 € (932 185, 70 EEK), mille juurde ka jääb. Lisaks on hageja nõuet suurendanud 30.11.2012 summas 5965, 09 eurot. Seega on hagi põhinõude suurus 65 542, 61 eurot, mis koosneb järgmistest komponentidest: (i) katuseharjal oleva pleki ajutisest kinnitusest tulenev kahju 623,54 krooni; 07.08.2006 Rautakeskost ostetud kruvid pleki kinnitamiseks 308 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 37); 08.08.2006 ostetud tihend katuseplekile ajutiseks lahenduseks 315,64 krooni (vt 30.11.2006 hagiavalduse Lisa 6); (ii) Kirjavahetus Edela Kinnisavarabüroo OÜ-ga ja maja müüjatega- tekitatud kahju kokku 203, 60 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 15); 15
(88)10.08.2006 väljastusteatega kiri Edela Kinnisvarabüroo OÜ-le, postikulu 17 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 38); 23.08.2006 väljastusteatega kirjad L. K.le ja K. K.le postikulu 41 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 15); 30.08.2006 väljastusteatega kirjad L. K.le ja K. K.le postikulu 45 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 22); 01.09.2006 väljastusteatega kirjad L. K.le ja K. K.le, postikulu 34,10 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 26); 31.10.2006 väljastusteatega kirjad L. K.le ja K. K.le, postikulu 66,50 krooni (30.11.2006 hagiavalduse Lisa 39); (iii) Pangalaenu intressid seisuga 30.11.2006, kahju kokku 7507,68 krooni; Kuni 14.09.2006 427 krooni+15.09.2006-30.09.2006 = 1141, 44 krooni +01.10.200631.10.2006 = 2211,54 krooni+01.11.2006-09.11.2006= 769,50 krooni; 10.11.200630.11.2006 = 2958,20 krooni; Alates 01.12.2006 täiendav pangalaenu intressikulu 147,91 krooni päevas. Hageja on arvestanud seda kahju komponenti alljärgneva metoodikaga: juhul kui hagejale müüdud majal ei oleks ilmnenud kirjeldatud puudusi, ja oleks saanud piirduda tavapärase sanitaarremondiga, oleks ta saanud oma korteri (Xxx xx-
  1. xx)seisuga 01.09.1006 ära müüa ning tagastada pangale koheselt 690 000 krooni, st laenujäägiks oleks sel juhul jäänud 1 miljon, millega hageja on arvestanud ka kahjude piiritlemisel. Korterit osta sooviva isiku oli hageja leidnud ja juhul, kui Kostja eeltoodud väite vaidlustab, taotleb hageja tema tunnistajana ülekuulamist. 4,2: 360 =0,011% x 1 690 000= 197,16 krooni päevas, 01.09.2006 – 14.09.2006 pangalaenu intressidest tekitatud kahju suurus kokku 427 krooni (AS SEB Ühispanga 12.10.2006 vastus K6-10.65-1/62561) (Lisa 40); arvutuskäik 197,16- 166,66 = 30,50 kr päevas x 14 kalendripäeva; Alates 15.09.2006 – 09.11.2006 on pangalaenu intressist tekkinud kahju suurus päevas 71,34 krooni (vt Lisa 40); arvutuskäik 238- 166,66 = 71,34 kr päevas; 15.09.2006-30.09.2006 (metoodika 31x71,34) = 2211,54 krooni; Alates 01.11.2006 muutus pangalaenu baasintress, uueks intressiks laenujäägilt päevas 4,45 krooni (AS SEB Eesti Ühispanga kiri 07.11.2006) (Lisa 41) 4,45: 360= 0,012% x 2040000 = 252,17 krooni päevas; 252,17-166,66= 85,50 krooni; 01.11.2006-09.11.2006 (metoodika 9 kalendripäeva x 85,50) = 769,50 krooni; Laenujäägilt 2 540 000 krooni intress alates 10.11.2006 – 4,45: 360= 0,012 x 2540000= 313,97 krooni, ühe päeva intress 313,97 – 166,06= 147,91 krooni. Periood 10.11-30.11.2006 (metoodika 20 kalendripäeva x 147,91) = 2958,20 krooni. (
  2. iv)Täiendava pangalaenuga, millest seisuga 14.09.2006 laenujääk 2 040 000 krooni (laen 350 000 krooni võetud juurde uue katuse ehitamiseks ja lammutustöödeks), seotud kulud kokku 8516, 70 krooni; alates 09.11.2006 laenujääk 2 540 000 krooni (laen 500 000 krooni juurde võetud maja rekonstrueerimiseks) – uue laenuga seotud kulud 8286,80 krooni (Lisa 42), kahju kokku 16 803,50 krooni; Laenu tagatisena pantis hageja toonase elukaaslase kinnisvara. Täiendavaks tagatiseks vajalikud hindamisaktid: Xxx xx- xx korter – akt nr 060829-13130-402 (Lisa 43) ja Tahkurannas asuv krunt Xxxx x – akt nr 060829-13130-403 (Lisa 44); Pindi KVB 30.08.2006 arve nr 24516 (Lisa 43), kahju summas 2340 krooni; AS-I SEB Eesti Ühispank laenulepingu nr L060029346 (lisakokkulepe nr 1) muutmise tasu, kahju summas 3500 krooni; Pärnu Notar A.K. 14.09.2006 arve nr 3186 (hüpoteekide seadmise leping, algärakirjade kinnitamine), kahju summas 2676, 70 krooni (Lisa 44); 16
(88)SEB Eesti Ühispanga laenulepingu L060029346 (lisakokkulepe nr 2) muutmise tasu, kahju summas 5000 krooni; Pärnu Notar K.K. 09.11.2006 arve nr 3409 (hüpoteegi seadmise leping (Lisa 45), algärakirjade kinnitamine) (Lisa 46), kahju summas 3286,80 krooni; (
  1. v)Eksperthinnangud Xxxxx xx seisukorra määramiseks, kahju summas 40 201,50 krooni; 16.08.2006 Pindi Kinnisvarabüroo OÜ arve nr 24347, kahju summas 1500 krooni (Lisa 47); Arve on väljastatud eksperthinnangu nr 060815-13130-401 alusel (Lisa 48). 26.08.2006 kütteseadmete puhastamise akt nr 165 (vt Lisa 17), kahju summas 501,50 krooni; 12.09.2006 mõõdistusprojekti arve nr 18 (Lisa 49), kahju summas 500 krooni; 29.10.2006 OÜ Covenant Xxxxx xx ehitise tehniline ekspertiis, arve nr 09-4 (Lisa 50), osutatud teenuse akt nr 1 (Lisa 51), AS-I SEB Eesti Ühispank maksekorraldus nr 57 (Lisa 52), kahju summas 17 7000 krooni; 17.10.2006 OÜ Covenant Xxxxx xx eeldatavate ehituskulude hinnangu koostamine (Lisa 53), arve nr 10-1 (Lisa 54), osutatud teenuse akt nr 2 (Lisa 55), kahju summas 20 000 krooni; (
  2. vi)Lammutustööd ja prügivedu, kahju summas 52 368, 40 krooni; OÜ Taifunus 28.09.2006 arve summas 19 942 krooni (Lisa 56); OÜ Taifunus 10.10.2006 arve summas 32426,40 krooni (vt Lisa 56); (vii) Ehitusprojekt Xxxxx xx rekonstrueerimine, kahju summas 11 000 krooni; OÜ Taluprojekt 26.09.2006 töövõtulepingu alusel summa 11 000 krooni (Lisa 57); OÜ Taluprojekt 29.09.2006 arve nr S-7/06 (Lisa 58); AS-I SEB Ühispank maksekorraldus nr 54 (Lisa 59). (viii) Katusetööd Xxxxx xx katusevahetuseks, kahju summas 283 616,39 krooni; OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon (töövõtuleping 29.09.2006-Lisa 60) summas 272 052, 39 krooni (Lisa 61), 8seisuga 25.10.2006 on sellest veel tasumata veel 59 000 krooni), ei sisalda räästakastide ehitust. OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon räästakastide ehistuseks (Lisa 62) 9800 + 18% km= summa 11 564 krooni. Seega 272 052,39+ 11 564 =283616,39 krooni (räästakastide ehituseks vajalikku tööde teostamise raha ei ole arvestatud, kuna hetkel ei ole teada kui suure protsendi see võib moodustada 66 000 kroonist) (
  3. ix)Välisseinad, milliste lammutamise- ja asendamise vajadus tuli köögi (elamu põhiplaanil ruum nr 12) ja toa (elamu põhiplaanil ruum nr 13) põlengukahjudest ja kahjustatud seinte uuendamise vajadusest, kahju summas 39 834,33 krooni; Metoodika aluseks on A-Profiili hinnakalkulatsioon summas 258 000 krooni (Lisa 62) ja 16.10.2006 hinnakalkulatsioon summas 278 888, 03 krooni (Lisa 63) ning ehituse ekspertiisi tulemused grupp 331 lahter 4 toodud vastav tööde protsent – 15%. OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioonist ilma km-ta summas 218 644, 07 (- 9800) (st maha lahutatakse katuse juurde kuuluvad katuse juurde kuuluvad räästakastid) = 208 844, 07 x 15% = 31 326, 61 krooni + 18%km= summa 36 965, 40 krooni. OÜ A-Profiil 16.10.2006 toodud hinnakalkulatsioonist välisseinte lisasoojustus 16 208, 64 x 15%= 2431, 30 + 18% km= summa 2868, 94. Seega 36 965, 40 + 2868,94= 39 834,34 krooni; (
  4. x)Siseviimistluse teostamine, kahju summas 259 761, 84 krooni; Metoodika aluseks on OÜ A-Profiil 16.10.2006 hinnakalkulatsioon summas 278 888,03 krooni ning ehituse ekspertiisi tulemused grupp 345 lahter 4 toodud vastav tööde protsent90%, st kogu lagede ja seinte katmine kipsplaadiga. OÜ A-Profiil 16.10.06 hinnakalkulatsioon ilma km-ta kogu seinte ja lagede katmine kipsplaadiga 236 345, 79 – 16 208, 64 (s.o lahtris 7 toodud välisseinte lisasoojustus) = 220 137, 15 + 18%km= summa 17
(88)259761, 34 krooni. Kuna hinnapakkumine on tehtud üksnes nende seinte osas, mis kuuluvad 90% mahu sisse, võetakse kahjudena arvesse kogu arve, v.a välisseinte soojustus. (
  1. xi)Põrandad ja vahelaed, sh esimese ja teise korruse vahetalade väljavahetamine, milline kahju on tekkinud seoses ehitus- ja lammutustöödega ning seoses esimese ja teise korruse vahelae söestunud konstruktsioonide väljavahetamise vajadusega, kahju summas 77 137,28 krooni; Metoodika aluseks on OÜ A-Profiil 18.10.2006 hinnakalkulatsioon summas 154 214,80 krooni (Lisa 64) ning ehituse ekspertiisi tulemused grupp 352,353 lahter 4 toodud vastav tööde protsent põrandatel 45% ja vahelae laevooderdisel 100%. OÜ A-Profiil 18.10.2006 13 423, 96 +8400 = 21 823, 96 +18%km= summa 25 752, 27 krooni. OÜ A-Profiil 18.10.2006 hinnakalkulatsioonist 130 690,51 – 21 823, 96 = 108 866, 55 x 45% = 43 546, 62 + 18% km= summa 51 385, 01 krooni; Seega 25 752, 27 +51 385, 01= 77 138, 28 krooni; (xii) Elektritööd, kahju summas kokku 116 348 krooni; Kahju tekkinud seoses terve maja ulatuses siseseintelt viimistluskihtide eemaldamisega, eemaldatud elektrijuhtmestiku paigalduse vajadusega. AS Elwo 27.09.2006 hinnapakkumine (Lisa 65) vastavalt mõõdistusprojektile summas 106 600 – 8000 (jaotuskeskus) = 98 600 krooni, millele lisandub km 18%; (xiii) Kütteseadmete asendamine, kahju summas 29 196 krooni; Võttes arvesse, et kaks ahju olid seoses ahjude halva tehnilise seisukorra tõttu kasutuskõlbmatud (kivid seest lahti), olid need vaja asendada uute küttekehadega. Vastavalt Ardis Ehitus 15.11.2006 hinnakalkulatsioonile oli ühe plekkahju ehitamise hind 26 196 krooni (Lisa 66). (xiv) Dokumentidest koopiate tegemise kulud, kahju kokku 499, 50 krooni; 19.09.2006 Infotark arve nr 66010537 (Lisa 67) printeri tindi eest summas 499, 50 krooni; (
  2. xv)Telefonikõnedest ja SMS-ide saatmisest R.K.le ja L. K.le august- september 2006 tulenev kahju summas 84, 11 krooni; 08.08.2006 kell 11: 17 kõne numbrile xxxxxxxx (R.K.), kõne aeg 00: 02: 50, summa 4,68 + 18%km = 5, 52 krooni; 08.08.2006 kell 16:08 kõne numbrile xxxxxxxx (R.K.), kõne aeg 00:07:15, summa 11,96 +18%km = 14,11 krooni; 09.08.2006 kell 14:39, 3 sms numbrile xxxxxxxx (R.K.), sms hind 1,65 x 3= 4,95 + 18% km = 5,84 krooni; 09.08.2006 kell 15: 41, 2 sms numbrile xxxxxxxx (L. K.), sms hind 1,65 x 2 = 3,30 +18% km = 3,89 krooni; 09.08.2006 kell 17:14 kõne numbrile xxxxxxxx (R.K.), kõne aeg 00:15:31, summa 25, 60 + 18%km = 30,20 krooni; 09.08.2006 kell 17:57 kõne numbrile xxxxxxxx (R.K.), kõne aeg 00:01:53, summa 3, 11 + 18% km = 3,67 krooni; 10.08.2006 kell 12.26 kõne numbrile xxxxxxxx (L. K.), kõne aeg 00:03:17, summa 5,42 +18% km = 6,40 krooni; 10.08.2006 kell 13.40 sms numbrile xxxxxxxx (R.K.), sms hind 1, 65 +18% km= 1,95 krooni; 10.08.2006 kell 15: 48 kõne numbrile xxxxxxxx (R.K.), kõne aeg 00:01:12, summa 1,98 +18% km = 2,34 krooni; 03.09.2006 kell 18: 40, sms numbrile xxxxxxxx (L. K.), sms hind 1,65 x 2 = 3,30 + 18%km = 3,89 krooni; 03.09.2006 kell 18:50, 2 sms numbrile xxxxxxxx (R.K.), sms hind 1,65 x 2= 3,30 + 18%km = 3,89 krooni; 18
(88)04.09.2006 kell 15: 17 kõne numbrile xxxxxxxx (L. K.), kõne aeg 00:01: 14, summa 2,04 + 18% km= 2,41 (vt Lisad 7 ja 27); (xvi) Xxxxx xx kinnistu osas on hagejat petetud m2 suletud netopinna osas, millest tekkinud kahju summas 5965, 09 eurot. Ostuotsuse tegemisel lähtus hageja avalikult väljareklaamitud teabest (müügikuulutusest) muuhulgas lisaks 30.11.2006 hagis märgitud asjaoludele, ka sellest, et ostetava elamispinna suuruseks on kokku 240 m2.32 Muuhulgas oli viidatud müügikuulutuses märgitud, et elamu hind on kokku 1 600 000 EEK, s.o 6666,67 EEK = 93 333, 38 EEK: 15,6466= 5965, 09 eurot. 2.4.2.Hageja on esitanud kahjunõude kostjate vastu 30.10.2006 tuginedes õigusliku alusena

§ 217

lg-d 1 ja 2, § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 ning hagiavalduse 30.11.2012 täienduse, kus on tuginenud lisaks eeltoodule ka

§ 128

. Hageja jääb põhinõudes kõigi eelnimetatud õiguslike aluste juurde ning osundab, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-5-12 lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohta

§ 115

, 127 ja 128 alusel märkinud, et selleks peavad olema täidetud järgmised eeldused: (i) kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1) - antud juhul on (käesoleva haginõude tervikteksti punktide 1.2, 1.4, 1.7, 1.10 ning 2.2 ja 2.3 märgitu põhjal tõendatud, et Xxxxx xx asuv elamu ei vastanud lepingutingimustele ei kvaliteedi ega ka üldpinna koguse osas, mistõttu on tõendatud, et kostjad on müügilepingut rikkunud. (ii) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1) - antud juhul on tegemist kehtiva võlasuhtega, kuivõrd sõlmitud on müügileping ja kostja on kohustust rikkunud, sh ei ole rikkumine vabandatav. Lisaks elamu mittevastavusele lepingutingimustele on muuhulgas on hagimenetluses esitatud tõenditega tõendatud ka kostjate teadmine sellest, et nii müügilepingus avaldatu, lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatu, kui ka Lepingus antud kinnitused ei vasta tegelikkusele. (iii) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3)30.11.2006 esitatud hagiavalduse juurde lisatud tõenditega on tõendatud, et Hageja on täitnud

§-s 220 sätestatud nõude ning teavitanud kostjaid 23.augustil 2006, 30.augustil 2006 ja 31.oktoobril 2006.a kirjalikult avastatud puudustest. Hageja on korduvalt teinud kostjatele kirjaliku ettepaneku võtta ühendust tekkinud olukorra mõistlikuks lahendamiseks kokkuleppel. Kostjad ei ole vastanud ühelegi hageja kirjale, v.a L. K. 11.septembri 2006.a vastus, milles L. K. teatas, et ei tunnista ühtegi elamul esinevat puudust ega pea vajalikuks osaleda ehituseksperdi poolt teostatavas ülevaatuses. Samuti on R.K. teavitanud hagejat suuliselt sellest, et kostjad ei soovi midagi teada ehitise puudustest ja nende fikseerimiseks tehtavatest ülevaatustest. Müügilepingu rikkumise ulatus ning kostjate tegevus (kõrvalehoidmine puuduste kõrvaldamisest) on käsitletav muuhulgas ka olulise lepingu rikkumisena. Kuna hageja poolt omandatud Xxxxx xx elamu oli nii suurte oluliste puudustega, millised takistasid asja sihitupärast kasutamist ning kuivõrd kostjad hoidsid vaatamata teadetele puuduste kõrvaldamisest kõrvale, oli hageja sunnitud ise asuma elamu puudusi kõrvaldama, s.o elamu suures ulatuses lammutama ja rekonstrueerima. Elamu rekonstrueerimisele laienevad samad nõuded, kui ehitamisele sest rekonstrueerimine on Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3 mõistes ehitamine. Niisamuti kehtivad ehitusseaduses ehitamisele ettenähtud nõuded ehitise tehnosüsteemide muutmisele ja lammutamisele (ehitusseaduse § 6 lg 2 p 4 ja 5). Ehitusseaduse § 2 lg 8 kohaselt Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. 19

(88)Ehitusseaduse § 3 lg 2 sätestab, et Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. Ehitusseaduse § 3 lg 7 kohaselt Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele Ehitusseaduse § 3 lg 7 kohaselt kehtivad sama § lg-tes 2-7 sätestatud nõuded ehitise kasutusaja jooksul. Ehitusseaduse § 12 lg-d 1 ja 2 kohaselt Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile ja ehitamiseks peab olema ehitusluba. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele. Ehitusseaduse § 41 kohaselt Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, energiaauditeid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise, väljastada energiamärgiseid ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Ehitusseaduse § 47 lg 1 kohaselt Vastutav spetsialist on isik, kes: 1) on pädev kas ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute tegemise, omanikujärelevalve, hoonete energiaauditite ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise, hoonete energiamärgiste väljastamise või ehitusjuhtimisega tegelemise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning 2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.
(2)Vastutaval spetsialistil peab olema ehitamiseks, projekteerimiseks, ehitusuuringute tegemiseks, omanikujärelevalve või ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemiseks või ehitusjuhtimisega tegelemiseks: 1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus, mida arvestatakse alates erialast kõrgharidust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäevast. Seega ülaltoodust tulenevalt, ei olnud hagejal muud võimalust puuduste avastamise järgselt, kui pöörduda hinnangu saamiseks ehitusseaduse § 47 lg 1 märgitud pädeva spetsialisti poole. Saades A. K.lt juhised sellest, milliseid konstruktsioone on veel vaja avada ja mida edasi teha, hageja käituski (igas hagile lisatud töökoosoleku protokollis on kirjas edasine käik- mida avada jne). Saades lõpliku seisukoha ehitusseaduse § 47 lg 1 mõistes vastustavalt spetsialistiltpöördus hageja Pärnu Linnavalitsusse projekteerimistingimuste saamiseks ning seejärel järgmise ehitusseaduses § 47 lg 1 mõistes vastutava spetsialisti- A.A. poole, kellelt tellis ehitusprojekti Ehitusprojektile järgnes ehitusloa taotluse esitamine ning läbirääkimised ehitusettevõtjatega, kelle hulgast valis hageja välja nõuetekohase ehitustööde teostaja- OÜ A-Profiil (ehitusregistris üldehituse alal). Viidatud ehitustööde teostajalt võttis hageja hinnapakkumised (s.o hagile lisatud ehituskulude kalkulatsioonid), mis olid seotud puudustega kandevkonstruktsioonide väljavahetamisega. Lisaks eeltoodule võttis hageja hinnapakkumised elektritööde teostamiseks ning tehnosüsteemide (ahju) ostuks. 20
(88)Elamul puuduolevate m2 puudust ei olnud võimalik kostjatel aga kuidagi muul moel kui raha tagastamise näol kõrvaldada, kuid millise puuduse jätsid kostjad sarnaselt teiste puudustega kõrvaldamata. (iv) hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128) - 30.11.2006 hagiavalduse juurde esitatud tõenditest nähtuvalt, sai hageja sisuliselt elamiskõlbmatu maja omanikuks ning oli sellest tulenevalt sunnitud tegema suuremahulisi kulutusi elamu elamiskõlblikuks muutmiseks, milliseid kulutusi saab käsitleda hagejale tekkinud kahjuna. Lisaks ehitukulutustele, mille osas on esitatud kahjunõue vaid kandevkonstruktsiooni vastavat osakaalu arvesse võttes (30.11.2006 esitatud hagiavalduse lisa 36 märgitud koefitsiendis I kd tl 199-203), ning muudele kulutustele nagu sidekulud kostjatega ühenduse saamiseks jms, sai hageja ka reklaamitust väiksema elamispinna omanikuks. (hageja maksis m2 käsitluses liigselt 14m2 eest); (v) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) vastavalt

kommenteeritud väljaande § 127 lg 2 avaldatud kommentaaride punktile 4.6, on võlgniku kohustus alati suunatud võlausaldaja absoluutsete õiguste nagu näiteks omand, kaitseks. Lisaks avaldas hageja lepingueelsete läbirääkimiste käigus koheselt et soovib elamusse sisse kolida võimalikult ruttu, st elamut kasutada sihtotstarbeliselt elamispinnana. (vi) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) - antud asjaolu on juba analüüsitud Tallinna Ringkonnakohtu poolt xx xx xxxx lahendis, kus kohus on vastanud kostjatega sarnaste mõistlike inimeste ettenähtavuse klauslit kasutades jaatavalt. Lisaks eeltoodule on hageja tõendanud seda, et käis ostetava majaga korduvalt tutvumas ning küsis maja seisukorra kohta küsimusi, st et kostjatele pidi hageja käitumisest ja huvist olema arusaadav, et puudustest teavitamine võib hageja otsust nimetatud elamu ostmiseks mõjutada. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et juhul kui ta oleks puudustest teadnud, poleks ta konkreetset elamut ostnud. Hageja on muuhulgas tõendanud, et kostjad olid teadlikud sellest, et hageja soovib elamut soetada kohese sissekolimise eesmärgil seal elamiseks. (vii) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4) – kuivõrd kostjad lõid müügilepingu sõlmimise eelselt maja müügikuulutuses hagejale pildi sellest, et hageja poolt omandatav elamu vastab hageja ootusele ning on oluliselt paremas olukorras kui tegelikkuses ning ei lükanud varasemalt avaldatut ümber ka müügilepingu sõlmimisel, tegi hageja endale kahjuliku tehingu (ostis elamu mille sihipäraseks kasutamiseks oli hageja sunnitud tegema olulisi kulutusi ning millise omandamisel maksis rohkem, kui kuulutuse järgi m2 hinda arvestades pidanuks). 2.4.2. Antud juhul on kõik eeltoodud tingimused nõude olemasolu kohta täidetud, sest hageja poolt kostjatelt ostetud elamu ei vasta kvaliteedi, koguse ja kirjelduse osas (

§ 217

lg 1) omadustele, millistes hageja ja kostjad kokku leppisid müügilepingu sõlmimisel. 2.4.

  1. Ehkki hagiavalduses märgitud õiguslikud alused ei näe hagiavalduse rahuldamise eeldusena ette kõikide kulutuste kandmist, on hageja siiski valdavalt ka kõik ehituse ja tehnolahenduste kalkulatsioonis märgitud kulutused kandnud alljärgnevalt: 2.4.3.
  2. Katusetöödest tekkinud nõue on ära toodud 30.11.2006 esitatud hagi lk 17 punktis (viii) kokku summas 283 616, 39 krooni. Nimetatud kahjunõuet tõendavatest dokumentidest on hagile lisatud 29.09.2006 töövõtuleping. Ehitusremonditööd on üle antud aktiga 20.12.2006, 30.11.2006 esitatud hagi lisa 61 kalkulatsioonil märgitud summas, s.o 272 052, 39 krooni (koos km-ga), millele lisandub räästakastide ehituse summas 9800 krooni + km 21

(88)18% (30.11.2006 esitatud hagi lisa 62, 4.positsioon). Konkreetse hinnakalkulatsiooni kohta on eraldi esitatud ettemaksuarve nr 4 26.9.06/arve nr 66 29.9.06 (tasutud SEB pank 27.09.2006) + arve nr 69 9.10.06 (tasutud SEB pank 12.10.2006 summas 100 000 krooni ja 13.10.2006 summas 54 052 krooni) + arve nr 80 19.12.06 (tasutud SEB pank 20.12.2006). Lisaks eeltoodule, tuleb kahjusummale liita antud punktis ka lisas 62 (4.positsioon) arvel nr 76 23.11.06 märgitud rida summas 9800 krooni (tasutud 23.11.2006 SEB pank summas 90 000 krooni + 24.11.2006 summas 50 000 krooni). - 30.11.2006 esitatud hagi lisa 61 OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon koosneb hinnapakkumisest kokku 19 positsiooni kirjeldusi, mille osutamine ja tasumine on tõendatud järgnevalt: 1.Vaheseina pruss 50x100 kokku 2560 krooni + km 18%- ettemaksu arve nr 4, 26.9.06 (5.positsioon) 2.Kandev pruss 150x 150 kokku 3080 krooni + km 18%- ettemaksuarve nr 4, 26.9.06 (6.positisoon)
  1. Kile 75m2 rull kokku 1250 krooni + km 18% - arve nr 69, 9.10.06 (1.positsioon) 4.Laetala + sarikas 50x 200 kokku ilma 20 160 krooni + km 18%- ettemaksu arve nr 4, 26.9.06 (1.positsioon)
  2. Tahutud puittala 200x 200 kokku 1620 krooni + km 18%- ettemaksu arve nr 4, 26.9.06 (2.positsioon)
  3. Tuulutus liist 50x 0,25 kokku 1250 krooni + km 18%- ettemaksu arve nr 4, 26.9.06 (4.positsioon)
  4. Lae laudis 0, 35 sammuga villa toetuseks kokku 7200 krooni + km 18%- ettemaksu arve nr 4, 26.9.06 (3.positsioon)
  5. Tuuletõkkeplaat 60 tk kokku 7620 krooni + km 18%- ettemaksu arve nr 4, 26.9.06 (7.positsioon)
  6. OSB plaat 22 mm 64 tk kokku 32 108 krooni + km 18%- arve nr 69, 9.10.06 (2.positsioon)
  7. Ehituspapp lakke 8 rulli kokku 1120 krooni + km 18%- arve nr 69, 9.10.06 (3.positsioon)
  8. Kivivill 92 pakki kokku 28 068,28 krooni + km 18%- arve nr 69, 9.10.06 (4.positsioon)
  9. Abimaterjal (nurgad, naelad, kruvid) kokku 8000 krooni + km 18%- ettemaksu arve nr 4, 26.9.06 (8.positsioon)53, arve nr 80, 19.12.06 (3.positsioon)
  10. Korstnakivid 342 tk kokku 2359 krooni + km 18%- arve nr 69, 9.10.06 (6.positsioon)
  11. Silikaat Rea 126 tk kokku 1008 krooni + km 18%- arve nr 80, 19.12.06 (1.positsioon)
  12. Müürisegu kokku 1450 krooni + km 18%- arve nr 69, 9.10.06 (7.positsioon) 16.Fibo pl 3 MPA 200 mm kokku 648 krooni + km 18%- arve nr 80 19.12.06 (2.positsioon) 17.Transport kokku 4000 krooni + km 18%- arve nr 80 19.12.06 (3.positsioon) 18.Rullmaterjal 2 kihiline koos paigaldusega kokku 32 950 krooni + km 18%- arve nr 80 19.12.06 (4.positsioon)
  13. Tööraha kokku 75 000 krooni + km 18%- arve nr 69, 9.10.06 kokku 31 246 krooni (8.positsioon)61 ja arve nr 80 19.12.2006 (5.positsioon) - Lisaks on kantud kulud tihendile jms (käesoleva selgituse punkt nr 2.2.1) 2.4.3.
  14. Välisseinad (hagi lk 18 punkt ix), millisest tekkinud kahju suuruseks on hageja arvestanud 30.11.2006 esitatud hagiavalduses kokku 39 834, 33 krooni. Nimetatud kahjunõuet tõendavate dokumentidest on 30.11.2006 esitatud hagile lisatud 29.09.2006 töövõtuleping. Lisaks on välisseinte ehitusega seotud tööde kohta sõlmitud tööettevõtuleping 23.10.
  15. Ehitusremonditööd lisas 62 märgitud kalkulatsioonist, on üle antud aktiga 12.01.2007 summas 258 000 krooni (koos kmga). Konkreetse hinnakalkulatsiooni kohta on eraldi esitatud arve 76 (tasutud 23.11.2006 summas 90 000 krooni ning 24.11.2006 summas 50 000 krooni) ja arve 83 (tasutud 02.01.2007). Välisseinte kahju juure kuulub lisa 63 hinnakalkulatsioonis positsioonis nr 7 märgitud summa 16 208, 64 krooni + km 18%. - 30.11.2006 esitatud hagi lisa 62 OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon koosneb hinnapakkumisest kokku 11 positsiooni kirjeldusi, mille osutamine ja tasumine on tõendatud järgnevalt: 22
(88)1.Tuuletõke 2700x 1200 kokku 13 026, 25 krooni + km 18% -arve 76, 23.11.06 (2.positsioon) 2.Välisvoodrilauad 350 tk kokku 84 000 krooni + km 18%- arve 76, 23.11.06 (1.positsioon) 3.Tuulutusliist 50x 25 kokku 2400 krooni + km 18%- arve 76, 23.11.06 (4.positsioon) 4.Räästakastide ehitus kokku 9800 krooni + km 18%- arve 76, 23.11.06 (3.positsioon) 5.Vana krohvplaadi eemaldamine 9200 krooni + km 18%– arve 85, 12.1.07 (1.positsioon) 6.Akna ja sokli plekid kokku 6400 krooni + km 18%- arve 85, 12.1.07 (2.positsioon) 7.Abimaterjal kokku 13 697, 82 krooni + km 18%- arve 76, 23.11.06 (6.positsioon) ning arve 85, 12.1.07 (6.positsioon) 8.Soklile EPS 70 tk kokku 3920 krooni + km 18%- arve 76, 23.11.06 (5.positsioon) 9.Transport kokku 3200 krooni + km 18%- arve 85, 12.1.07 (3.positsioon) 10.Töölava rent kokku 7000 krooni + km 18%- arve 85, 12.1.07 (4.positsioon) 11.Töötasu kokku 66 000 krooni + km 18%- arve 85, 12.1.07 (3.positsioon) 2.4.3.3. Siseviimistluse kahjusummaks, mida hagis nõutakse (punkt
  1. x)on 259 761, 84 krooni (30.11.2006 esitatud hagi lisa 63 OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon koosneb hinnapakkumisest kokku 10 positsiooni kirjeldusi kogusummas koos käibemaksuga 278 888, 03 krooni) ja põrandate ja vahelae, sh esimese ja teise korruse vahetalade väljavahetamisest tekkinud kahju summa (hagi lk 18, hagi punkt xi), mida hageja hagis nõuab, on 77 137, 28 krooni (30.11.2006 esitatud hagi lisa 64 OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon koosneb hinnapakkumisest kokku 12 positsiooni kogusummas koos käibemaksuga 154 214, 80 krooni). Seega nõuab hageja siseviimistluse, põrandate ja vahelae, sh esimese ja teise korruse vahetalade ja uksepostide väljavahetamisest tekkinud kahju kokku summas 336 899 krooni. 2.4.3.3.1. Nimetatud ehitusteenused on osutatud ning nende kohta on koostatud järgmised arved: - Arve 92 7.2.07 kokku 163 904, 36 krooni (SEB pank 08.02.2007 summas 100 000 krooni +SEB pank 15.02.2007 summas 38904, 36 krooni + Hansapank 15.02.2007 summas 19 500 krooni + Sampo pank 15.02.2007 summas 5500 krooni). - Arve 97 15.3.07 kokku 83 846, 95 krooni (SEB pank 19.03.2007). Arvel on töödena näidatud ka vannitoa plaatimine ja töö- st vannitoa viimistlus kokku summas 17342, 93 krooni (koos käibemaksuga) millise kulu kandmist hageja kostjalt hagis ei taotle. Ülejäänud kuluarve on seotud 2.korruse sise seinte, põrandate ja lagede ehitusega (seega lepingutingimustele mittevastava kahju tekkimisest seostatav kulu on 66 504, 02 krooni. Hageja kinnitab, et nimetatud kuluarve ei sisalda viimistlusmaterjalide hinda (tapeedi jms materjalid on ostetud hageja poolt ning nende kulude kandmist hageja kostjatelt ei taotle). - Arve 103 27.4.07 kokku 174 577, 6 krooni (SEB pank 03.05.2007 summas 94577, 60 krooni + SEB Pank 07.05.2007 summas 80000 krooni ) - Arve 118 9.8.07 kokku 33 860 (SEB pank 15.08.2007 summas 33 860 krooni) 2.4.3.3.2. Lisaks eeltoodule on hageja kandnud reaalselt kulutusi: 1. rõdu põranda katmiseks, mida tõendab kuludokumendiga ülekanne FIE Andres Timusele summas 13 000 krooni (rõduseinad ja lagi olid põlenud ja põrand mädanenud, mistõttu tuli ka seal olevad konstruktsioonid asendada); 2. OÜ A-Profiil arve nr 83, 2.1.07, summas 10389, 31 krooni, kulu kantud 02.01.2007 SEB pangast ülekandega makstes (kulutus vihmaveesüsteemile, mis on katusetöödega lahutamatult seotud). 3. Ehitusprügiveo arved ISS Eesti AS-lt , mille kohta on arve nr 56623055 30.11.2006 summas 4199,05 krooni + (tasutud SEB pangast) ja arve nr 200702041 summas 8681, 85 krooni. Seega on hageja reaalselt kandnud siseviimistluse taastamise tarbeks kulutusi kokku summas 475 116, 19 krooni / kuid nõuab hagis (punktides x ja
  2. xi)kokku 36 899 krooni. Hageja on 23
(88)tõendanud reaalselt kantud kulud nii kohtule 30.11.2006 esitatud hagiavalduse juurde märgitud tõenditega, 16.04.2012 täiendava selgituse juurde lisatud tõenditega ning 17.04.2012 esitatud tõenditega. Hageja kinnitab, et tema poolt soetatud elamul, mille rekonstrueerimine osutus hädavajalikuks tulenevalt sellel avastatud ulatuslikest puudustest, mis takistasid elamut sihipäraselt kasutamast, puudub käesoleva ajani kasutusluba. Hageja ei ole kasutusluba saanud senini taotleda majanduslikel põhjustel (elamu on lõpuni rekonstrueerimata osaliselt elektritööde osas-puuduvad projektid ja osad pistikupesad jne). Samas on kandmata kulutused elektritöödele vältimatult vajalikud ning käsitletavad hageja kahjuna ning hageja jääb nimetatud osas 30.11.2006 esitatud elektritööde paigalduse hinnapäringu/ kalkulatsiooni juurde. 2.5. Kahjunõudega põhjuslikus seoses olev viivisenõue 2.5.1.

§ 82

lg 7 sätestatu kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 2.5.2. Riigikohus on 12.10.2010 lahendis nr 3-2-1-80-10 punkt 15 märkinud: Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (

§ 82lg 3).

2.5.3.

§ 113

lg 1 sätestatust tulenevalt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2.5.4.

§ 94

lg 1 sätestatust tulenevalt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 2.5.
  3. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude Kostjate I ja II vastu temale Xxxxx xx müügilepinguga tekitatud kahju hüvitamiseks hagiavalduses näidatud summa ulatuses. Hageja on müügilepingust tekkinud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid Kostjatele I ja II teatanud kohtuväliselt ning Kostjad on teated kätte saanud (30.11.2006 hagiavalduse lisad nr 13, 14, 15, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 28, 34, 35,). Hageja teated Kostjatele olid suunatud asjas mõistliku lahenduse saavutamisele ning alates nende saamisest oli Kostjatel võimalus astuda kohaseid samme omapoolsete kohustuste täitmiseks. Kostjad hageja kirjalikele teadetele ei reageerinud, kohtuväliselt kohustusi täitma ei asunud, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. 2.5.
  4. Ehkki

§ 82

lg 7 alusel on hageja õigus nõuda kohustuse täitmist alates selle kohustuse tekkimisest, s.o ajast, mil hageja sai teada soetatud elamu mittevastavusest müügilepingu tingimustele, loeb hageja kohustuse sissenõutavaks muutmise ajaks, millest arvates on hagejal õigus nõuda viivist 01.12.2006, s.o päeva, mil hageja esitas kohtusse hagiavalduse. Hagi põhinõude suuruseks viivisenõude esitamisel on 1 025 519, 08 krooni ehk 24

(88)65 542, 61 € . 2.5.
  1. Ametlikes teadaannetes on Eesti Pank teatanud, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli - enne
  2. juulit 2006 oli 2,75% (30.06.2006 avaldatud); - enne
  3. jaanuari 2007 oli 3,50% (29.12.2006 avaldatud); - enne
  4. juulit 2007 oli 4,0% (02.07.2007 avaldatud); - enne
  5. jaanuari 2008 oli 4,0% (02.01.2008 avaldatud); - enne
  6. juulit 2008 oli 4,0% ( 01.07.2008 avaldatud); - enne
  7. jaanuari 2009 oli 2,50% (31.12.2008 avaldatud); - enne
  8. juulit 2009 oli 1,00% ( 01.07.2009 avaldatud); - enne
  9. jaanuari 2010 oli 1,00% (31.12.2009 avaldatud); - enne
  10. juulit 2010 oli 1,00% (01.07.2010 avaldatud); - enne
  11. jaanuari 2011 oli 1,00% (31.12.2010 avaldatud); - enne
  12. juulit 2011 oli 1,25% (avaldatud 01.07.20119; - enne
  13. jaanuari 2012 oli 1,00% (avaldatud 02.01.2012); - enne
  14. juulit 2012 oli 1,00% (avaldatud 02.07.2012); Kooskõlas TsMS §-ga 367, esitab hageja lisaks põhinõudele viivisenõude, summalt, mis oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

§ 113

lg 1 ning

§ 94lg 1 sätestatule tuginedes alljärgneva kalkulatsiooni alusel kuni 31.12.2012.

a summas 568 406, 40 krooni. Kalkulatsiooni kohaselt viivis moodustab alates 01.12.

  1. a kuni 31.12.
  2. a: - 2006 aasta eest viivis summas 8218, 20 krooni (kui arvestada põhinõudelt summas 932 185, 70 , siis olnuks viivis 7 470,26 krooni) 9,75 (enne 1.juulit 2006 – 2,75 % + 7%) / 365= 0,02671232876 % päevas x 30 kalendripäeva x 1 025 519, 08/ 100 = 8218, 20 krooni -
  3. aasta eest viivis summas 110 264, 37 krooni (kui arvestada põhinõudelt summas 932 185, 70 , siis olnuks viivis 100 227, 40 krooni) 10,5% (enne 1.jaanuari 2007 - 3,5%+ 7%) /365= 0,02876712328 % päevas x 181 kalendripäeva x 1 025 519, 08/ 100= 53 397, 23 krooni 11% (enne
  4. juulit 2007 - 4,0% + 7%) / 365 = 0,0301369863 % päevas x 184 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100= 56 867, 14 krooni - 2008.aasta eest viivis summas 112 807, 10 krooni (kui arvestada põhinõudelt summas 932 185, 70 , siis olnuks viivis 102 540, 42 krooni) 11% (enne
  5. jaanuari 2008 - 4,0% + 7%) /365 = 0,0301369863 % päevas x 181 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100= 55 939, 96 krooni 11% (enne
  6. juulit 2008- 4,0% + 7%) /365 = 0,0301369863 % päevas x 184 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100= 56 867, 14 krooni - 2009.aasta eest viivis summas 89 669, 70 krooni (kui arvestada põhinõudelt summas 932 185, 70 , siis olnuks viivis 81 508, 78 krooni) 9,5% (enne
  7. jaanuari 2009- 2,50% + 7%) /365 = 0,02602739726 % päevas x 181 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 48 311, 78 krooni 8% (enne
  8. juulit 2009 - 1,00% + 7%) / 365= 0,02191780821 % päevas x 184 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 41 357, 92 krooni - 2010.aasta eest viivis summas 82 041, 53 krooni (kui arvestada põhinõudelt summas 932 185, 70 , siis olnuks viivis 74 574, 86 krooni) 25

(88)8 % (enne
  1. jaanuari 2010 - 1,00% + 7%) / 365= 0,02191780821 % päevas x 181 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 40 683, 61 krooni 8 % (enne
  2. juulit 2010 - 1,00% + 7%/ 365 = 0,02191780821 % päevas x 184 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 41 357, 92 krooni - 2011.aasta eest viivis summas 83 333, 97 krooni (kui arvestada põhinõudelt summas 932 185, 70 , siis olnuks viivis 75 749, 67 krooni) 8% (enne
  3. jaanuari 2011- 1,00% + 7%)/ 365 = 0,02191780821 % päevas x 181 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 40 683, 61 krooni 8, 25 % (enne
  4. juulit 2011- 1,25 % + 7%)/ 365 = 0,02191780821 % päevas x 184 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 42 650, 36 krooni - 2012.aasta eest viivis summas 82 041, 53 krooni (kui arvestada põhinõudelt summas 932 185, 70 , siis olnuks viivis 74 574, 85 krooni) 8% (enne
  5. jaanuari 2012 - 1,00% + 7%) / 366= 0,0218579234972678 x 182 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 40796, 61 krooni 8 % (enne
  6. juulit 2012 - 1,00 % + 7%)/ 366 = 0,0218579234972678 % päevas x 184 kalendripäeva x 1 025 519, 08 krooni/ 100 = 41 244, 92 krooni Seega ülaltoodut kokkuvõtvalt nõuab hageja Kostjatelt temale tekitatud kahjusummalt viivist kuni 31.12.2012 kaasaarvatud kokku summas 568 406, 40 krooni, s.o 36327, 79 eurot ning alates 01.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel seaduses sätestatud viivist.

  1. Kokkuvõte ja hageja taotlused TsMS § 230 lg 1 kohaselt Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 1 kohaselt Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Hageja tugineb hagi tõendamisel kõikidele seni kohtule esitatud ja kohtu poolt vastu võetud: (i) 30.11.2006 hagiavalduse juurde esitatud tõenditele järgmises koosseisus:
  2. Pärnu notar A.K. 20.07.2006 notariaalakt nr 5742
  3. 20.07.2006 laenuleping nr L060029346
  4. Kinnisvaraportaal www.kv.ee müügikuulutus Xxxxx xx maja kohta
  5. S. L. individuaalelamu ehitusprojekt 28.08.1969
  6. Pärnus, Xxxxx xx asuva elamu asendiplaan
  7. Ruukki Products AS-I 08.08.2006 tellimuse kinnitus nr 0085716
  8. AS EMT kõnede eristus 01.08.2006-31.08.2006
  9. Edela Kinnisvara OÜ-le 09.08.2006 kell 12:22 saadetud e-kiri
  10. Edela Kinnisvara OÜ-le 09.08.2006 kell 14:20 saadetud e-kiri
  11. Edela Kinnisvara OÜ-le 10.08.2006 kell 13:03 saadetud e-kiri
  12. Ehituse töökoosoleku 10.08.2006 protokoll nr 0005496 ja fotod koos selgitustega 11-l lehel
  13. Lääne-Eesti Päästekeskuse 14.08.2006 paikvaatluse protokoll nr 164
  14. L. K.le 23.08.2006 saadetud teade 26

(88)
  1. K. K.le 23.08.2006 saadetud teade
  2. AS Eesti Post 23.08.2006 kviitung nr 332116 tähtkirja nr 3637 ja nr 3638 saatmise kulude kohta koos L. K. tähtkirja vastuvõtmise kinnitusega
  3. K. K.le 23.08.2006 saadetud tähtkirja vastuvõtmise kinnitus
  4. kütteseadmete puhastusakt 26.08.2006 nr 165 koos MTÜ Pärnu Tuletõrjeühingu ettepanekuga
  5. L. K.le 30.08.2006 saadetud teade asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta
  6. K. K.le 30.08.2006 saadetud teade asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta
  7. L. K.le 30.08.2006 saadetud tähtkirja vastuvõtmise kinnitus
  8. K. K.le 30.08.2006 saadetud tähtkirja vastuvõtmise kinnitus
  9. AS Eesti post 30.08.2006 kviitung nr 334447 tähtkirja nr 4624 ja 4626 saatmise kulude kohta
  10. L. K.le 01.09.2006 saadetud kiri 04.09.2006 toimuva ekspertiisi kohta
  11. K. K.le 01.09.2006 saadetud kiri 04.09.2006 toimuva ekspertiisi kohta
  12. L. K.le 01.09.2006 saadetud tähtkirja vastuvõtmise kinnitus
  13. AS Eesti Post 01.09.2006 kviitung nr 335204 tähtkirja nr 122 ja tähtkirja nr 125 saatmise kulude kohta koos K. K.E.N. E.N.tähtkirja vastuvõtmise kinnitusega
  14. AS EMT kõnede eristus 01.09.2006-30.09.2006
  15. L. K. 11.09.2006 vastus
  16. Ehituse töökoosoleku 04.09.2006 protokoll nr 0022201 ja fotod koos selgitustega 16-l lehel
  17. Elamu Xxxxx xx 08.09.2006 mõõdistusprojekt
  18. Laenulepingu L060029346 14.09.2006 lisakokkulepe nr 1
  19. Pärnu notar A.K. 14.09.2006 notariaalakt nr 7315
  20. Ehituse töökoosoleku 24.09.2006 protokoll nr 0022202 ja fotod koos selgitustega 4-l lehel
  21. K. K.le 31.10.2006 saadetud teade asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta
  22. L. K.le 31.10.2006 saadetud teade asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta
  23. OÜ Covenant poolt koostatud elamu Xxxxx xx, Pärnu eeldatavate ehituskulude hinnang
  24. Rautakesko AS-I kaardimakse 07.08.2006 arvest nr 60650735 koos kaardimakse kviitungiga
  25. AS Eesti Post 10.08.2006 kviitung nr 327646 tähtkirja nr 1758 saatmise kulude kohta Edela Kinnisvara OÜ-le
  26. AS Eesti Post 31.10.2006 kviitung nr 361258 tähtkirja nr 4780 ja 4781 saatmise kulude kohta
  27. AS SEB Eesti Ühispank 12.10.2006 kiri nr K6-10.65-1/62561
  28. AS SEB Eesti Ühispank 07.11.2006 kiri
  29. Laenulepingu nr L060029346 lisakokkulepe nr 2
  30. Pindi Kinnisvara AS-I eksperthinnang nr 060829-13130-402
  31. Pindi Kinnisvara AS-I eksperthinnang nr 060829-13130-403
  32. Pärnu notar K.K.i notariaalakt nr 8987
  33. Pärnu notar K.K.i arve nr 3409
  34. Pindi Kinnisvara AS-I arve nr 24347
  35. Pindi Kinnisvara AS-I eksperthinnang nr 060815-13130-401 koos piltidega 4 lehel
  36. FIE M.L.i arve nr 18 koos ruumide eksplikatsiooniga 3 lehel
  37. OÜ Covenant arve 09-4
  38. OÜ Covenant poolt osutatud teenuse akt nr 1
  39. AS SEB Ühispank maksekorraldus nr 57
  40. OÜ Covenant poolt koostatud elamu Xxxxx xx ehituskulude hinnang
  41. OÜ Covenant arve nr 10-1
  42. OÜ Covenant poolt osutatud teenuse akt nr 2
  43. OÜ Taifunus arve nr 10220050227014
  44. 26.09.2006 töövõtuleping nr S-2/2006 27
(88)58. OÜ Taluprojekt arve nr S-7/06 59. AS SEB Eesti Ühispank maksekorraldus nr 54 60. 29.09.2006 töövõtuleping 61. OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon summas 272 052.39 krooni 62. OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon summas 258 000 krooni 63. OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon summas 278 888.03 krooni 64. OÜ A-Profiil hinnakalkulatsioon summas 154 214.80 krooni 65. ELWO AS 27.09.2006 hinnapakkumine HP-P-76 66. OÜ Ardis Ehitus hinnapakkumine 67. Infotark AS arve nr 66010537 68. Riigilõivu tasumist tõendav dokument (
  1. ii)hageja poolt kohtule esitatud kriminaalasjas nr 06267003027 kogutud tõendid järgmises koosseisus: 69. 03.04.2007 K. K. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll; 70. 23.02.2007 L. K. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll; 71. 16.03.2009 L. K. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll 72. 19.02.2007 R.K. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll; 73. 05.03.2009 R.K. kahtlustatavana ülekuulamise protokoll; 74. 21.03.2007 H.L. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 75. 05.12.2006 V.V. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 76. 19.02.2009 V.V. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 77. 14.12.2006 A.K. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 78. 20.04.2007 M.V. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 79. 27.02.2009 A.K. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 80. 26.03.2007 J.L. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 81. 05.12.2006 T.M. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 82. 26.02.2006 K.K. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 83. 25.02.2009 K.L. tunnistajana ülekuulamise protokoll; 84. 02.01.2008 E.N. tunnistajana ülekuulamise protokoll; (iii) Hageja poolt kohtule esitatud AS Pindi Kinnisvara hinnangust Xxxxx xx turuhinna kohta: 85. AS Pindi Kinnisvara 02.02.2007 arvamus nr 070201-13130-405 Xxxxx xx võimalikust turuväärtusest 2006.aasta juulikuus, mis on eksperthinnangu 060815-13130-401 lisa esitamiseks Pärnu Maakohtule (
  2. iv)Hageja 16.04.2012 koostatud selgituste juurde lisatud tõenditele järgmises koosseisus: 86. Koopia Pärnu Linnavolikogu 10.oktoobri 2006 projekteerimistingimuste kohta kokku 4-l lehel 1 eks; 87. Koopia Xxxxx xx rekonstrueerimisprojektist kokku 35-l lehel 1 eks; 88. Koopia ehitusloa väljastamisest kokku 7-l lehel 1 eks; 89. Koopia A-Profiil OÜ kui pädeva ehitusettevõtja ning projekteerija A.A. ehituspetsialisti nõuetele vastavusest kokku 3-l lehel 1 eks; 90. Koopia OÜ A-Profiil ettemaksuarvest nr 4 koos sinnajuurde kuuluva arve ning kuludokumendiga kokku 2-l lehel 1 eks; 91. Koopia OÜ A-Profiil arvest nr 69 koos sinnajuurde kuuluva kuludokumendiga 1-l lehel; 92. Koopia OÜ A-Profiil arvest nr 80 koos sinnajuurde kuuluva kuludokumendiga kokku 1-l lehel 1 eks; 93. Koopia OÜ A-Profiil arvest nr 76 koos sinnajuurde kuuluva kuludokumentidega kokku 1l lehel 1 eks; 94. Koopia OÜ A-Profiil arvest nr 85 koos sinnajuurde kuuluva koludokumentidega kokku 2l lehel 1 eks; 95. Koopia OÜ A-Profiil arvest nr 97 koos sinnajuurde kuuluva kuludokumendiga kokku 1-l lehel 1 eks; 96. Koopia ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktist kokku 1-l lehel 1 eks; 28
(88)
  1. Koopia kuludokumendist PVC kattele kokku 1-l lehel 1 eks;
  2. Koopia OÜ A-Profiil arvest nr 83 koos sinnajuurde kuuluva kuludokumendiga kokku 2-l lehel 1 eks;
  3. Koopia ISS Eesti AS arvest nr 200702041 koos sinnajuurde kuuluva kuludokumendiga kokku 2-l lehel 1 eks;
  4. Koopia ISS Eesti AS arvest nr 56623055 koos sinnajuurde kuuluva kuludokumendiga kokku 2-l lehel 1 eks;
  5. Koopia OÜ A-Profiil ehitus-remonttööde üleandmise-vastuvõtmise aktist 12.01.2007 kokku 1-l lehel 1 eks;
  6. Koopia hinnapakkumise täpsustusest elektritööde osas kokku 1-l lehel 1 eks;
  7. Koopia järelpärimisest keldri hüdroisolatsiooni tööde teostamise võimalikkusest kokku 1-l lehel 1eks. (v) Hageja poolt kohtule 17.04.2012 edastatud tõenditest järgmises koosseisus:
  8. Koopia arvest nr 107 koos sinnajuurde kuuluvate kuludokumentidega kokku 3-l lehel 1 eks;
  9. Koopia OÜ Reftech soojuspumpade paigaldamise kuludokumentidest kokku 6-l lehel 1 eks Lähtudes ülaltoodust kokkuvõtvalt ning tuginedes

§ 217

lg 1 ja 2, 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1 ja 3, § 376 lg 4 p 2,

§ 113lg 1, § 94 lg 1 palub hageja - Välja mõista L.

K. lt ja K. K.lt solidaarselt A.T. kasuks tekitatud kahju summas 65 542, 61 €; - Välja mõista L. K.-lt ja K. K.lt solidaarselt A.T. kasuks viivis kuni 31.12.2012 summas 36 327, 79 € ning alates 01.01.2013 kuni põhinõude tasumiseni viivisintress vastavalt seadusele. - Jätta kohtukulud kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt hageja kasuks kohtukulud vastavalt täiendavalt esitatavale kohtukulude nimekirjale. Hageja seisukoht kostjate aegumise vastuväitele. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TSüS § 160 lg 3 kohaselt Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Erinevalt kostja poolt märgitust, ei ole hageja 30.11.2012 nõude suurendamise taotluse esitamisel viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile, kui nõude alusega seotud tõenduslikule materjalile. Nõude suurendamisel on hageja tuginenud kõigi varasemalt esitatule, s.o juba 30.11.2006 esitatud hagile ja tõenditele, mis tõendavad poolte vahel sõlmitud 20.07.2006 müügilepingu rikkumist puuduoleva pinna osas. Ka Pärnu Maakohus on eelnimetatud puuduse esinemist vastavalt hagis märgitule käsitlenud xx xx xxxx kohtuotsuses, mille peale Tallinna Ringkonnakohus selgitas xx xx xxxx otsuse punktides

  1. ja
  2. kokkuvõtvalt seda, et kõik kostjate vastuväited üldpinna osas ei tähenda seda, et hageja nõue ei võiks realiseeruda. Hageja märgib sedagi, et kostjate seisukohad ja vastuväited üldpinnaga seotud vaidlusküsimuses on esitatud alates juba kostjate esimesest vastuväitest hagile-s.o aastast
  3. Hageja on seisukohal, et juhul, kui nimetatud puudust ja sellest tulenevat nõuet võiks lugeda 30.11.2006 esitatud hagist eraldiseisvaks nõudeks, mida see aga kahtlemata ei ole (ei ole eraldiseisev nõue ja nähtub hagi sisust), mille aegumise algust võiks hakata lugema arvates 2006.aasta augustikuust ning mis siis kostjate arvates pidi aeguma juba 2009.aasta sügisel, ei oleks ka ringkonnakohus oma xx xx xxxx lahendis märkinud, et seda, kas teatud kindla suurusega ehitise üldpind muutus lepingu eseme lubatud omadusena müügilepingu osaks, ning kas ehitise üldpind oli tegelikult väiksem, tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus hinnata. 29

(88)Seega ei saa kostjad kuidagi eitada, et varasem m2 käsitlus ning sellest tulenev kahju neile varem teada ei ole olnud. Hageja on nimetatud rikkumisele käesoleva asja hagimenetluses läbivalt tuginenud ning kostjad oma seisukohad sellele vastuväiteid esitades korduvalt avaldanud. Siinkohal viitab hageja TsMS § 230 lg 2 sätetele, mille kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ning toob ära Riigikohtu praktika, milline toetab hageja seisukohti. Nimelt, Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on kohus ka tsiviilkohtumenetluses aktiivne, kasutades eelmenetlust poolte vastuväidete väljaselgitamiseks ning juhtides poolte tähelepanu vajadusele ühte või teist väidet põhjalikumalt tõendada (vt lahend x-x-x- xx-xx): „Kohtud on hagejale ette heitnud asjaolu, et hageja ei ole suutnud oma nõuet tõendada. Kolleegiumi arvates tuleneb eespool nimetatud sätetest ka kohtu kohustus (õigus on sätestatud TsMS § 91 lg-s 2) selgitada pooltele asjaolude tõendamise koormust. Juhul kui pool on mingile asjaolule tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu“. Nimetatud ettepaneku on ka kohus hagejale teinud ning millest tulenevalt on hageja oma nõuet ka täpsustanud, mitte esitanud eraldiseisvat nõuet. 30.11.2012 esitatud nõude suurendamise taotluse näol ei ole tegemist õiguslikus mõttes uue hagiga vaid juba menetluses oleva hagi täpsustusega. Nimetatud järeldusele on jõudnud ka Pärnu Maakohus oma varasemates määrustes, kus on riigilõivu arvestamise aluseks olevad nõuded omavahel liitnud ning ka 13.12.2012 määruses, millega on võtnud haginõude suurendamise avalduse menetlusse. Hageja poolt 30.11.2012 esitatud haginõude suurendamist ei saa pidada õiguslikus mõttes seega ei uueks hagiks ega ka muudetud hagiks, sest tulenevalt TsMS § 376 lg 4 Hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuivõrd hageja poolt esitatud nõude suurendamine kätkeb endas nii õiguslike väidete täiendamist ning hagi põhinõude suurendamist, millised ei ole TsMS § 376 lg 4 tulenevalt käsitletav ka hagi muutmisena, siis ei saa 30.11.2012 esitatud nõude suurendamise taotlust pidada mingil juhul TsÜS § 146 lg lg 1 alusel aegunuks. Kostjad ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millest tulenevalt hagiavalduses esitamise asjaoludest ja põhjendustest tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx (hagi esitatud deliktiõiguse alusel kostja R.K.), oleks välistatud nõude esitamine tegelikkuses kindla suurusega ehitise üldpinna osas lubatust tegelikkuses väiksema üldpinna saamisel nagu antud asjas. Niisamuti jääb arusaamatuks, kas ja millise õiguslikule alusele tuginedes kostjad leiavad, et hageja peaks oma olemuselt solidaarnõudena nõutava kahjunõude esitamisel kindlaks tegema iga konkreetse isiku süü osa suuruse. Hageja arvates on kostjate vastuväitele omapoolse vastuväite esitamisel kohane viidata näiteks Tallinna Ringkonnakohtu xx xx xxxx kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-09 seisukohale: Maakohtu järeldus, nagu oleks hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse tagatud tsiviilasja 2-06-36362 menetlusega, on meelevaldne ja asjaga seostamatu. Hageja on õigustatud otsustama selle üle, milline hagi kelle vastu esitada (TsMS § 3 lg 1, § 4 lõiked 2 ja 3, § 205 lg 2, § 206 lg 1) ning osundatud säte ei anna kohtule alust keelduda hagi menetlusse võtmisest motiivil, et hageja on varasemas menetluses kellegi teise vastu nõude juba esitanud. Hageja leiab, et eelviidatud seisukoht on asjakohane ning kohaldatav analoogia korras ka praegusel juhul, sest toonane (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx hagi kostja R.K. vastu) vaidlus oli püstitatud R.K. poolt väitega, et kuivõrd hageja on juba esitanud nõude lepingulise kahju tekitajate vastu, ei ole tal sama nõuet võimalik esitada lepinguvälise kahjutekitaja vastu. Lisaks märkis Tallinna Ringkonnakohus oma xx xx xxxx otsuses järgmist: Et teise tsiviilasja menetlemisel tehtud toimingutel ei ole tähendust vaidlusaluses asjas, siis ei saa kerkida 30
(88)küsimust samade menetluslike küsimuste uuesti arutamisest või teises asjas kohtuniku poolt võetud seisukohtade ümberlükkamisest. Asjakohatu on kostjate järeldus ja /või kartus, justkui 30.11.2012 esitatud nõude suurendamise avaldusest tulenevalt ei tee hageja ise ka enam vahet tehingut tuleneval ja lepinguvälisel nõudel. Nimelt on hageja kõikides tsiviilasjas nr 2-06-36362 esitatud menetlusdokumentides järjekindlalt märkinud ära kostjad, dokumendi sisus tuginenud samadele õiguslikele alustele ning kokkuvõtvalt rääkinud ikka ühest ja samast müügilepingu rikkumisest, s.o hageja ja kostjate vahel sõlmitud notariaalse müügilepingu rikkumisest, mille lahutamatuks osaks on asja kohta esitatud reklaam ning lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud informatsioon. Hageja on nõude suurendamist põhjendanud väiksema pinna saamisega sama müügilepingu rikkumisega seotult, millise osas on hagi kohtule esitatud juba 30.11.
  1. Kuivõrd oma hagis on hageja m2 puudusele järjekindlalt tuginenud, siis ei ole tegemist kostja jaoks õiguslikus mõttes ka mingi uue asjaoluga (kostjad on nimetatud puuduse osas omapoolsed vastuväited esitanud juba 2007.aasta vastuses hagile). Oluline on, et tsiviilasjas, mille raames Xxxxx xx kinnistu puudustega seonduv kahjuvaidlus toimub, ei ole seni ka ühtegi jõustunud lahendit, millest tulenevalt saaks hagi esitamisega alanud aegumise peatumine TsÜS § 160 lg 3 mõistes lõppeda. Kostjate vastuväited.
  2. Kostja esitas vastuse hageja 07.01.2013.a terviktekstile 13.05.2015.a märkides järgmist: 16.03.2015.a. määrusega võttis kohus menetlusse hagiavalduse 07.01.2013.a. terviktekstis esitatud A.T. (hageja) nõude L. K. (kostja I) ja K. K. (kostja II) vastu solidaarselt viivise nõudmiseks nõudelt summas 5 965,09 eurot ning liitis selle ühte menetlusse põhinõudega. 17.04.2015.a määrusega määras kohus kostjatele hagiavalduse
  3. jaanuari 2013.a terviktekstile vastuväidete tervikteksti esitamise tähtajaks 13.05.2015.a.
  4. Hagi alusena toodud faktilistest asjaoludest üldiselt 1.
  5. Kostjad leiavad, et nende poolt hagejale müüdud kinnisasi vastas lepingutingimustele. Kostjad rõhutavad, et nemad müüsid ja hageja ostis vana maja, mille ehitusaastad jäid üsna kaugesse minevikku, mil oli tegemist teise riigikorra ja teise ehituspraktikaga. Käesolevas tsiviilasjas teostatud ehitustehnilise ekspertiisi (edaspidi nimetatud ka ekspertiis) aktis on jõutud järeldusele, et Xxxxx xx xx kinnistul asuvat elumaja saab pidada vastavaks Eesti NSVs kehtinud ehitusnormide ja reeglitega (p 8.52.2), ehitis oma ehituslikus kvaliteedis vastas ehitatud kujul tollal kehtinud ehitustavadele, normidele (SNiP, CH) ja standarditele (GOST) ja neis esitatud nõuetele (p 8.52.3) ning kasutuses olnud ehitusmaterjalide kvaliteedile (p 8.53.1). Hageja teadis, et omandataval kinnistul on üle 25 aasta vana elamu. Sellest teadmisest pidi ta lähtuma, kui sõlmis notari juures lepingu. Hageja käis enne lepingu sõlmimist korduvalt kinnistu ja sellel paikneva elamuga tutvumas, tema eest ei varjatud läbijooksu kohta, ahjude seisundit, katuse olukorda ega üldse mitte midagi. Hagejale oli teada, et maja juures ei ole kasvuhoonet (tema enda ütlus, et ta ei hakkaks agronoomiaga tegelema). Kostjad leiavad, et hageja otsus osta kõnesolev elamu, oli teadlik ja läbimõeldud otsus. Asjaoludest nähtub, et hageja kavatses algusest peale maja ümber ehitada vastavalt enda nägemusele edasist elupaigast. Milline tähtsus saaks hageja jaoks olla ahjudel ja sellel, kas mõni kivi langeb alla või mitte, kui ta oli juba valmis mõelnud uue küttesüsteemi, millega asendada ahiküte?! Hageja käitumine pärast maja ostmist näitab üheselt, et tal oli algusest peale plaan maja enda soovide järgi ümber ehitada. Hagi esitamise põhjuseks ei ole reaalsete, elamu kasutamist takistavate puuduste ilmnemine või kostjate poolt hageja eest mingite neile teadaolevate suurte puuduste varjamine ja hilisem ilmsikstulek, vaid soov saada raha vana elamu renoveerimiseks. Tsiviilasjas teostatud ekspertiisi tulemusena on ekspert leidnud, et 31
(88)ehitustööde aluseks oli eelkõige soov rekonstrueerida ehitist kaasaegsemaks ühepereelamuks (p 8.62.7). Samuti on ekspertiisiaktis asutud seisukohale, et hageja poolt teostatud (tellitud) ehitustööd olid seotud eelkõige ehitise ealise kulumisega, selle ehitamise ajale iseloomulike trendidega (p 8.72.2). 1.
  1. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja soetada oma perele heas korras ühepereelamut, kuhu oleks võimalik peale väikest sanitaarremonti koheselt elama asuda. Hageja väitel olid elamul sellised puudused, mis takistasid elamut kasutamast sihtotstarbeliselt. Kostjad vaidlevad sellele vastu ja kinnitavad, et Xxxxx xx elamu oli ostu-müügitehingu sõlmimise ja lepinguobjekti üleandmise ajal igati elamiskõlblik. Kuni kinnistu müümiseni elas seal püsivalt sees kostja L. K., kes oleks seal edasi elanud ka juhul, kui tehingut ei oleks toimunud. Elamu oli heas seisukorras ning puudusid takistused selle jätkuvaks kasutamiseks eluruumina, ilma igasuguste rekonstrueerimistöödeta. Käesolevas tsiviilasjas on ehitustehnilise ekspertiisi aktis leitud, et LVM kinnisvara eksperthinnangu nr 024-09U 06.02.2009.a ja sellele lisatud fotode põhjal on võimalik välja tuua Pärnus, aadressil Xxxxx xx asuva hoonestatud kinnistul asuva ehitise ehitustehnilisele seisundile vastav hinnang ning pidada seda hoonet heas seisukorras olevaks (p 8.69.3). Eksperdi kinnitusel oli hoone kasutatav selle asjaõigusliku transaktsiooni hetkel eluhoonena (p 8.69.3). 1.
  2. Riigikohtu xx xx xxxx..a. otsusest tsiviilasjas nr x-x-x-xx-xx p 11 märgitakse muuhulgas, et lepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist, kui müüja pakub ostjale asja mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja parandamiseks või asendamiseks. Sellest Riigikohtu seisukohast lähtuvalt olid kostjad veelgi halvemas olukorras. Hageja ei jätnud neile mingit võimalust, lõhkudes elamul katuse maha ja nn mittekaasaegsed materjalid välja. Ta ei soovinud mingit parendust. Kuidas oleksidki kaebajad saanud parandada majast väljalõhutud ahju? Kostjad, olles ise majas aastaid elanud ning teades seeläbi, et maja on igati elamiskõlblik, pidasid hageja väiteid utoopilisteks ja tema viiteid puudustele väljapressimiseks. Sellise seisukoha kujunemisele aitas hageja oma käitumisega igati kaasa, ähvardades müüjaid ja nende lähedasi selliselt, et lõpuks oldi sunnitud pöörduma kaitse saamiseks ametiasutustesse. Kostjad pakkusid hagejale, et nad on nõus maja tagasi ostma. Hageja poolt esitatud väidete pinnalt võib järeldada tema soovi näidata, justkui oleks ta olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kui olukord oleks tõepoolest olnud nii halb, nagu hageja näidata üritab, siis iga mõistlik inimene tema asemel oleks nõustunud maja tagasi müüma ning endise olukorra ennistama. Selle asemel hageja asus lammutustöid ja seejärel ülesehitustöid tegema, lootuses, et kulud maksavad talle kinni kostjad. 1.
  3. Hagiavalduses on esitatud põhinõue kokku summas 65 542,61 eurot, millele täiendavalt nõuab hageja veel viivist. Sellises suuruses nõue on täielikult põhjendamata ja alusetu. Hageja ostis Xxxxx xx kinnistu kostjatelt maksumusega 1 600 000 krooni, millest nõuab käesolevas tsiviilasjas põhinõudena kokku 65 542,61 eurot, so 1 025 519 krooni. Seega hageja soovib saada kostjatelt tagasi 64% tehingu maksumusest. Seejuures soovivad kostjad rõhutada, et samal ajal oli 600 m2 suuruste hoonestamata kinnistute väärtus Pärnus, Xxxxxxx linnaosas 800 000 kuni 900 000 krooni. Arvestada tuleb ka seda, et hageja on esitanud hagiavalduse ka teises tsiviilasjas R.K. (kostja L. K. poeg) vastu, nõudes sisuliselt samadel asjaoludel kokku 932 185,70 krooni, millele lisaks nõuab hageja viivist. Seega nõuab hageja Xxxxx xx müügitehinguga seonduvalt põhinõudena kokku 1 957 704,70 krooni. Seega juba ainuüksi põhinõuetena soovib hageja saada summat, mis ületab kinnistu müügihinda. Kostjate hinnangul on tegemist hageja alatu sooviga rikastuda kostjate arvel, saavutada kostjatelt ostetud vana maja renoveerimine ja kaasajastamine kostjate arvel. See ei ole 32
(88)kooskõlas ei kahju hüvitamise eesmärgiga (

§ 127

lg 1), hea usu põhimõttega (

§ 6

lg 1) ega mõistlikkuse põhimõttega (

§ 7). 1.5.

Kostjad vaidlevad täies ulatuses vastu hagiavalduses esitatud kahjuarvestusele. Kogu hinnang ja arvestused on esitatud oletuslikult, esitatud on ehituskulude hinnanguid jms dokumente, millistele ei ole võimalik tugineda väidetava kahju suuruse tuvastamisel. Hageja poolt kantud kulud ja asjas esitatud kalkulatsioonid tuginevad hageja poolt tellitud elamu rekonstrueerimise projektile, mitte võimalike puuduste kõrvaldamise vajadusele. Seega tegemist ei ole mitte kahju parandamisega, vaid ehitise kaasajastamisega. Kostjad ei tunnista hageja viiteid nn ehitustöökoosoleku protokollidele, kuna tegemist on hageja omakäeliste kirjatükkidega, mis tähendab seda, et hagejal oli võimalus näidata olukorda mitte objektiivselt, vaid enda huvidele vastavalt. Lisaks on A. K. kostjatele teadaolevalt hageja sõber ja kursusekaaslane, seega ei ole tegemist asjas erapooletu isikuga. Hageja kahjuarvestus on ebaselge ning esitatud käsitlus ebaülevaatlik ja segane. Hageja poolt esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole hageja küsinud alternatiivseid hinnapakkumisi (seda asjaolu kinnitab ka ekspertiisiakt), mistõttu ei ole võimalik hinnata esitatud kalkulatsioonide adekvaatsust. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole hageja poolt tellitud ehitusprojekti põhjal võimalik koostada ehitustööde eelarvet (lk 1471). Ja isegi, kui see oleks võimalik, on ehitusprojekt mõeldud elamu rekonstrueerimiseks, mitte selle väidetavalt tuvastatud ja varjatud ehituslike mittevastavuste likvideerimiseks (lk 148). 1.

  1. Hageja on kogu senise menetluse käigus üritanud kõikvõimalikul viisil esitada andmeid sellises võtmes, et jätta muljet hageja heausksusest ja kostjate kurikavalatest plaanidest teda petta. Kostjad kinnitavad, et see ei ole tõde. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja on hagiavalduses ja kogu menetluse käigus üle võimendanud väikesi puudusi, mis tal tehingut vormistades olid teada ja üritanud nende najal näidata kostjaid isikutena, kes praeguseks ei vääriks usaldust. Kostjad selgitavad, et Xxxxx xx elamu oli olnud kostjatele koduks. Maja oli ehitatud ja 1980.a toimunud põlengu järgselt taastatud kostja L. K. abikaasa poolt, kes juhindus oma tegevuses teadmisest, et maja on mõeldud pikaajaliseks koduks tema perele. Seega ei saanud ta maja konstruktsioonides kasutada halva vastupidavusega materjale – eesmärk oli, et maja püsiks aastakümneid. Kogu põlengujärgse aja, alates
  2. aastast on maja olnud püsivalt igapäevases kasutuses elumajana, kogu selle aja kuni kinnistu müümiseni hagejale oli elamu kostja L. K. koduks. Majas on üles kasvanud kostja L. K. lapsed, sh kostja K. K.. Kuivõrd viimastel aastatel elas majas püsivalt kostja L. K. üksi, ning sai selgeks, et ei ole mõistlik suurt maja üleval pidada ühe inimene tarbeks, siis tuli kostjatel langetada nende jaoks emotsionaalses mõttes raske otsus (oli ju tegemist kostja L. K. pikaajalise koduga ja kostja K. K. lapsepõlvekoduga) maja müümiseks. Kostjatel ei olnud maja müümisega kiire, nad arvestasid võimalusega, et maja müük ei pruugi õnnestuda, millisel juhtumil oleks kostja L. K. jätkanud elamist Xxxxx xx elamus, so senine elukorraldus oleks jätkunud. Selleks puudusid vähimadki takistused, kuna elamu oli heas seisukorras, puhas, ahjud olid korras ja köetavad jne jne. Elamu siseviimistlus võis olla ajale jalgu jäänud, kuid see ei takistanud mingilgi moel majas edasi elamist. Seega ei olnud kostjatel mingit survet maja müügiks, kostjatel puudus igasugune soov maja ostjat petta, müües teadlikult varjatud puudustega maja. Hageja on üritanud sellist muljet luua, kuid nii see ei olnud. Kostjad müüsid nendele armsa ja hea kodu teadmises, et sellest saab samasugune armas ja hea kodu ostja jaoks. Pikaajalise kodu müümine oli emotsionaalselt niigi raske, kuid see, mis järgnes maja müügile – hageja poolt esitatud süüdistused pettuses, terror, kaebused, kriminaalmenetlus, aastaid kestnud kohtumenetlused – on kostjatele põhjustanud väga raskeid üleelamisi. Kostjatele ei ole antud sisulisi võimalusi olukorra lahendamiseks, kuna hagejal polnud soovi maja tagasi müüa. Kostjad on veendumusel, et hageja eesmärgiks oli kaasajastada ostetud vana elamu ning nõuda kulud sisse müüjatelt (kostjatelt). 33

(88)
  1. Müügiobjekti väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest ja hageja väidetavast kahjust Järgnevalt esitavad kostjad oma seisukohad hageja poolt nimetatud väidetavate lepingutingimuste mittevastavuste ning nendest hagejal väidetavalt tekkinud kahju kohta. Esmalt soovivad kostjad märkida, et hagiavalduse koostamise stiil näitab, et hageja on oma nõuete esitamisel väga paljusõnaline, nõuded on esitatud segaselt ja raskesti jälgitavalt. See teeb hagiavaldusele vastamise üsna keerukaks, kuid kostjad püüavad anda endast parima, et esitada omapoolsed seisukohad hagiavalduses esitatu kohta. 2.
  2. Katus Hageja väidab, et ostetud elamul puudus väljareklaamitud uus katus ning olemasolev katusekattematerjal katusepleki näol oli paigaldatud põlengu- ja veekahjustusi saanud ning osaliselt toestatud pigiga katusekonstruktsiooni peale ilma projektita ning ehitustehnilisi norme järgimata. Seejuures peab hageja kahjuks katuseharjal oleva pleki ajutisest kinnitusest tulenevat kahju summas 623,54 krooni ning katusetöid katusevahetuseks summas 283 616,39 krooni. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu ning eitavad hagiavalduses väidetava kahju olemasolu. Kostjad leiavad, et arvestades maja vanust, oli majal uus katus. Tegemist oli algselt 1969.a, lõplikult aga 1980.a ehitatud majaga, katus oli majal vahetatud 2000/2001.a. Kui võtta ehitusaastana aluseks 1980.a, oli maja vanuseks tehingu sõlmimise ajal 26 aastat, uus katus oli selleks ajaks majal olnud 5-6 aastat. Sellele tuginevalt on kostjad jätkuvalt seisukohal, et vaadates maja üldist vanust oli tegemist uue katusega. Ekspert on asunud seisukohale, et katusekatte vanusega kuni 10 aastat võib lugeda veel uueks katuseks (ekspertiisiakti p 8.46.1). Hageja poolt väidetav kahju on tõendamata. Kostjad on seisukohal, et mingit läbijooksu ei toimunud. Kostja L. K. on kinnitanud, et toas nr 20 oli varem erilise tuulesuuna puhul esinenud läbijooksu korstna juures, kuid pärast plekk-katuse paigaldamist läbijookse ei olnud. Kostjad näitasid mitte ainult hagejale, vaid ka teistele maja ostu vastu huvi üles näidanud isikutele läbijooksu kohta ja ei varjanud midagi. Seda kinnitavad ka tunnistaja J.L. ütlused selle kohta, et teise korruse keskmises toas oli näha, et lagi oli läbi lasknud ja neile öeldi, et kunagi lasi, aga nüüd majale uus katus peale pandud. Kostjate andmetel ei olnud hageja 09.08.2006.a võimeline näitama koha peale läinud R.K.le, kus on toas nr 19 märg koht põrandakattes. Katuseharja pleki ajutine kinnitus polnud vajalik, kuna hageja avas katuse täielikult ja põhjustas kogu elamule olulise veekahju. Seetõttu ei nõustu kostjad kulutusega 623,54 krooni. Hagiavalduses sisaldub etteheide, et uus katusekattematerjal oli paigaldatud põlengu- ja veekahjustusi saanud katusekonstruktsiooni peale. Esmalt rõhutavad kostjad, et nendel puudus teadmine, et maja konstruktsioonides on osaliselt kasutatud põlengu- ja tahmajälgedega materjale. Majas toimunud põlengu järgselt ehitati maja uuesti üles (taastati), kostja L. K. põlengujärgse ehituse juures ei olnud (oli haiglas), kostja K. K. oli põlengu ajal lapseealine. Ekspertiisiaktist nähtuvalt võis antud juhul algselt rajatud puidust lamekatuse peale paigaldada katuseplekist katte (ekspertiisiakti p 8.34). Kostjatel puudub igasugune kahtlus, et i

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.