← Eesti

2-14-7997/40

Obsah (6)§ 428§ 430§ 432§ 433§ 661§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg 21.aprill 2016.a. Põlva, Võru tn 12 ja koht Tsiviilasja number 2-14-7997 Tsiviilasi P. S. hagi M. E. L. vastu ühisvara jagamis

§-de 661 lg 4 ning 466 lg 3 alusel ja määruse jõustumine Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada ning määrus jõustub selle kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on P. S. hagi M. E. L. vastu abikaasade ühisvara jagamiseks ning vallasasjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või vara väärtuse hüvitamiseks. 19.aprillil 2016 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe ühisvara jagamise ning hageja lahusvara hulka kuuluvate vallasasjade üleandmise osas. Pooled taotlesid kompromissilepingu tingimuste kandmist kohtuistungi protokolli. Kompromiss on sõlmitud õigusrahu huvides ning selle kinnitamisel ei ole pooltel üksteise vastu mitte mingisuguseid nõudeid. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja kummagi poole menetluskulude jätmist neid kandnud poole kanda ning teatasid, et nad on kokku leppinud seoses kompromissi kinnitamisega menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Pooled on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3

(5)

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas sõlmitud kompromissileping ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise

§ 430lg 3 alusel ning kohus kinnitab kompromissi, lõpetades ühtlasi menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 1 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas on hageja P. S. poolt tasutud riigilõivu kokku 325 eurot, riigilõiv on tasutud nelja võrdse 4

(5)suurusega maksena 14.04.2014, 15.07.2014. P. S. on esitanud taotluse poole tagastamiseks. 15.05.2014, 15.06.2014 ja menetluses tasutud riigilõivu Taotlus on põhjendatud ning tasutud riigilõivust kuulub 162,50 eurot tagastamisele P. S. kontole. Tulenevalt

§ 433võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, osundatud paragrahvi 4.lõike alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Seega jõustub kohtumäärus tulenevalt

§ 466lg 3 2.lausele selle kättetoimetamisest. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.