) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. 6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 7. Avaldada vastavalt
§-s 33 sätestatule viivitamatult pankrotimääruse kohta (määruse resolutiivosa punktid 1-6 ja edasikaebamise kord) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata kohtumääruse ärakiri äriregistrile.
Võlgniku juhatuse liikme Raiko Paltsi poolt volitatud esindaja esitatud pankrotiavalduse kohaselt on ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks asutamisel koostatud äriplaani mitte realiseerumine ning osanike erinevad nägemused äriühingu juhtimisest, milles tulenevalt tekkisid 2015 aasta lõpus erimeelsused. Kuna äriühingu majandustegevused ei saavutanud loodetud ajaga oodatud taset, tekitas see osanike vahel erimeelsusi. Võlgniku juhatuse liikme Asko Saadi selgituste kohaselt on võlgniku teine juhatuse liige jätnud ettevõttesse üksnes kulud ja kõik tulud on üle kantud võlgniku teisele juhatuse liikmele kuuluvale ettevõttele. Selles osas on Asko Saadi esitanud pika ja põhjaliku ülevaate pankrotiavalduses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on erinevate asjaolude kogum, sh erimeelsused juhatuse liikmete vahel, mis omakorda võivad olla põhjendatud varasemate kokkulepete mitte täitmisest või nende puudumisest. Ei saa välistada, et oma toimingutega on juhatuse liikmed tekitanud kahju ettevõtte võlausaldajatele. Mõlemad juhatuse liikmed viitavad seejuures ettevõttega mitteseotud kuludele, mida kubki juhatuse liige on väidetavalt teostanud. Arvestades, et võlgnik on jooksvalt teinud tehingud mõlema juhatuse liikme ja nendega seonduvate ettevõtetega, tuleb edasises menetluses hinnata, kas on selgeid kulutusi, mis ei ole olnud võlgniku huvides. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, samuti kogunud andmeid võlgniku poolt teostatud tehingute kohta. Ajutise halduri hinnangul tuleb edasises menetluses üle vaadata võlgniku kassa toimingud ja tuvastada, kas võlgnikul on nõue suurusjärgus 9 000,00 eurot juhatuse vastu. Võlgnik on võõrandanud oma põhivõra mõlema juhatuse liikmega seotud ettevõttele. Nimetatu osas halduri hinnangul vajalik koguda täiendavalt andmeid selgitamaks, kas esinevad tagasivõitmise võimalused. Võlgniku juhatuse liikmed on viidanud võimalikele ettevõttega mitteseotud kuludele, mille osas on võimalik edasises menetluses täiendavalt andmeid koguda ja ei saa välistada sellest tulenevalt tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt
§-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 teeb ajutine haldur ettepaneku:
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Vastavalt
lg-le 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Peale tutvumist ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega asub kohus seisukohale, et võlausaldajate ning ka võlgniku enda huvide kaitseks on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. 3 2-16-14611 Võlgnikul on halduri esialgsel hinnangul vara 11 512,71 euro ulatuses, samas on võlgnikul võimalikke kohustusi summas 73 256,47 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused halduri hinnangul puuduvad. Järelikult on võlgnik maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse esialgsed kulud
lg 2 p 1 mõistes, mistõttu puudub vajadus määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks rahasumma maksmise kohtudeposiiti, millise ettepaneku on teinud võlgniku üks juhatuse liikmetest Raiko Palts /t.l. 102/. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on erinevate asjaolude kogum, sh erimeelsused juhatuse liikmete vahel, mis omakorda võivad olla põhjendatud varasemate kokkulepete mitte täitmisest või nende puudumisest. Ei saa välistada, et oma toimingutega on juhatuse liikmed tekitanud kahju ettevõtte võlausaldajatele. Mõlemad juhatuse liikmed viitavad seejuures ettevõttega mitteseotud kuludele, mida kubki juhatuse liige on väidetavalt teostanud. Arvestades, et võlgnik on jooksvalt teinud tehingud mõlema juhatuse liikme ja nendega seonduvate ettevõtetega, tuleb edasises menetluses hinnata, kas on selgeid kulutusi, mis ei ole olnud võlgniku huvides. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus nõustub nende järeldustega. Eeltoodud põhjendustel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja nimetab pankrotihalduriks senise ajutise halduri Kristo Tederi, kes on vastava nõusoleku andnud. 6.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub esitatud aruandes määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (a/a EE732200221050996778, Swedbank) kasuks pankrotivara arvelt 12,0 töötunni eest 1 080,00 eurot (arvestusega 1 tund = 90,00 eurot), millele lisandub käibemaks 216,00 eurot (20%), kokku 1 296,00 eurot. Samuti palub haldur vajalike kulutuste (teabenõuded, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, transport) katteks välja mõista Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (a/a EE732200221050996778, Swedbank) kasuks 120,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 24,00 eurot, kokku 144 eurot (kõik kulud on tehtud perioodil 21.10.2016 kuni 15.11.2016). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele ka vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused võlgnikult välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.