Obsah (5)

§ 97§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.jaanuaril 2017.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-119935 Tsiviilasi BN hagi FN v

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97

p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot ja alates 01.01.2017 on 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud määras.

3.

§ 102

kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. 4.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et tagasiulatuv nõue oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav. Hageja on esitanud tõendid, millest lähtudes on kostja maksnud elatist 10.07.2016 2 2-16-119935 summas 215 eurot ja 26.11.2016 summas 295 eurot (tl 61). Seega on tõendatud, et perioodil 01.08.2016-31.10.2016 FN elatist maksnud ei ole. Sama kajastub kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttel (tl 48-50). Hageja ei ole õigeks võtnud, et koolitarvete ülekannet saab arvestada ülalpidamiskohustuse katteks, seepärast kohus sellega ülalpidamiskulude maksena arvestada ei saa.

1. Et kostja on tasunud 26.11.2016 elatisrahana 295 eurot ning kumbki pool pole kohtule selgitanud, millise kuu ülalpidamiskulude katteks nimetatud summa tuleb arvestada, arvestab kohus selle novembrikuu ülalpidamiskulude katteks ning seaduses sätestatud alammäärast ülejääva osa (295-215 eurot) arvestab kohus varaseima ülalpidamiskohustuste katteks (periood 10.08.21.08.2016). Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur.
2. Kostjal on etteheiteid lapse emale seoses sellega, et ei saa lapsega suhelda. Kuigi pooled ei vaidle lapsega suhtlemise korra üle, peab kohus vajalikuks selgitada, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning seda peab last igapäevaselt kasvatav vanem arvestama. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3