lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on K. P. hagi E. P. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja E. P. on piiratud teovõimega. Kuna kostja eestkostja ülesandeid täitis hageja, määras kohus 15.11.2016 määrusega Vändra valla (vallavalitsuse kaudu) E. P. erieestkostjaks tema esindamiseks abielulahutuse ja ühisvara jagamise kohtumenetluses. Pärnu Maakohtu 30.01.2017 määrusega tsiviilasjas 2-08-53933 vabastati K. P. eestkostja ülesannetest, pikendati E. P. üle seatud eestkoste tähtaega 5 aasta võrra määruse tegemisest alates ning eestkostjaks määrati Vändra vald (vallavalitsuse kaudu). Määrus jõustus 24.02.2017. Seega praegu Vändra vald nüüd esindab kostjat menetluses eestkostjana. 01.03.2017 kohtuistungil pooled jõudsid ühisvara jagamise osas kokkuleppel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: Ühisvaraks olev korter väärtusega 3000 eurot jääb hagejale ja kostja pangakontol SEB pangas olev raha summas 2666,85 eurot kostjale. Hageja maksab kostjale enamsaadud vara eest hüvitist 167 € kahe nädala jooksul määruse jõustumisest. Korteri jagamisega seotud õigusmuudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikke kostja tahteavaldusi asendab kompromissi kinnitamise määrus. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde, taotlesid kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Menetluskulude jaotus
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Seega kulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Hageja taotleb
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist seoses kompromissi kinnitamisega. 14.09.2016 Advokaadibüroo Tamar OÜ, mille kaudu hagejat menetluses esindanud adv Tamar tegutseb, tasus hageja eest selles asjas riigilõivu kokku 400 eurot, sh ühisvara jagamise nõude eest 300 eurot.
lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tuleb sellest pool ehk 150 eurot hagejale tagastada tema poolt näidatud arvelduskontole. 2 Tsiviilasi nr 2-16-13942 /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.