Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-13707 Tsiviilasi MRi ja MR`i

) § 102 lg-le 1 leides, et ei ole võimeline andma lastele ülalpidamist nõutud ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ka on ta leidnud, et hagis märgitud kulutused lastele on osalt põhjendamatud ja ülepaisutatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97

p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2. Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 215 eurot alates 01.01.2016. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja elatist

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, seega jätab kohus tähelepanuta kostja vastuväited nagu oleks laste vajadused kas põhjendamatud või ülepaisutatud. 3.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

§ 102

on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla 2 2-16-13707

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud, et tema poolt saadavast töötasust ei piisa hagejatele elatise maksmiseks nõutud ulatuses (tl 30). Samas on kostja töövõimeline ning ei esine olukorda, kus tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Pärast kohtuistungit on hagejate esindaja 27.12.2016 esitanud haviavalduse täpsustuse elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks ning lisanud täpsustusele rida tõendeid samas selgitamata, mida ta nendega tõendada soovib. Nimetatud menetlusdokumendid on esitatud pärast tsiviilasja menetluse lõppemist, seega mitteõigeaegselt ning kohus nendega arvestada ei saa, jättes need tähelepanuta. Seega lähtub kohus sellest, et hagejad on nõudnud elatist alates elatishagi esitamisest, so 09.09.
2. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et puudub alus elatise vähendamiseks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Hagejate nõuded on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3