KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 13.september 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-13681 Tsiviilasi G. K.’i hagi K. A.i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xx – xxx, xx xxxxxxxx xxxxx; e-post: xxx) Kostja: K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
- Keelduda menetlusse võtmast G. K.’i hagi K. A.i vastu elatise väljamõistmiseks ning tagastada avaldus lisadega selle esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus reaalselt ei tagasta.
- Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata. Edasikaeamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 09.09.2016 saabus Pärnu Maakohtule G. K.i (seaduslik esindaja K. K.) hagiavaldus K. A.i vastu elatise väljamõistmiseks alates 01.05.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuilaps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21 aastaseks saamiseni 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Esiteks kohus märgib, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal PKS § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täi- Tsiviilasi nr 2-16-13681 sealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Seetõttu ei ole sellise hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada ning sellise hagi menetlusse võtmisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Teiseks on kohtute infosüsteemi andmetel Pärnu Maakohtu 14.04.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-09-11160 rahuldatud K. K.i hagi K. A.i vastu ning K. A.ilt on G. K.i ülalpidamiseks mõistetud välja elatis alates 17.03.2009 kuni G. K.i täisealiseks saamiseni 2175 krooni (139 eurot) kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2016 kehtiva kuupalga alammäära järgi on minimaalne elatis 215 eurot kuus ning selles summas on K. A. kohustatud käesoleval aastal igakuiselt elatist maksma ka 17.03.2009 kohtuotsuse kohaselt. Kohtuotsus tsiviilasjas 2-09-11160 jõustus 05.05.
- Seega on olemas jõustunud kohtulahend kostjalt K. A.ilt G. K.i ülalpidamiseks elatise väljamõistmise kohta seaduses sätestatud minimaalmääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg1 p 4 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Asjaolu, et uue PKS-i kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise (PKS § 97 p 1), ei mõjuta vana PKS-i alusel tehtud lapse ülalpidamist puudutava lahendi sisu ega tähendust. Olenemata sellest, kas hagi lapsele elatise saamiseks on esitanud vanem või laps ise, on nõude sisuks lapse ülalpidamise kohustuse täitmine. Eeltoodust tulenevalt on samade poolte vahel samal alusel sama vaidluse kohta tehtud kohtuotsus jõustunud ning hagejal on kostjalt elatise saamiseks olemas kohtulahend, mis on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt vajadusel sundkorras täidetav. Hagejal puudub elatise nõude maksmapanemiseks vajadus täiendavalt kohtu poole pöörduda, kostjalt elatise sissenõudmiseks tuleb esitada täitmisavaldus ja jõustumismärkega kohtuotsus täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile. Eeltoodu alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kohus ei toimeta avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja esitas hagiavalduse lisadega kohtule elektrooniliselt, siis kohus dokumente füüsiliselt ei tagasta. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei ole asjas tekkinud. Kohus kulude suurust kindlaks ei määra ega mõista kulusid hagejalt välja. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 2