Obsah (10)

§ 23§ 7§ 16§ 118§ 24§ 6§ 104§ 39§ 88§ 11

2-16-13017 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Xxxxxx Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21.september 2018.a. Xxxxxx Maakohtu Xxxxxx Rüütl

§ 23), teisiti öeldes vigade tõttu tühine.

Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Tulenevalt eelöeldust on käsitletav kodune testament hageja poolt vaidlustatav. Kui vaidlustatav kodune testament osutub kehtetuks, toimub ka käesolevas asjas pärimine seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja PKS-is nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Pärandajal käesoleval juhul alanejaid sugulasi (lapsi) ei olnud. Pärand on pärandaja vara. Juhul kui pärandajale kuulub pool abikaasade ühisomandist, kuna seaduse järgi lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Abikaasade ühisvara jaguneb pooleks, kui poolte vahel ei ole teistsuguseid kokkuleppeid. Käesoleval juhul sai pärandaja käsitletava korteriomandi kingiks oma emalt. Võib eeldada, et kinge kuulub pärandajale lahusvarana, aga selles ei saa enne kinkelepingut nägemata ka kindel olla. Juhul kui käesolevas asjas tuvastatakse vaidlustatava koduse testamendi kehtetus ja samas ka kostja pärimiskõlblikkus, on kostjal teise ringi pärijana õigus pärida koos üleelanud abikaasaga 50% pärandvarast. Kuna käesoleval juhul kuulub pärandvara hulka pool Xxxxxxxxxxx korteriomandist, siis kokkuvõtlikult kuuluks seaduse järgi pärimisel kogu korteriomandist üleelanud abikaasale 75% ja kostjale 25%. Juhul kui käesolevas asjas tuvastatakse vaidlustatava koduse testamendi kehtetus ja samas ka kostja pärimiskõlbmatus ning pole võimalik rakendada ka

§ 7, võib juhtuda, et üleelanud abikaasa pärib 100% käsitletavast pärandvarast.

Seda siis kui pärandajal (Y.K.) ei ole teisi sugulasi esimesest või teisest järjekorrast (

§ 16lg 3).

Seadusjärgse pärimise korral võib pärandaja abikaasa lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Ei saa olla ega olegi vaidlust selle üle, et pärandaja üleelanud abikaasa pärib seaduse järgi pärides koos teise järjekorra pärijatega peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed. Kinnisasja Xxxxxxxxxxx, mis oli abikaasade ühine kodu, osas soovib koduse testamendi järgne pärija (kostja), et hageja vabastaks pinna, et kostja saaks selle võõrandada. Kostja on hagejat ka ähvardanud mingite “inimestega”, kes tulevad ja hageja tänavale tõstavad. Kui kodune testament osutub kehtetuks, saab seaduse järgi pärimisel kostja suure tõenäosusega 50%. Ka selliseks puhuks kehtib ähvardus hageja elu põrguks teha, et ta elamispinnalt lahkuks. Selliste stsenaariumite tulemusel pärandaja üleelanud abikaasa elujärg vaidlustatud pärimise tõttu halveneks. Nimetatud nõue tuleneb

§ 16

lg 3 - pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Juhuks kui rakendub pärimine seaduse järgi, teatab hageja, et ta ei ole pärandist loobunud. Ei ole tekkinud ka vajadust

§ 118lg 2 järgseks avalduse esitamiseks.

Hageja palub tuvastada väidetavalt xxxxxxxxxx. a. Y.K. (pärandaja) poolt väidetavalt tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud koduse testamendi kehtetus (tühisus); Seada kinnisasjale Xxxxxxxxxxx, mis oli abikaasade ühine kodu, isiklik 5 2-16-13017 kasutusõigus hageja kasuks, kuna pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks; Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile 2. Kostja kirjalikus vastuses hagile leiab, et xxxxxxxxxx koduse testamendi tegemisel oli hageja abikaasa Y.K. täies ulatuses teo- ja õigusvõimeline. Hagiavaldusega palub hageja kohtul tunnistada tühiseks hageja abikaasa ja kostja venna Y.K.`i poolt xxxxxxxxxx koostatud kodune testament ja seda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka TsÜS) § 13 lg 1 alusel. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.Hageja leiab, et testamendi koostamise hetkel oli Y.K. ebaadekvaatne ja otsustusvõimetu, kuna oli tollal surmavalt haige. Peale selle väidab hageja, et Y.K. oli alates 05.03.2016 voodihaige ega saanud endaga füüsilises mõttes hakkama. See hageja väide ei vasta tõele. Tegelikult oli Y.K. kuni surmapäevani omal jalal ja palju ning adekvaatselt suhelnud oma sõpradega. Eriti valusid temal ei olnud, kuid oli üldine nõrkus, kuna hageja ei ole andnud talle süüa. Tulles haiglast võttis Y.K. ühenduse oma sõbraga J.P. selleks, et viimane leiaks kostjat ja paluks tal tulla Y.K.i juurde, mida J.P. tegigi. Kohtudes õega oma kodus ütles Y.K. talle, et soovib kinkida kostjale oma korterit, ise aga soovib minna Tammiste hooldekodusse, kuna hageja ei põeta teda korralikult, vaid kogu aeg kuritarvitab alkoholi koos oma vennaga ja pojaga. Kinketehingu sooritamiseks aga puudus Y.K.il kehtiv id-kaart, kuna PPA Xxxxxx teenindusele teel võttis hageja Y.K.`ilt selleks ettevalmistatud raha ära ja jõi selle maha. Kostja käis PPA Xxxxxx esinduses ja kutsus ametnikke kohale, kes kahekesi tulid Y.K.i`le koju märtsi kuu keskel. PPA Xxxxxx teeninduse ametnikud jõudsid ainult pildistada Y.K.`i, kuid nad ei ole jõudnud sõrmejälgi teha, kuna purjus olevad hageja, tema vend ja poeg igati takistasid seda. Kostja isegi oli sunnitud kutsuda politsei kohale ja seda kolm korda. Seega hageja ja tema sugulaste ebaseadusliku käitumise tõttu jäi Y.K.il id-kaart vormistamata. Kostja käis Marje Jürioja, Kaia Krügeri ja Kristi Kivimägi notaribüroos, kus soovitati tekkinud olukorras vormistada kodune testament ning selgitati, kuidas seda teha. 16.märtsil 2016 olles täies ulatuses teo- ja õigusvõimelisena kirjutas Y.K. omakäeliselt testamendi, mille kohaselt pärandas kogu oma vara, sh korteri asukohaga Xxxxxxxxxxx Xxxxxx linnas oma õele ehk kostjale. Seega tegemist on koduse testamendiga pärimisseaduse (edaspidi ka

) § 24 mõttes.

§ 24

lg 1 kohaselt testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Kõnesolev testament oli kirjutatud Y.K.i poolt omakäeliselt. Seetõttu hageja viide

§-le 23 on täiesti alusetu. Peale testamendi kirjutamist kutsusid kostja ja Y.K. viimasele koju naabrinaise N.R., kellele kinnitas Y.K. oma tahte pärandada kogu oma vara kostjale ja palus seda tunnistada oma allkirjaga testamendile, mida N.R. tegigi. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et Y.K.i otsusevõimetuks tunnistamiseks ning testamendi edasiseks heakskiitmiseks puudub mingisuguse alus. Seega hageja viide TsÜS § 13 lõikele 1 on täielikult alusetu. Kostja puhul tegemist ei ole pärimiskõlbmatu pärijaga

§ 6p 3 ja 5 mõttes, nagu väidab hageja.

Hageja ei ole selgesõnaliselt kirjutanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda Y.K.i viimases tahtes, mis on väljendatud xxxxxxxxxx omakäeliselt kirjutatud testamendis.Xxxxxx linnas Xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi puhul tegemist on Y.K.i lahusvaraga. Hageja väidab, et Y.K.i ema kinkis 22.05.2013 kinkelepinguga Xxxxxx linnas Xxxxxxxxxxx asuva 6 2-16-13017 korteriomandi nii enda pojale kui ka hagejale. See hageja väide ei vasta tõele. Tegelikult kinkis ema korteri oma pojale, mida võiks näha eelnimetatud kinkelepingu sisust. Y.K.i ema tahteavaldus oli tõestatud notari poolt ja tõlgendatakse eelnimetatud lepingu kohaselt. Hageja väide, et notar andis kostjale 3 kuud eelnimetatud kinketehingu vaidlustamiseks, on naeruväärne ega vasta tõele. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et ema andis tütrele ehk kostjale raha korteri soetamiseks. Tegelikult kostja on soetanud endale korteri Keraamika 6-6 Paikuse alevikus pangalaenu abil. Tundub, et hageja on pannud hagiavaldusse kõik enda väljamõeldised selleks, et viia kohut eksitusse ning segadusse, mis on lubamatu. Arvestades kõik eeltoodut palub kostja kohtul jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud panna hageja kanda. Menetluse käik 3.18.01.2018.a. esitas hageja kohtule alternatiivse nõude , mille kohaselt sundosa pärimise õigus on

§ 104

järgi üksnes neil pärandaja ülenejatel ja alanejatel sugulastel ning abikaasal, kelle võimalused oma töövõimetuse tõttu ise ennast elatada olid piiratud ning kes vajasid seetõttu erilist abi (vt Riigikohtu üldkogu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-73-04). Hageja oli osaliselt töövõimetu ja seeläbi ka abivajav isik. Selline tõlgendus eeldab, et hageja pidi olema töövõimetu abivajav isik pärandaja surma päeva seisuga. Ka sundosa pärimiseks peab kolleegiumi viidatud lahendi p 13 järgi sundosa saaja tõendama sundosa pärimise aluseks olevaid asjaolusid, sh sundosa saaja abivajadust pärandaja surma hetkel. Abivajaduse tuvastamiseks on kolleegiumi lahendi p 15 järgi vaja selgitada, milline oli (käesoleval juhul hageja T.K.) varaline seisnud pärandaja surma ajal ning kas tema varaline seisund võimaldas tal katta kulutused igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Selleks, et nõuda pärijatelt sundosa

§ 104

lg 1 järgi, tuleb põhjendada ja tuua välja asjaolud, et pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev abikaasa ülalpidamise kohustus. Allpool p-s 2 (õiguslikud põhjendused) on põhistatud pärandaja kohustus hagejat ülal pidama. Hageja oli osaliselt töövõimetu. Osaliselt töövõimetu ja töötu hageja ei saanud vaid enda sissetulekuga hakkama, mistõttu ta vajas ja sai abi oma abikaasalt (pärandaja). Abikaasad on kohustatud muu hulgas teineteist vastastikku toetama. Nad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt, kuid on kohustatud vastastikku oma panustusega perekonda ülal pidama (st tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks – perekonna huvides tehtud kulutused). Ülalpidamise ulatus sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku eluvajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tsiviilasjas nr 2-16-10534 tuvastati 16.08.

1. a. kohtumäärusega, et õigusabi taotleja on töötu, kuid töötu abiraha ei saa, ta elab toimetulekutoetusest, mis on 194 eurot kuus. Õigusabi taotlejal on 40 % töövõimetus ja talle makstakse puudega inimese sotsiaaltoetust 16 eurot kuus, ehk kokku kuus 210.00 eurot. Arvelduskontodel tal raha praktiliselt ei olnud (AS-is SEB Pank, konto lõppjääk seisuga 10.08.
2. a oli 3,20 eurot, kontole on viimase nelja kuu jooksul laekunud vaid veebruarikuu töötasu 193 eurot ja toimetulekutoetus Xxxxxx Linnavalitsuselt, väljaminekud on tavapärased kulutused). Õigusabi taotleja arvelduskontol Swedbank AS-is rahalised vahendid ja toimingud käsitletaval perioodil puudusid. T.K.le ei kuulunud kinnisvara ega mootorsõidukeid, ta ei olnud ühegi äriühingu osanik ega juhatuse liige. Õigusabi taotlejal puudus ka muu vara, mida 7 2-16-13017 oleks võimalik suuremate raskusteta müüa menetluskulude katteks. T.K. vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta olid kulutused eluasemele 70 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 5 eurot, sidekulud 5 eurot ja kulutused tervishoiule 20 eurot. Selles loetelus on kirjas kulutused, mida T.K. sai endale vastavalt sissetulekule lubada, mitte need vajalikud majapidamiskulud, mida ta soovinuks või pidanuks katma oma tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. Nii näiteks puuduvad loetelust kulutused korteri küttele. Oluline on rõhutada, et abikaasa (pärandaja) rahaline toetus võimaldas hagejal ja tema abikaasal (pärandajal) koos igapäevaselt hakkama saada – hageja oli oma abikaasalt (pärandajalt) abisaaja. Kuu töötasu alammäär (bruto) aastal 2016 oli 430.00 eurot (sh tulumaksuvaba miinimum 170.00 eurot).
3. aastal on toimetulekupiiri määr 130.00 eurot kuus üksi elavale inimesele. Elatusmiinimum aastal 2016 oli 430.00 eurot. Statistikaameti andmetel elas aastal 2015 suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429.00 eurot ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201.00 eurot. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse
4. aastal
5. aasta sissetulekut ja
6. aastal
7. aasta sissetulekut, mistõttu ei ole siinkohal võimalik aasta 2016 täpseid numbreid välja tuua (samas ei muutu need aastast aastasse märkimisväärselt (vaid null koma kuni mõni protsent). Seega elas T.K. oma abikaasa surma ajal ja järgselt formaalselt suhtelises vaesuses, kuid sisuliselt absoluutse vaesuse piirimail.T.K. vajas pärandaja surma ajal abi ning tema varaline seisund ei võimaldanud tal katta kulutusi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 15 lg 1 ja 2 järgi abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid muu hulgas vastastikuseks toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. PKS § 16 lg 1 ja 2 järgi on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Ülalpidamist on PKS § 96 järgi kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud teiste hulgas saama alaealine laps ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.PKS § 98 lg 1 ja 2 järgi, mis reastab ülalpidamise õigustatud isikuid eelistatakse alaealist last teistele lastele. Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Pärandajal ja hagejal alaealisi lapsi ei olnud.PKS § 99 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Juhul kui kohus leiab, et vaidlusaluse testamendi puhul on tegemist

§ 24

sätestatud omakäeliselt kirjutatud testamendiga palub hageja alternatiivselt tuvastada T.K. sundosa saamise õigus Y.K.`I pärandvarast. 8 2-16-13017 4.Kostja kirjalikus vastuses alternatiivnõudele leiab, et see ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus alternatiivnõude menetlusse võttis ja seda alljärgneval põhjusel. Tsiviilkohtmenetluse seadustiku (edaspidi ka TsMS) § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Antud juhul kostja vaidleb alternatiivnõude menetlusse võtmisele vastu.Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-134-11 asus seisukohale, et TsMS § 376 lg 4 p 3 võimaldab kohtul lubada hagejal asendada hagi juhul, kui hageja nõuab esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve. Asjaolud peavad olema muutunud pärast hagi esitamist. Hagi võib täiendada alternatiivse nõudega. Antud juhul hagi aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud pärast hagi esitamist. Seetõttu puudub hagejal alus esialgu nõutud eseme (xxxxxxxxxx koduse testamendi kehtetuks tuvastamine) asemel nõuda T.K. sundosa saamise õigus Y.K.i pärandvarast tuvastamist või täiendada esialgset esitatud nõuet alternatiivse nõudega. Samas teatab kostja kohtule, et tema ei tunnista hageja alternatiivset nõuet ja seda alljärgnevatel põhjustel. Pärimisseaduse (edaspidi ka

) § 104 lg 1 sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. Hageja väidab, et ta oli osaliselt töövõimetu ja seeläbi ka abivajav isik. Juhin kohtu tähelepanu sellele, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, millest võiks näha, mis ajast ja mis ulatuses on hagejal tuvastatud väidetav töövõimetus. Seega hageja ei olnud Y.K.`i surma ajal töövõimetu abivajav isik.Tegelikult hageja oli abikaasa surma ajal töövõimeline naine, kes vahetult enne abikaasa surma töötas OÜ-s Kinnisvarateenindus. Kuid hageja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid enda sissetuleku ega vajalike kulude kohta. Hageja poolt esitatud AS-s SEB Pank konto väljavõte kajastab perioodi 08.03.2016-08.08.2016, mis ei anna selget ülevaadet hageja varalise seisundi kohta vahetult enne abikaasa surma (vähemalt pooleaasta ulatuses). Swedbank AS-s oleva konto väljavõte kuni 9.04.2016 ka puudub. Seetõttu ei saa kostja võtta seisukoha hageja väidetava abivajaduse kohta pärandaja surma ajal.Ainuüksi asjaolu, et hagiavalduse esitamisel kohus on rahuldanud 08.07.2016 hageja riigi õigusabi taotluse, ei tõenda veel seda, et pärandaja surma ajal, s.o. xxxxxxxxxxx oli hageja töövõimetu abivajav isik, kelle suhtes oli abikaasal ülalpidamiskohustus. Arvestades sellega, et hageja alternatiivnõue on täiesti tõendamata jäetud, palub kostja kohtul jätta hageja alternatiivnõue täies ulatuses rahuldamata.

1. Kohus määrusega 09.03.2017.a. määras asjas käekirjaekspertiisi Y.K.`i kodusele testamendile ja tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks Eesti kohtuekspertiisi Instituudile. 09.10.2017.a. esitasid kohtueksperdid Helle Randmäe ja Galina Rosin kohtule arvamuse, mille kohaselt xxxxxxxxxx.a kuupäeva kandvat vene keelset dokumenti pealkirjaga vene keeles testament" sh teksti osa „Xxxxxxxxxxx" väga tõenäoliselt ei ole kirjutanud Y.K. (isikukood
2. surnud I8.03.2016.a). On viiteid, et xxxxxxxxxx.a kuupäeva kandvat vene keelset dokumenti pealkirjaga „ vene keeles testament" ei ole allkirjastanud Y.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxx.a). Ei ole võimalik määrata, kas xxxxxxxxxx.a kuupäeva kandva vene keelse dokumendi pealkirjaga „ vene keeles testament" koostamise kuupäeva on kirjutanud Y.K. (isikukood xxxxxxxxxxx. surnud XXXXXXXXXX.a). 9 2-16-13017
3. 25.01.2018.a. hageja loobus hagi alusest, et kodune testament on tühine ka seetõttu, et Y.K. ei olnud testamendi koostamise ajal otsusevõimeline ja hageja loobus kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramise taotlusest.
4. Kohtuistungil 07.09.2018.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil 07.09.2018.a. kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil kohtueksperdid Helle Randmäe ja Galina Rosin jäid oma kirjaliku arvamuse juurde. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
5. Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, ekspertide kirjaliku arvamusega ja ekspertide suuliselt kohtuistungil antud arvamusega ning asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.Y.K., sündinud xxxxxxxxxx.a., surnud xxxxxxxxxxx.a. (I toimik tl. 50 ). Y.K. ja hageja T.K. olid abikaasad (I toimik tl.92). Väidetavalt on Y.K. xxxxxxxxxx.a. teinud koduse testamendi, millega on pärandanud enda vara oma õele N.D.`le (I toimik tl.14). Kodusele käsikirjalisele testamendile on tunnistajana alla kirjutanud Natalia Rõbakova. Hageja T.K. abikaasana on vaidlustanud Y.K.`i poolt tehtud koduse testamendi leides, et testament ei ole kirjutatud Y.K.`i poolt ega ole tehtud kahe tunnistaja juuresolekul

§ 39

lg.1 järgi testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara v. mõttelise osa (murdosa) sellest.

§ 88

lg.7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Hageja on õigustatud isik oma surnud abikaasa kodust testamendi vaidlustama, kuna abikaasa on seadusjärgne pärija vastavalt

§ 16. 10.

Pärimisseaduse § 23 lg.1 järgi testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi juures üheaegselt. Lg.2 järgi tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav , et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Lg.3 järgi kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla ka tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga , et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teoja otsusevõimeline. Antud juhul Y.K.`i testament ei vasta Pärimisseaduse § 23 sätetatud testamendile, kuna see ei ole allkirjastatud kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul. 10 2-16-13017 Pärimisseaduse § 24 lg.1 järgi testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Vaidlusalust testamenti saab pidada Pärmisseaduse § 24 nimetatud omakäeliselt kirjutatud testamendiks. Sel juhul peab kogu testament (testament, allkiri ja kuupäev) olema kirjutatud Y.K.`i poolt. Kohus on määranud antud asjas käekirjaekspertiisi. Kohtuekspertide Helle Randmäe ja Galina Rosin`a arvamuse kohaselt xxxxxxxxxx.a. kuupäeva kandvat vene keelset dokumenti pealkirjaga testament s.h. teksti osa „Xxxxxxxxxxx.5-4 „ väga tõenäoliselt ei ole kirjutatud Y.K.`i poolt. On viiteid, et xxxxxxxxxx.a kuupäeva kandvat vene keelset dokumenti pealkirjaga testament ei ole allkirjastanud Y.K.. Ei ole võimalik määrata, kas xxxxxxxxxx.a kuupäeva kandva vene keelse dokumendi pealkirjaga testament koostamise kuupäeva on kirjutanud Y.K. (II toimik tl. 116- 123). See , et testamendi käsikirjaline tekst ei ole kirjutatud Y.K.`i poolt on tegemist arvamuse skaala astmega 8 s.t. esitatud materjalid on eksperdiuuringuteks piisavad, materjalist tulenevad piirangud puuduvad v. neid on väga vähe. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju lahkuminekuid. Puuduvad olulised kokkulangevused. Eksperdiuuringutest järeldub , et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja / või allkiri väga tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tõenäosus , et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga suur. Ekspertide poolt märgitud lause, et on viiteid, et testamenti ei ole allkirjastanud Y.K. s.t. arvamuse skaala aste 6 s.t. esitatud materjalid võivad seada ekspertuuringuteks mõned piirangud. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mõned lahkuminekud. Kokkulangevusi esineb vähem. Tekstis /allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid viitavad erinevatele kirjutajatele. Ekspertidel ei olnud võimalik määrata kas kuupäeva on kirjutanud Y.K.. Nimetatu vastab arvamuse skaala astmele 5 s.t. et vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on kokkulangevusi kui ka lahkuminekuid. Esitatud materjali ja /või käekirjatunnuste põhjal ei ole vaidlustatud käsikirjalise teksti ja/või allkirja kirjutaja määramine võimalik. Eksperdid jäid kohtuistungil oma arvamuse juurde. Ekspertide kirjalikus arvamuses on toodud ka käekirja lahkuminekud täpsemalt. N.D. ei ole esitanud kohtule tõendeid , et vaidlusaluse testamendi on omakäeliselt tervikuna kirjutanud v. allkirjastanud Y.K. vastavalt PärimisS § 24. Vastupidiselt asjas on ekspertide kirjaliku arvamusega ja kohtuistungil antud suulise arvamusega leidnud tõendamist, et vaidlusalust testamenti ei ole omakäeliselt kirjutanud Y.K. ja on viiteid ka sellele , et testamenti ei ole allkirjastanud Y.K.. 11. TsÜS § 83 lg.1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest v. vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna Y.K.`i kodune testament ei ole kirjutatud tervikuna omakäeliselt Y.K.`i poolt nagu nõuab

§ 24

lg.1 ega ka allkirjastatud vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul vastavalt

§ 23lg.1, siis on xxxxxxxxxx.a. kuupäeva kandev kodune testament on tühine vastavalt Ts

ÜS § 83 lg.

1. Pärimisseaduses on tehingu vormireeglid imperatiivselt reguleeritud. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-87-05 p.
2. Kohus leiab, et tegemist on imperatiivsete vormireeglite oluliste rikkumistega ja

eesmärgist tulenevalt toovad nimetatud rikkumised kaasa tehingu tühisuse. Vorminõude järgimist peab tõendama see pool, kes tugineb vorminõudega tehingust tulenevale õigusele s.t. kostja. Kostja ei ole seda teinud. Arvestades eeltoodut on hageja nõue koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega toimub Y.K.`i järgi pärimine seaduse järgi. Vastavalt

§ 11lg.1, § 14 lg.1 ja § 16 lg.2 Y.K.`i seadusjärgsed pärijad on abikaasa T.K.

ja õde N.D.. 12. Hageja on esitanud teise nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks.

§ 16

lg.1 p.2 kohaselt koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.

§ 16

lg.3 järgi pärandaja abikaasa võib lisaks 11 2-16-13017 oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. AÕS § 227 lg.1 järgi isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Lg.2 järgi isik, kellel on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Lg.3 järgi kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Lg.4 järgi kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. Pärandaja Y.K. ja hageja T.K. abikaasadena elasid korteriomandis Xxxxxxs, Xxxxxxxxxxx. 5/7-4, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx pärandaja surma hetkel. Teisi eluruume (ei kinnistuid ega korteriomandeid ) pärandajal ja hagejal ei olnud ega ole. T.K. kasutab antud korteriomandit seni oma ainukese eluruumina. Hageja T.K. on töövõimetuspensionär ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Sotsiaalkindlustusameti 31.01.2017.a. teatise kohaselt pensioni suurus 167.40 eurot kuus (I toimik tl.150). Hagi esitamise ajal töötas hageja lisaks SOL Baltics OÜ-s töötasuga 129 eurot kuus (I toimik tl.120). Hagejale on antud menetlusabina riigi õigusabi (tsiviilasi 2- 16-10534) ja ka käesolevas asjas menetlusabi riigilõivu ning ekspertiisitasu tasumiseks. Menetlusabi andmise määrustest tsiviilasjas 2-16-10534 / 16.08.2016 , 2-16-13017/ 01.09.2016 ja 2-16- 13017/ 16.02.2017 nähtub hageja raske majanduslik olukord /( I toimik tl.60- 62, 193- 195 ja II toimik tl. 10-12). Kohus leiab, et hageja kui pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks , kuna ta ei saa elamiseks kasutada tervikuna abikaasade ühist kodu , muu eluruum tal puudub , ta on töövõimetuspensionär, sissetulekud on väikesed ja tal on raske majanduslik olukord. Seega kuulub hagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks korteriomandile rahuldamisele vastavalt

§ 16lg.3 ja AÕS § 227. Ts

ÜS § 68 lg.5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse , asendab tahteavaldust jõustunud v. viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend , millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Arvestades eeltoodut kuulub hagi rahuldamisele ja kostjat tuleb kohustada andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks T.K. kasuks kinnistule Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr.xxxxxxxxxxx. Menetluskulud

1. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg.1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse , et hagihind on 3500 eurot. Hageja on esitanud 2 mittevaralist nõuet (tehingu tühisuse tuvastamise nõue ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõue). TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on hagihind 7000 eurot.
2. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi täielikult rahuldatakse , jäävad menetluskulud kostja N.D. kanda. Hageja on kohtumäärusega 01.09.2016.a. menetlusabi korras vabastatud hagilt riigilõivude tasumisest summas 500 eurot s.o. riigilõiv hagilt 450 eurot – RLvS § 59 lg.1 , lisa 1 ja hagi tagamise riigilõivu 50 eurot – RLvS §59 lg.
3. Hagi tagamine on rahuldatud kohtumäärusega 01.09.2016.a. Riigilõivude näol on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. 12 2-16-13017 Hageja on kohtumäärusega 16.02.2017.a. menetlusabi korras vabastatud eksperditasu tasumisest osaliselt. Hageja tasus eksperditasu summas 10 eurot ja vabastati tasumisest summas 272 eurot. Vastavalt Kohtuekspertiisiseaduse § 27.7 p.9 on käekirjaekspertiisi hind ühe isiku kohta 282 eurot. Eksperditasu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Vajalik ja põhjendatud menetluskulu s.o. tasutud eksperditasu summas 10 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt TsMS § 179 lg.1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena , muu hulgas tasumata v. vähem tasutud riigilõiv v. riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis v. eraldi määrusega. Seega tuleb riigilõivud summas 500 eurot ja eksperditasu summas 272 eurot välja mõista kostjalt N.D.`lt riigituludesse. Nimetatud summa tuleb tasuda kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehel märgitud rekvisiitidel 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 179 lg.
4. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise ja kohustatud isikult väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 13